4-21-3766 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3766 (2316,21,004752, 2317,21,006884) Kohtunik Märt Tomi

§ 201lg 2, § 224 lg 2 ja § 203 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 201lg 2 sätestatud sanktsiooni järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.

1. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 31.03.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.12.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 09.09.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,21,006884 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.09.2021 kell 19:35 juhtis M.R Järvevana teel Tallinnas suunaga Tartu mnt poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1, 3 keeldu ja pani toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo. 17.09.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2316,21,004752

§ 69

lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 77 lg 8 p 1 keeldusid ja pani toime

§ 224lg 2, § 201 lg 2 ja § 203 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule, et on xxx tööl ja tuleb Eestisse jõuludeks. Saaks kohtusse ilmuda jaanuaris või siis on selle poolt, et kohus teeb ilma temata otsuse ära. VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kirjast kohtule nähtub, et talle on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, vaid ta on pidanud võimalikuks asja arutada tema osavõtuta, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta. 09.09.20121 episoodi osas on menetlusalune isik kohtuvälisel menetlusel selgitanud, et sõitis Järvevana teel Audi A4-ga kuna oli vaja xxx lapsele madrats tuua. Teadis, et ei tohi rooli istuda ja millegi pärast läks. Kahetseb oma tehtut ja hoiab edaspidi autost eemale. 17.09.2021 episoodi kohta on menetlusalune isik kohtuvälisel menetlusel oma ütlustes märkinud, et sõitis autoga Audi A4 oma xxx lastele järgi. Kahjuks oli joobes ja ei saanud sellest aru. Kahetseb oma tehtut ja ei kavatse rooli minna ennem kui load on käes. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud teod on asjas kogutud materjalidega tõendatud ning küsimust teo toimepanemise üle ei ole. Menetlusalune isik on mõlema väärteoprotokolli juures oleva m enetlusaluse isiku ülekuulamise protokollides oma tegu tunnistanud. Samuti ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ja puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. M.R on karistatud

1. aastal muuhulgas KarS § 424 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Karistusena määrati reaalne vangistus, liitkaristusena 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva.
2. aastal on M.R jällegi karistatud KarS § 4231 järgi ning § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, määrati 12 kuu pikkune vangistus. Ennetähtaegse vabastamise tõttu jäi reaalselt kandmata 2 kuud 23 päeva. KarRegS järgi on need karistused kehtivad ning omavad seaduslikku kaalu. Selline käitumine näitab, et menetlusalune isik on võimeline toime panema lisaks korduvaid liiklusalaseid kuritegusid, muuhulgas kuritegusid, mis on ajaliselt liitkaristuste näol lähedases järgnevuses. Siis esineb oht, et käesoleval juhul, olles juba kahel korral väga lühikese aja jooksul juhtimiselt kõrvaldatud, võib M.R suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo. Seetõttu on vaja kohaldata aresti, mitte ainult eripreventiivselt isikule tema rikkumiste tõsidusest aimu andmiseks, vaid ka üldpreventiivselt, et kaitsta ühiskonda M.R-i käitumisest. Juhtimisõigust mitte omandanud juht on teistele liiklejatele ohtlik, sest 2 tal puudub teoreetiline ja praktiline kogemus liikluses hakkamasaamiseks. Vähemalt ei ole seda hinnangut andnud oma ala spetsialistid. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses 4-18-2147 märkinud, et hoolimatus liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni juhi enda ja kaasliiklejate suhtes, seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir korduvalt erinevaid liiklusnõudeid rikkuvate mootorsõiduki juhtide suhtes madal ja karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetsele süüteole riikliku hukkamõistu avaldamine. Väärteoprotokollis on m ärgitud, et menetlusalune isik e i tööta ega ei õpi. Kirjas kohtule on märgitud, et ta töötab xxx, kuid tõendeid esitatud ei ole. Ei saa välistada seda, et isik on xxx tööl, kuid lähtuda tuleks tõenditest, mis kinnitaks teistpidist, neid tõendeid töötamise kohta menetlusalune isik ei ole esitanud. Kuna karistusregistrist nähtub, et menetlusalusel isikul on jäänud ka varasemad trahvid tasumata ja teda on karistustatud vabadusekaotuslike kriminaalkaristustega, mis on samamoodi liiklusalased, siis ei pea kohtuväline menetleja asjakohaseks kohaldada M.R-ile rahalist karistust ning taotleb aresti. Kuna M.R-i poolt toime pandud tegu vastab kolmele erinevale süüteokooseisule, on tema tegevus kvalifitseeritav

§ 201

lg 2, § 224 lg 2 ja § 203 järgi ideaalkogumis, tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Seetõttu taotleb karistada M.R KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi arestiga 28 päeva.

Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, tutvunud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte gude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 90

lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt M.R kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt on M.R 14.02.2018 ja 09.09.2021 kõrvaldatud juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 al usel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 14.02.2018 ja 09.09.2021 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on need otsused senini kehtivad. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 09.09.2021 ja 17.09.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt 09.09.2021 sõitis ta juhtimisõigust omamata, kuna oli vaja xxx lapsele madrats ära tuua. Teadis, et ei tohi autorooli istuda aga millegipärast läks, kahetseb tehtut ja hoiab edaspidi autost eemale. 17.09.2021 juhtis mootorsõidukit, kuna oli vaja minna xxx lastele järgi, kahetseb tehtud ja ei kavatse rooli minna enne kui juhiload on käes. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust 8 päevase vahega. Menetlusalune isik oli eelnevatest juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seejuures on teda eelnevalt ka karistatud KarS § 4231 ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatlise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega oli ta teadlik mitte ainult juhtimisõiguse puudumisest, vaid ka sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski taas ja korduvalt mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki 3 juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 17.09.2021.a kella 12:50 kuni 12:54 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0084 (taatlustunnistuse nr TTRC-21/00098). Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlemal juhul 0,71 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/ -0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,6 6 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja H. V., kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt

§ 69

lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik pidi üheselt aru saama oma juhile keelatud seisundist ja sai aru ka sellest, et selline käitumine on nii keelatud kui ka karistatav kuna menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo eest. Seega seadis menetlusalune isik eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 76

lg 1 kohaselt peab peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli sõiduk Audi A4 Avant reg.märgiga xxxxxx registrist ajutiselt kustutatud 12.08.2021 ning registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Transpordiametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja 4 sõiduki uuesti registreerima. M.R aga juhtis 17.09.2021 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Omanikuvahetuse kanne on registrisse tehtud alles 27.09.2021, kusjuures ka selleks ajaks ei olnud menetlusalust isikut registrisse kantud ei sõiduki omaniku ega kasutajana. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 76lg 1 sätestatud kohustust.

Kuivõrd menetlusalune isik ei olnud sõidukit registrisse kandnud ja kasutas sõidukit pärast sõiduki ajutist registrist kustutamist enam kui kuu aega hiljem olukorras, kus sõiduk oli võõrandatud juba 04.08.2021, siis jättes sõiduki registrisse kandmata ja sõidukit kasutades pani menetlusalune isik teo toime vähemalt otsese tahtlusega teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka vähemalt möönab seda. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 76

lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 203

sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 203

ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale

§ 224

lg 2, § 203 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod 17.09.2021 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 2

01 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 201lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Samas oli menetlusalune isik 09.09.2021 juba toime pannud

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus ei pea otstarbekaks mõista iga teo eest eraldi karistust olukorras, kus menetlusalust isikut süüdistatakse kahe samale väärteokoosseisule vastava väärteo toimepanemises. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista

§ 201

lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ühe karistuse, mõistes

§ 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o Kar

S § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid ning

§ 203

ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust, millest kaks on määratud liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Seejuures on need väärteokaristused määratud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning ulatuvad kogumis 2500 euroni. Lisaks sellele on määratud menetlusalusele isikule rahatrahve ka muude väärtegude toimepanemise eest ning kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa varasemad karistused rahatrahvide näol soovitud mõju avaldada ning menetlusalune isik on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks või puuduvad selleks rahalised vahendid ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seejuures nähtub 5 mõlemast väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Kuigi menetlusaluse isiku väidete kohaselt ta töötab xxx, ei ole kohtule mingeid tõendeid ei tööandja ega sissetuleku suuruse kohta esitatud. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 24.07.2018 karistatud vangistusega KarS § 4231 ja § 424 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mis juba otseselt näitab, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi juba mõistetud kriminaalkaristusest, ta on vabastatud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, kuid teadlikult ignoreerib liiklusseadusest tulenevaid keeldusid ja jätkab järjekindlalt õiguserikkumiste toimepanemist ning juhina liikluses osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteo ja sellele järgnevalt kaheksa päeva möödudes pannud samaaegselt toime kolm erinevat väärtegu, milledest üks on eelnevaga sarnane väärtegu. Hinnates süü suurust

§ 224

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,08 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü

§ 224

lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Väärteoprotokollidest nähtub , et isik on kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetusesse väga kriitiliselt, kuivõrd samalaadsed teod on toime pandud 8 päevase vahega, mõlemal korral on tegu kahetsetud ning lubatud mitte enam autorooli istuda. Seega ei saa kohus avaldatud kahetsust tõsiselt võtta ning ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja ta jätkas regulaarselt juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine ning selgitus näitavad, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik peeti 17.09.2021 kinni enne, kui tema autosse jõudsid istuda tema xxx alaealised lapsed, keda tal oli palutud sõidutada. Menetlusalune isik oli sel ajal kriminaalsele joobele lähedases juhile keelatud seisundis ning tal puudus juhtimisõigus. Tegemist on kohtu hinnangul äärmisel vastutu stundetu käitumisega, millega ta oleks seadnud ohtu ka oma xxx lapsed. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole mitme viimase aasta jooksul arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. 6 Kuigi menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta alaliselt töötab xxx, ei saa kohus välistada, et ta siiski xxx seoses tööga viibib. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus mõistatav karistus ära kanda pikema aja jooksul, et menetlusalusel isikul oleks võimalikult pika tööandajale etteteatamisaja jooksul võimalik karistus ära kanda. Seetõttu annab kohus karistuse ärakandmiseks menetlusalusele isikule kolmekuulise tähtaja alates otsuse jõustumisest, s.t karistus peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.2022. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7