Obsah (12)

§ 657§ 654§ 651§ 175§ 174§ 477§ 172§ 138§ 144§ 445§ 463§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-120481 Kohtuasi X hagi Majasp

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657

lg 2 ja § 659 alusel rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks 9460, 38 euro ulatuses ja mõistab tasaarvestuse tulemusena välja 9148,25 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

§ 654lg-le 22.

11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrus

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust. Kostja vaidlustas temalt määrusega väljamõistetud menetluskulude suuruse osaliselt, paludes suurendada tema menetluskulusid 240 euro võrra ja vähendada hageja menetluskulusid kaebuses toodud ulatuses. Ringkonnakohus vaatab määruse läbi selle vaidlustatud osas. 6 12.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 32-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 13. Ringkonnakohus märgib, et hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 toimingud ei kuulu hüvitamisele arvestades

§-i 4842. Viidatud säte näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Maakohtul tuli hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks

§ 175lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust.

Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 kolmas lause).

Maakohus eksis, kui leidis, et 05.07.2019 ja 26.07.2019 olid põhjendatud kulud. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Eelnevast tulenevalt olid põhjendamatud hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetlusega 3 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 3 tunni võrra.

1. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus luges hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades ka kostja vastuväidetega. Kostja menetluskulud olid samuti põhjendatud osaliselt. Maakohus vähendas hageja esindaja menetluskulusid maakohtus 3 tunni võrra ja ringkonnakohtus 1,25 tunni võrra. Samuti ei lugenud kohus põhjendatuks hageja esindaja maa- ja ringkonnakohtus taotletud teenuse osutamisega kaasnevaid üldkulusid vastavalt 281,97 euro ja 38,61 euro ulatuses. Kostja leidis, et kohus oleks pidanud hageja maakohtus kantud menetluskulusid vähendama suuremas ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja 7 mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja läbitud kohtuastmeid, peab ringkonnakohus hageja õigusabi mahtu põhjendatuks. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja kostja pole sellele ka vastu vaielnud. Samuti puudub eelnevast tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul alus sekkuda maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja suurendada kostja esindaja toimingute mahtu 2 tunni võrra.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja esindaja suhtlust kliendiga ei saanud pidada põhjendatud kuluks, kuivõrd tegemist oli kohtuväliste ja arbitraarsete kuluartiklitega.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et nõustada klienti, vahetada infot ja saada kliendilt vajadusel juhiseid. Eelnevast tulenevalt tuleb esindaja suhtlust ja infovahetust kliendiga lugeda põhjendatud menetluskuluks. 16. Kostja esitas vastuväite hageja 15.06.2020 menetluskulule, mille kohaselt oli tegemist kohtuväliste kuludega, mille välja mõistmine ei olnud

alusel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et toimingud seonduvad 06.07.2020 menetlusdokumendi koostamise ja selleks vajalike toimingutega. Kostja vastuväited ei anna alust hageja menetlustoimingute ajakulu vähendada. 17. Seoses hageja esindaja kuluga 22.07.2020 istungi protokolliga ja 07.09.2020 istungi protokolliga tutvumise ja kliendile info edastamisega leiab kohus, et ajakulu vastavalt 15 minutit ja 30 minutit oli põhjendatud. Vastavalt

§-le 55 omab kohtuistungi protokoll tõenduslikku jõudu menetlusreeglite järgimise ja poolte esitatu suhtes. Parandamata protokolli õigsust eeldatakse ning sellele saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esitas 27.07.2020 taotluse parandada 03.06.2020 istungi protokollis esinev ebatäpsus. Seega olid kulud seoses istungi protokollidega tutvumisega põhjendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks vähendada hageja esindaja ajakulu 3 tunni võrra seoses 05.07.2019 ja 26.07.2019 toimingutega 54,25 tunnile. Ülejäänud osas jääb poolte esindajate ajakulu muutmata. Eelnevast tulenevalt olid hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 8833 eurot (esindajakulu 8463 eurot + riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Seega jäid jaotuse järgsed menetluskulud kostja kanda 8368,38 euro ulatuses (94,74% 8833-st on 8368,38). Ringkonnakohtus jäeti hageja menetluskulud 1092 eurot täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku olid 9460,38 eurot (8368,38 + 1092). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jäid hageja kanda 5,26% ulatuses, st 312,13 euro ulatuses (5,26% 5934-st on 312,13 eurot). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 1916,20 euro ulatuses ning kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6035,87 euro ulatuses.
2. Ringkonnakohus tasaarvestab

§ 445

lg 1 järgi koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitised ning mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9 148,25 eurot (9460,38 – 312,13). 20.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 8 21.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9