KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 22. märts 2022, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-697 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind

§ 372

lg 2 p 3 järgi ja Kriminaalasi OÜ B8B süüdistuses

§ 372lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.

augustil 2021 üldmenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Sergei Ankipovitš isikukood: 37403290271; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: vene keel; Süüdistatavad töökoht: OÜ B8B, juhatuse liige; kriminaalkorras karistamata; OÜ B8B (varem OÜ Autopant; registrinumber 11485963) Kaitsja Margus Mugu Kolmas isik RESOLUTSIOON X OÜ (reg. nr. XXXXXXXX) 1. Rahuldada apellatsioon osaliselt. 2. Tühistada Harju Maakohtu 11. augusti 2021 otsus OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks 605 354,07 euro välja mõistmise osas. Mõista

§ 831

lg-te 1, 12 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks kolmandalt isikult X OÜ-lt välja 581 967,37 eurot. 1 3. Jätta muutmata Harju Maakohtu otsus kinnistutele asukohaga Tallinnas XXX (registriosaga nr XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX) seatud kohtulike hüpoteekide muutmata jätmise osas. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, milles kohus vähendas OÜ-le Autopant kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX, Tallinn Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud 128 000 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi summat 7645 euro võrra. Muuta Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant

§ 372

lg 2 p 3 järgi ja OÜ B8B

§ 372lg 4 järgi süüdi.

Kohus mõistis S. Ankipovitšile karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära. Päevamäära suuruseks määras kohus miinimumpäevamäära 10 eurot. OÜ-le B8B mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 300 000 eurot. 2

§ 831

lg-te 1 ja 12 ning § 84 alusel mõistis kohus OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja 605 354,07 eurot. Senikauaks, kuni 605 354,07 eurot pole täielikult tasutud, jättis kohus muutmata Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale seatud kohtulikud hüpoteegid: • summas 176 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX, Tallinn; • summas 150 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX, Tallinn; • summas 159 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX, Tallinn. Kohus vähendas OÜ-le Autopant kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX, Tallinn Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud 128 000 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi summat 7645 euro võrra ning jättis ülejäänud osas kohtuliku hüpoteegi muutmata kuni 605 354,07 euro täieliku tasumiseni. Kohus määras, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada Harju Maakohtu 27.02.2019 määruse nr 1-19-1256 alusel Eesti Vabariigi kasuks esimesele vabale järjekohale seatud 135 000 euro suurune kohtulik hüpoteek XXX, Tallinn kinnistule. Veel määras kohus, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb vabastada aresti alt Harju Maakohtu 27.02.2019 määrusega nr 1-19-1256 arestitud OÜ Autopant sõidukid • BMW 730D xDrive, registreerimismärgiga XXXX, VINkood XXXXXXXXXXXXXX; • TOYOTA AVENSIS, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXX; • Bentley Flying Spur W12, registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohus mõistis OÜ B8B (endise nimega OÜ Autopant) ja selle juhatuse liikme S. Ankipovitši süüdi selles, et OÜ Autopant tegeles tarbijatele krediidi andmisega, reklaamides seda veebilehe www.autopant.ee vahendusel, omamata krediidi andmiseks tegevusluba, mis on nõutab alates 21. märtsist 2016. KAVS § 105 lg 5 kohaselt ei olnud krediidiandjal või -vahendajal lubatud alates 21.märtsist 2016 kuni tegevusloa saamiseni sõlmida või vahendada uusi krediidilepinguid. Sellest hoolimata sõlmis osaühing ajavahemikul 21. märtsist 2016 kuni 8. märtsini 2019 vähemalt 900 tarbijakrediidilepingut. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Ankipovitši ja OÜ B8B kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ning S. Ankipovitši ja OÜ B8B õigeks mõistmist. Ühtlasi taotles kaitsja süüdistatavate menetluskulude riigi kanda jätmist. 3 Kaitsja leidis, et kõigi lepingute lugemisega tarbijatega sõlmitud lepinguteks on maakohus rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Füüsiline isik võib, kuid ei pruugi olla tarbija. Prokurör oleks pidanud tõendama, et tegemist oli tarbijatega sõlmitud krediidilepingutega. Ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks süüdistatavad sõlminud mõne konkreetse krediidilepingu (900-st) tarbijatega, süüdistusaktis nimetatud ei ole. Iga tehingu puhul, mille kohta pole tõendatud, et tegemist oleks tarbijatehinguga, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt otsustada, et tegemist ei ole tarbijatehinguga. Kaitsja leidis, et maakohus oleks pidanud lähtuma

§ 17

lg-st 1, mille esimene lause ütleb, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Maakohus on tuvastanud, et Autopant ei küsinud klientidelt lepingu sõlmimisel, kas nad võtavad laenu majandus- või kutsetegevuse raames või muul põhjusel. Samuti ei nõustunud kaitsja kohtu seisukohaga, et Autopandi lepingud ei vasta VÕS §-s 403 lg 3 p 4 sätestatud erandi tingimustele, mille puhul ei ole vajalik tegevusluba. Veel leidis kaitsja, et kohus on alusetult lugenud kuriteoga saadud tulu suuruseks 605 354,07 eurot. Kohtu järeldus on tõendamata ja ekslik ega ole rajatud asjaoludele, mille kohta oleks pooltel olnud võimalik arvamust avaldada. Kohus on alusetult asunud seisukohale, et tulust ei saa maha arvestada autode ümberregistreerimisel tasutud riigilõivu. Täielikult põhjendamata, tõendamata ja ekslik on kohtu seisukoht, et lisaks tegelikele laekumistele (ülal p 7.2) summas 329 322,72, € olid süüdistatavatel krediidisaajate suhtes mingid nõudeõigused. Kaitsja märgib, et autode näol on tegemist ebakindla tagatisega, mille väärtus võib hetkega muutuda olematuks liiklusõnnetuse tagajärjel, samuti ei saa välistada ohtu, et krediidiandjal ei ole võimalik asjale saada otsest valdust, mis on hädavajalik realiseerimisõiguse maksmapanekuks (vargus, ärandamine, krediidisaaja kõrvalehoidumine jms). Isegi kui oletada, et süüdistatavatel oleksid olnud mingid tagatiseks olnud auto väärtust ületavad nõudeõigused krediidisaajate vastu, ei ole eluliselt usutav, et nõudeõiguste maksmapanek oleks läinud nii sujuvalt, et sellega poleks kaasnenud lisakulusid. Seda, et kuriteoga saadud tulu võiks koosneda ka nõudeõigustest, ei ole süüdistuses väidetud, seda kinnitavaid tõendeid nimetatud ega nõudeõiguse suurust tõendavat arvestust esitatud. Nõudeõigusi ei arutatud ka kohtuistungil. Asjaolu, et kohus on konfiskeerimisele kuuluva vara hulka arvanud ka nõudeõigused, oli süüdistatavatele üllatuslik, nad ei saanud selle kohta oma arvamust avaldada. Sellega rikuti võistleva kohtumenetluse põhimõtet ning kaitseõigust.

1. Tallinna Ringkonnakohus tegi
2. aprillil 2022 otsuse, millega ta tühistas maakohtu otsuse OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasumma suuruse ja selle tasumise tagamise osas. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja 2752 eurot ja kustutas kõik konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid. Samas tühistas kohtukolleegium maakohtu otsuse ka ühe sõiduki aresti alt vabastamise osas, jättes selle sõiduki konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestituks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. 4 Ringkonnakohus nõustus kaitsja väitega, mille kohaselt ei ole tõendatud, et kõik süüdistuses märgitud lepingud olid tarbijakrediidilepingud. Ainuüksi sellest, et laenusaajad olid füüsilised isikud, ei saa järeldada, et tegemist oli VÕS § 1 lg 5 mõttes tarbijatega. Lepingud ega nende juurde kuuluvad dokumendid ei kajasta seda, milliseks otstarbeks inimesed Autopandilt raha laenasid. Maakohtus kuulati üle vaid viis Autopandi klienti, kellest nelja ütlustega on tõendatud, et nemad võtsid laenu väljaspool majandus- ja kutsetegevust. Samas on tõendatud, et Autopant arvestas lepinguid sõlmides võimalusega, et laenusaajad on tarbijad. Iseäranis osutab sellele, et Autopandi laenulepingute preambulis on sõnaselgelt öeldud, et Autopant annab laene muu hulgas tarbijatele. Samuti on lepingutes viidatud tarbijaid puudutavale regulatsioonile. Seega oli S. Ankipovitšil vähemalt kaudne tahtlus anda tarbijatele ilma selleks vajaliku tegevusloata laenu. Süüdistatavate tegevus ei täitnud suurema osa süüdistuses märgitud lepingute puhul

§ 372

lg 2 p 3 objektiivset koosseisu üksnes põhjusel, et ei ole teada, kas lepingu teiseks pooleks olnud füüsilised isikud olid tarbijad. Süüdistatavate selline käitumine on kvalifitseeritav neile etteheidetava kuriteo kõlbmatu katsena. Kuna kõlbmatu katse neeldub nelja laenusaaja osas lõpule viidud süüteo kvalifikatsioonis, leidis ringkonnakohus, et materiaalõigusliku hinnangu muutmisega ei kaasne vajadust muuta lõplikku kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leidis, et tulu, mis on saadud nende lepingute alusel, mille puhul ei saa tuvastada, et laenuvõtja oli tarbija, ei ole alust konfiskeerida ega kohaldada konfiskeerimise asendamist. Nimelt pole võimalik välistada, et need lepingud tohtis Autopant sõlmida ka ilma tegevusloata. Kriminaaltuluks saab lugeda vaid nelja lepingu alusel saadud intressitulu summas 2752 eurot.

1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid nii kaitsja kui ka prokurör.
2. Riigikohus rahuldas osaliselt prokuröri kassatsiooni, kaitsja oma aga jättis rahuldamata. Riigikohus muutis oma otsusega ringkonnakohtu otsuse põhiosa, asendades sealse järelduse, mille kohaselt on süüdistatavate käitumine osa süüdistuses nimetatud krediidilepingute sõlmimisel käsitatav tegevusloata majandustegevuse kõlbmatu katsena, käesolevas otsuses toodud põhjustel järeldusega, et kõigi süüdistuses märgitud lepingute sõlmimisel oli tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Ühtlasi tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli 2022 otsuse osas, millega ringkonnakohus: 1.
4. rahuldas osaliselt kaitsja apellatsiooni ja tühistas osaliselt Harju Maakohtu
5. augusti
6. a otsuse; 1.
7. mõistis OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja 2752 eurot ja kustutas neljale kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid, jättes arestituks sõiduki Toyota Avensis; 1.
8. mõistis riigilt OÜ B8B kasuks välja 3262 eurot 48 senti apellatsioonimenetluse kulu katteks; 5 1.
9. jättis muutmata maakohtu otsustuse kustutada asjas nr 1-19-1256 tehtud Harju Maakohtu
10. veebruari 2019 määrusega Tallinnas XXX asuvale kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. Punktides 1.1–1.3 märgitud osas saatis Riigikohus kriminaalasja Tallinna uueks arutamiseks Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Punktis 1.4 märgitud osas tegi Riigikohus ise uue otsuse, tühistades asjas nr 1-19-1256 tehtud Harju Maakohtu
11. veebruari 2019 määruse osas, millega seati OÜ Autopant kinnisasjale (registriosa nr 10653501, asukoht Tallinnas XXX) Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 135 000 eurot. Riigikohus leidis, et sellel, millisel eesmärgil Autopandi kliendid krediiti võtsid või laenatud raha tegelikult kasutasid, ei ole määravat tähtsust, otsustamaks, kas Autopandi tegevus oli käsitatav tegevusluba nõudva tarbijakrediidi andmisena. Nimelt on kolleegium seisukohal, et KAVS § 2 lg-s 1 ja § 5 lg-s 1 nimetatud krediidi andmisega tarbijale on tegemist ka siis, kui füüsilisele isikule antakse krediiti, mida tal on võimalik krediidilepingut rikkumata või selle rikkumise eest faktiliselt vastutamata kasutada (muu hulgas) väljaspool enda majandus- või kutsetegevust. Kohtud leidsid õigesti, et Autopandi sõlmitud krediidilepingud - nii need, mille tagamiseks kasutati tagatisomandamist, kui ka need, mida tagas krediidisaaja sõidukile seatud registerpant - ei vasta VÕS § 403 lg 3 p 4 tunnustele, sest tagatisvara (auto) ei läinud krediidiandja otsesesse valdusesse ja lepingutele ei kohaldatud käsipandi sätteid. Järelikult ei kohaldunud süüdistuses märgitud tarbijakrediidilepingutele ka KAVS § 2 lg 11 p-s 1 sätestatud erand ja Autopandil pidanuks selliste lepingute sõlmimiseks olema tegevusluba. Sellest tulenevalt oli kõigi süüdistuses kirjeldatud lepingute sõlmimise puhul tegemist lõpule viidud kuriteoga. Menetletavas asjas on vaidlusteta tuvastatud, et süüdistatavad teadsid tegu toime pannes, et Autopandil ei ole KAVS § 10 lg-s 1 nimetatud tegevusluba. Samuti teadsid nad kõiki teisi fakte, mis täidavad käsitletava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. Sellele vaatamata tegelesid nad eesmärgipäraselt ehk

§ 16lg 2 mõttes kavatsetult krediiditeenuse osutamisega.

Järelikult oli süüdistatavate tegu tahtlik. Ka ei olnud süüdistatavad keelueksimuses. Kuna Riigikohus asus erinevalt ringkonnakohtust seisukohale, et kõigi süüdistuses nimetatud krediidilepingute sõlmimine on käsitatav lõpuleviidud kuriteona, langes ära argument, millele tuginedes tühistas ringkonnakohus maakohtu otsustuse konfiskeerimise asendamise ja selle tagamise kohta. Riigikohus märkis, et kaitsja esitas apellatsioonis konfiskeerimise asendamisele vastuväiteid, millele ringkonnakohus ei vastanud, sest leidis, et kõlbmatu süüteokatsega kriminaaltulu ei saadud. Riigikohtus leidis, et tal endal ei ole võimalik ringkonnakohtu asemel kaitsja nendele argumentidele ammendavat hinnangut anda, kuna see eeldab ka faktiliste asjaolude tuvastamist. Asjaoludena, mis vajavad tuvastamist, tõi Riigikohus välja Autopandile tasumata intressinõuete väärtuse ning küsimuse, kas tagatisvaraks olnud sõidukite liiklusregistris ümberregistreerimise kulu (tasutud riigilõivu) kandis Autopant või krediidisaajad. Riigikohus lisas, et kuna maakohtu 6 otsuse vaidlustas vaid kaitsja, ei saa ringkonnakohus mõista välja suuremat summat, kui seda tegi maakohus. See-eest ei ole ringkonnakohus seotud prokuröri kassatsioonis märgitud summaga 510 351,07 eurot. Kolleegium ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et Autopandi kriminaaltulu hulka saab automaatselt arvata ka talle tagatisvarana võõrandatud, kuid krediidisaajatele tagasi võõrandamata sõidukite väärtuse summas 151 266 eurot. Klientide poolt nõuetekohaselt täitmata jäänud Autopandi lepinguliste nõuete (sh intressinõuete) kriminaaltulu hulka arvamise kohta märkis Riigikohus, et kriminaaltulu arvestamisel on oluline hinnata, kas ja kuivõrd suures ulatuses oli Autopandil võimalik need nõuded maksma panna (s.o milline oli nõuete reaalväärtus). Riigikohus nõustus kaitsjaga, et selle küsimuse lahendamisel on oluline silmas pidada ka nõude tagatust ja tagatisvara tegelikku väärtust. Seejuures märkis Riigikohus aga, et Kui kaitsja soovib tugineda kriminaaltulu arvestamisel väitele, et mõni Autopandi krediidileping oli tagatud ebapiisavalt või et Autopandile ei õnnestunud tagatiseks olnud sõiduki otsest valdust kätte saada, tagatist ei õnnestunud realiseerida või et tagatise müügist ei laekunud nõude ja realiseerimiskulude katteks piisavalt raha, tuleb kaitsjal sellist väidet ka tõendada. Piisav ei ole osutamine hüpoteetilisele võimalusele, et Autopandil võis tekkida krediidisaajatelt võlgnevuste sissenõudmisel raskusi. Riigikohus lisas, et kriminaalasja uuesti arutades ei ole ringkonnakohus seotud maakohtu kohaldatud konfiskeerimise asendamise materiaalõigusliku alusega. Menetletavas asjas tuvastatud Autopandi kuriteo puhul võib põhimõtteliselt kõne alla tulla nii sellega saadud vara (

§ 831

lg-d 1 ja 12) kui ka kuriteo toimepanemise vahendi (

§ 83

lg 1) konfiskeerimise asendamine (

§ 84

). Kuna kolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse maakohtu konfiskeerimise asendamise otsustuse tühistamist puudutavas osas, tühistas Riigikohus ühtlasi ringkonnakohtu otsustuse konfiskeerimise asendamise tagamise abinõude kohta. See tähendas, et OÜ B8B neljale kinnisasjale jäävad riigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid maakohtu otsuses märgitud kujul püsima vähemalt seniks, kui kriminaalasja uuel arutamisel selgub, kas ja kui, siis millises ulatuses tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist. Samas jõustas kolleegium ringkonnakohtu tühistatud maakohtu otsustuse sõiduauto Toyota Avensis aresti alt vabastamiseks. Riigikohus juhtis tähelepanu, et kohtutel polnud alust tühistada riigi kasuks seatud kohtulikke hüpoteeke. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa automaatselt kustutada. Sel põhjusel oli KrMS § 1414 lg 1 ja TsMS § 388 lg 6 nõuetega vastuolus ka maakohtu otsuse resolutiivosa punkt, mille kohaselt kustutati Harju Maakohtu

1. veebruari 2019 määrusega Tallinnas XXX asuvale OÜ Autopant kinnisasjale riigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. Selle vea parandamiseks tühistas Riigikohus asjas nr 1191256 tehtud Harju Maakohtu
2. veebruari 2019 määruse osas, millega seati OÜ Autopant kinnisasjale (registriosa nr 10653501, asukoht Tallinnas XXX) Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 135 000 eurot. 7 Veel märkis Riigikohus, et kui kriminaalasja uue arutamise tulemusena jäetakse riigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid tagamisabinõuna kehtima, tuleb maakohtu tingimuslik kustutamiskorraldus otsusest välja jätta. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsustuse süüdistatava kasuks apellatsioonimenetluse kuluna 3262 euro 48 sendi suuruse kaitsjatasu hüvitise väljamõistmise kohta. Riigikohus märkis, et see, millises ulatuses saab valitud kaitsjale makstud tasu apellatsioonimenetluse kulu hulka arvata, oleneb sellest, milline otsus kriminaalasja uuel arutamisel tehakse. Menetlus ringkonnakohtus
3. OÜ B8B kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu teavitas ringkonnakohut
4. detsembri 2022 e-kirjas, et OÜ B8B on registrist kustutatud. Sellest tulenevalt taotles OÜ B8B kaitsja KrMS §-st 199 lg 1 p 4 ja 337 lg 2 p 1 alusel kohtumenetlus OÜ B8B suhtes lõpetada.
5. Tallinna Ringkonnakohus tegi
6. jaanuaril 2023 määruse, millega kaasas prokuröri taotlusel kolmanda isikuna menetlusse OÜ X.
7. jaanuaril 2023 tegi ringkonnakohus määruse, millega rahuldas kaitsja taotluse ja lõpetas süüdistatava OÜ B8B suhtes kriminaalmenetluse juriidilisest isikust süüdistatava lõppemise tõttu. Samas määras ringkonnakohus, et menetlus jätkub kolmanda isiku X OÜ suhtes, ning kohustas prokuröri esitama hiljemalt
8. veebruaril 2023 kirjaliku seisukoha konfiskeerimise asendamist puudutavates küsimustes.
9. Prokurör esitas
10. veebruaril 2023 oma kirjaliku seisukoha, milles taotles muu hulgas konfiskeerimise asendamise tagamise abinõuna X OÜ suhtes ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise keelu kohaldamist. Prokuratuur on seisukohal, et asenduskonfiskeerimise nõude tagamise abinõuna on kriminaalasjas vajalik keelata X OÜ jagunemine, ühinemine ja äriregistrist kustutamine. Kõnealuste toimingute keelamise eesmärgiks on tagada OÜ B8B poolt võimaliku kuriteo toime panemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine läbi selle, et konfiskeerimise asendamise tagatisteks olevate kinnisasjade omanikuks saanud ja seetõttu kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud juriidiline isik eksisteerib kuni tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sergei Ankipovitš on selles kriminaalasjas juba astunud samme vältimaks kriminaalvastutust, konfiskeerimise asendamist ning sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi juriidilise isiku varale. Äriregistrist nähtuvalt puudub X OÜ-l käive alates
11. aastast, mistõttu on küsitav, kas äriühingu tegevuse jätkamiseks „eksisteerib käesoleval ajal majanduslik hädavajadus“. Samuti nähtub äriregistrist, et S. Ankipovitši ainuisikulise kontrolli all on rida teisigi juriidilisi isikuid (nt A OÜ, A OÜ, A OÜ, A OÜ ja A OÜ), mis on samuti asutatud aastatel 2008–2009 ning mille põhitegevusalaks on või on olnud pandimajad. See tähendab, et Sergei Ankipovitši käsutuses 8 on juba tänase mitu juriidilist isikut, mis oleks X OÜ-ga ühinemise korral sellega majanduslikult identsed. Ringkonnakohus rahuldas
12. veebruari 2023 määrusega prokuröri taotluse ja keelas konfiskeerimise asendamise tagamise abinõuna X OÜ-l (reg. nr. XXXXXXXX) ühinemise, jagunemise ja äriregistrist kustutamise.
13. Ringkonnakohus määras
14. veebruari 2023 määrusega, et vaatab apellatsiooni osas, milles Riigikohus saatis kriminaalasja Tallinna Ringkonnakohtule uueks menetlemiseks, läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras X OÜ seadusliku ja lepingulise esindaja seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks
15. veebruari
16. Kohus lisas, et kolmanda isiku esindaja(te) seisukohale on prokuröril võimalik esitada kirjalikke vastuväiteid kuni
17. märtsini 2023 (k.a). Kui prokurör esitab vastuväited, on kolmanda isiku esindajatel omakorda võimalik esitada sellele vastuväiteid
18. märtsini 2023 (k.a).
19. Prokuratuur leidis, et X OÜ (registrikood XXXXXXXX) suhtes tuleks kohaldada

§ 83

lg 3 p 2 ja 3 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ning mõista välja konfiskeerimisele kuuluva vara (kuriteo toime panemise vahend) väärtusele vastav summa, s.o 446 366,06 eurot ning lisaks sellele kohaldada X OÜ (registrikood XXXXXXXX) suhtes

§ 831

lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ning mõista välja konfiskeerimisele kuuluva vara (kriminaaltulu) väärtusele vastav summa, s.o 605 354,07 eurot. Alternatiivselt taotleb prokurör X OÜ suhtes

§ 831

lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ning konfiskeerimisele kuuluva vara (kriminaaltulu) väärtusele vastava summa, s.o 359 085,07 euro välja mõistmist. Tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 ja reformatio in peius-keelust tuleb vähendada

§ 831

lg 2 p 1 ja 2,

§ 83

lg 3 p 2 ja 3 ja § 84 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastavat summat, mõistes X OÜ-lt välja 605 354,07 eurot. Seoses Riigikohtu seisukohaga, et kõne alla võib tulla kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine, märgib prokurör, et konkreetseid arvutusi selle kohta, kui suur peaks olema summa, mida käesolevas kriminaalasjas kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida, varasemates otsustes esitatud ei ole. Kohtud on lugenud tõendatuks ning seda on tunnistanud ka kaitsja, et OÜ B8B väljastas ilma tegevusloata krediiti summas 2 690 398 eurot. Samas on nii Riigikohus, prokurör kui ka kaitsja möönnud, et süüdistatavate ebaseaduslik tegevus leidis aset pikema aja jooksul ning et laenuks väljastatud rahasumma ringles korduvalt krediidisaajate ja OÜ B8B vahel. Selle käigus segunes laenuks antav raha laenu tagasimaksete ja kriminaaltuluga (ebaseadusliku intressituluga), mistõttu ei saaks nimetatud summat automaatselt

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida.

Kriminaalasjas on tõendina esitatud OÜ B8B varalist seisundit kajastavate dokumentide 9 vaatlusprotokoll. OÜ B8B pangakontode väljavõtete põhjal koostatud tabelis on aastate 2016, 2017 ja 2018 kohta eraldiseisvalt välja toodud laenude väljaandmised füüsilistele isikutele ja laenude tagasisaamised füüsilistelt isikutelt. Vaadeldud andmetest nähtub, et

1. aastal väljastas OÜ B8B füüsilistele isikutele laene 636 321,12 euro ulatuses ning sai füüsilistelt isikutelt laenude tagasimakseid summas 189 955,06 eurot. Seega nähtub viidatud andmetest, et
2. aasta seisuga on võimalik selgelt eristada tarbijatele antud laenusummasid tagasimakstavatest summadest ja ebaseaduslikust intressitulust. Sellest tulenevalt on võimalik välja tuua segunemata summa (636 321,12− 189 955,06=446 366,06 eurot), mille puhul ei ole kahtlust, et tegemist on tegevusloata majandustegevuse raames krediidilepingute alusel välja laenatud rahaga ehk kuriteo toimepanemise vahendiga

§ 83lg 1 tähenduses.

Seonduvalt kriminaaltulu suuruse ja selle arvestamise meetoditega taotleb prokuratuur esmaselt maakohtu konfiskeerimisotsustuse jõustamist (arvestades kolmanda isiku suhtes kehtivaid erisusi), nõustudes maakohtu argumentatsiooniga. Kui aga ringkonnakohus ei peaks nõustuma maakohtu seisukohtadega konfiskeeritava kriminaaltulu osas, siis juhib prokurör ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et kaitsja poolt on juba kaitseaktiga esitatud kohtule tõendid ja selgitused selle kohta, kui suurt tulu teenis OÜ B8B süüdistuses märgitud lepingutest. Täiendatud andmete kohaselt (esitatud 05.05.2021, KIS dokumendi nr 39) oli see summa 359 085,07 eurot. Prokurör ei pea põhjendatuks tulust riigilõivude maha arvamist. Nimelt on kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajad (C (endine C), Q, D, G ja Ü), kes andsid ütlusi ka riigilõivude tasumise asjaolude kohta. Samuti nähtub OÜ B8B pangakonto väljavõtetelt, et lisaks lepingujärgsetele laenumaksetele hüvitasid kliendid OÜ-le B8B ka riigilõivu maksed. Arvestades, et Riigikohus on tunnistanud OÜ B8B poolt süüdistuses toodud lepingute sõlmimise kuriteoks, nähtub, et süüdimõistetud tunnistavad, et nad on saanud kriminaaltulu vähemalt summas 329 322,72 eurot.

§ 831lg 11 tähenduses on tegemist süüteoga otseselt saadud varaga.

Prokurör leiab, et konfiskeerimise asendamiseks rahasumma välja mõistmine X OÜ-lt on võimalik, sest ta on ühinemisega omandanud vähemalt OÜ B8B poolt kriminaaltuluna saadud summa väärtuses vara täielikult või olulises osas OÜ B8B arvel

§ 831lg 2 p 1 mõttes.

Lisaks eelnevale on prokurör seisukohal, et X OÜ puhul on täidetud ka

§ 831

lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimine tulla kõne alla juhul, kui kolmas isik teadis, et süüteoga saadud vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Nimelt nähtub äriregistrist, et nii OÜ B8B kui ka X OÜ puhul on tegu Sergei Ankipovitši ainuisikulise kontrolli all olevate äriühingutega. See tähendab, et äriühingute vahelise ühinemislepingu näol oli tegemist tehinguga, millega Sergei Ankipovitš ühelt poolt viis ühe oma äriühingu vara tervikuna teise endale kuuluva äriühingu nimele ning teiselt poolt tõi kaasa olukorra, kus kriminaalasjas süüdistatava staatuse kaotanud OÜ B8B suhtes ei ole enam võimalik potentsiaalset asenduskonfiskeerimise nõuet maksma panna. 10 11. Kolmanda isiku esindaja leiab, et süüteoga saadud tulu suuruseks saab lugeda 333 470,72 € eurot ning selle summa ulatuses konfiskeerimise asendamisele sisuliselt vastu ei vaidle. Küll taotleb ta arestitud autode aresti alt vabastamist. Kolmanda isiku esindaja hinnangul tõendamata maakohtu väited, et tulu hulka tuleb lisaks arvata ka 29762,35 eurot OÜ B8B poolt tagatistehingute vormistamisel tasutud riigilõiv. Osaliselt on riigilõivu tagastus juba arvestatud laekumiste sisse. Kolmanda isiku esindaja möönab, et 4148 euro ulatuses on maksekorraldustega tõendatud ülekanded riigilõivu kompenseerimiseks ja puuduvad tõendid, et riigilõivu oleks eraldi tagastatud suuremas summas. Paljudel juhtudel tagastati riigilõiv muude maksetega koos seda eraldi välja toomata ning sellised ülekanded on kõik juba esitatud ning arvatud laekunud summade sisse. Prokurör ei ole riigilõivu tagastamise teemat üldse käsitlenud ega ole kordagi viidanud ühelegi konkreetsele tõendile. Maakohtu põhjendused selles osas olid paljasõnalised ja tõendamata. Asjakohatud on prokuratuuri väited, et riigilõivu hüvitamine on tõendatud tunnistajate C, Q, D ja G ütlustega. Ükski tunnistajatest ei ole nimetanud tema poolt riigilõivuna hüvitatud summat ning sellist hüvitamist saab tõendada ainult pangaülekandega või kviitungiga. Esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on B8B saanud krediidilepingutest tulu 329 322,72 eurot ja tema poolt tasutud riigilõivudest on talle hüvitatud ainult 4148 eurot. Seega oli kuriteoga saadud tulu 333470,72 eurot. Riigikohus on oma määruses üheselt öelnud, et sõidukite väärtuse summat 151 266 eurot ei saa automaatselt arvata kriminaaltulu hulka. Selle summa osas prokuratuur uusi väiteid ega tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu on kolmas isik seisukohal, et prokuratuur on oma väidetest nimetatud summa osas loobunud ning see summa ei ole süüteoga saadud tulu. Täielikult käsitlemata ja tõendamata on seisukoht, et süüteoga saadud vara võiks olla maakohtu otsuse summas 605 354 eurot. Vastuses apellatsioonile (27.08.2021.a) prokurör seda summat isegi ei maini, selle kujunemist ega arvutust kuidagi ei käsitle, millegagi ei põhjenda ega tõenda. Kolmanda isiku esindaja jääb ses osas oma eelnenud menetluses väljendatud seisukohtade juurde. Seoses Riigikohtu seisukohaga, et kõne alla võib tulla nii kuriteoga saadud tulu kui ka kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine või selle asendamise, rõhutab kolmanda isiku esindaja, et senises menetluses pole kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist taotletud ja seda polnud seni kohaldanud ka kohus omal algatusel. Seejuures ei ole kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine obligatoorne. Maakohtu otsust vahendit mitte konfiskeerida ei ole apellatsiooni (ega ka kassatsiooni) korras vaidlustatud, seega on käesolevas asjas kohtuotsus jõusutnud osas, milles kohus otsustas konfiskeerimise ainult

§ 831

alusel (s.t tulu) ja jättis vahendi (

§ 83lg 1) konfiskeerimata.

Kolmas isik ei ole kuritegu toime pannud, seetõttu oleks temalt vahendi konfiskeerimine või selle asendamine võimalik ainult

§ 83lg 3 alusel.

06.02.2023.a seisukohtades väidab prokurör paljasõnaliselt, et X OÜ on omandanud vahendi täielikult või olulises osas toimepanija arvel ning oli teadlik, et vahend võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks, seega viitab prokurör

§ 83lg 3 p 2 ja 3 sätestatud alustele.

Selline prokuröri seisukoht on täielikult 11 tõendamata: prokurör ainsa põhjendusena väidab paljasõnaliselt, et

§ 83

lg 3 p 2 ja 3 sätestatud alused langevad kokku

§ 831lg 2 p 1 ja 2 sätestatutega ja seisukohtade III osas on need juba esitatud.

Väide, et vahend (s.t osa rahast) läks kolmandale isikule üle konfiskeerimise vältimiseks (lg 3), on õiguslikult sisutühi: kohtuotsuse täitmist tagavad käesolevas asjas kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid, mis hüpoteegi olemusest tulenevalt koormavad asju sõltumata sellest, et asja omanikud võivad hiljem vahetuda. Kolmanda isiku esindaja hinnangul on prokurör eksinud ka kuriteo toimepanemise vahendi väärtuse arvutamisel. Arestitud autode aresti alt vabastamise taotlust põhjendab kolmanda isiku esindaja argumendiga, et kohtulikud hüpoteegid katavad maksimaalse välja mõistetava summa 605 354 eurot. Kolmanda isiku esindaja on esitanud taotluse hüvitada X OÜ-le nii esimese kui ka teise apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Teise apellatsioonimenetluse kulud on olnud 6489 eurot (ilma käibemaksuta). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. I 13. Riigikohtu otsusega jõustus OÜ B8B süüdimõistmine

§ 372lg 4 järgi.

Vaidlus puudub selles, et OÜ B8B sai süüdistuses nimetatud laenulepingute sõlmimisega tulu. Küsimus on üksnes selles, kui suur kuriteo tulemusel saadud tulu on. Kaitsja esitatud andmete kohaselt sai OÜ B8B (ehk endine OÜ Autopant) süüdistuses toodud lepingute tulemusel tulu 359 085,07 eurot. Maakohus mõistis OÜ-lt B8B kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 605 354,07 eurot. Kohus leidis, et lisaks reaalselt laekunud intressile tuleb neil juhtudel, kui kliendid ei täitnud lepingut ega tasunud laenu vastavalt graafikule, arvestada, et OÜ-l Autopant tekkis nõudeõigus lepingujärgselt tasumata summade suhtes. OÜ B8B kaitsja vaidles apellatsioonis osaühingult konfiskeerimise asendamiseks 605 354,07 euro välja mõistmisele vastu, rõhutades, et OÜ-l Autopant ei tekkinud mingeid tagatiseks olnud auto väärtust ületavad nõudeõigusi krediidisaajate vastu. Apellatsioonis osutatud tõendite valguses peab ringkonnakohus kaitsja väidet põhjendatuks. Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et laenulepingute p-dest 1.2, 7.3, 13.3 ja 14.5 tuleneb, et krediidisaaja vastutus piirdub üksnes tagatiseks oleva auto väärtusega. Viidatud lepingusätted seda tõesti ütlevad (vt nt kd I; tl. 178-183). Ka laenueseme üleandmise aktides on märgitud, et tagatiseks olnud auto üleandmisel loetakse laenusaaja kohustused täidetuks ja leping lõppenuks. 12 Eelnev ei tähenda siiski, et maakohtu otsuses toodu asemel on õige kaitsja väide OÜ B8B tulu kohta. Nimelt selgub maakohtu selgitusest, kuidas kohus OÜ B8B kuriteo tulemusel saadud vara suuruse välja arvutas, et valdavalt on maakohus arvestanud tagatise väärtusega. Kuigi maakohus on esmalt deklareerinud, et kuriteoga saadud vara koosneb nii lepingute alusel laekunud intressimaksetest ning lisaks sellele tasumata intressimaksetest, mille suhtes on OÜ-l B8B lepingu teise poole suhtes nõudeõigus, näitab kohtu edasine selgitus, et kohus ei ole võtnud arvestuse aluseks seda, kui palju oleks OÜ-l B8B olnud õigus lepingute alusel kokku intressi saada, vaid kohus on enamike lepingute puhul lähtunud sellest, kui palju laenuvõtjatelt päriselt raha laekus. Kui laenuvõtjalt laekunud summad olid laenusummast suuremad, luges kohus tuluks laenusummat ületava osa ega ole seda nõudeõigusele viidates suurendanud. Tegelikult laekunud maksetest ei ole kohus lähtunud juhtudel, kui kliendi maksed osaühingule jäid väiksemaks kui laenusumma. Need lepingud on maakohus jätnud kriminaaltulu arvestusest välja. See tähendab, et kohus märkis tulu suuruseks nulli. Just selle poolest erinebki maakohtu arvestus kaitsja omast, kes on saadud tulu sisuliselt vähendanud summade võrra, mille ulatuses olid klientide maksed laenusummast väiksemad. Nimelt põhineb kaitsja arvutus kõigilt klientidelt saadud maksete summa ja laenulepingute laenusummade vahel. Iga kord, kui kliendilt laekunu jäi laenusummast väiksemaks, mõjus seda vahet vähendavalt (kaitsja arvutust võib vaadata ka lepingute tulemusel saadud tulude kogusummana, kusjuures osade lepingute puhul oli tulu väärtus negatiivne). St sisuliselt on kaitsja arvanud tulu arvutamisel maha n-ö kahjumisse jäänud lepingud. Maakohus seevastu ei ole nende lepingute puhul, kus kliendi maksed jäid alla laenusumma, võtnud kliendi maksete ja laenusumma vahet arvesse negatiivse väärtusena (kahjumina), vaid on lugenud nende lepingutega saadud tulu suuruseks nulli. Seega on küsimus sisuliselt selles, kas neid kordi, kui kliendi maksed jäid laenusummast endast väiksemaks, tuleks võtta kahjumina arvesse, arvates nende lepingute laenusumma ja kliendi tagasimaksete vahe OÜ B8B tulust maha. Kohtukolleegium tõdeb, et põhimõtteliselt kulu või kantud kahju tulust maha arvamine ei ole välistatud: süüteoga vara saamine ja selle ulatus tuvastatakse enamasti nn saldopõhimõttel (RKKKm 1-20-3925/21 p 32) ning varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda üldjuhul nn netopõhimõttest ja arvata tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab (RKKK 1-18-2232/179 p 63). Küsimus on aga selles, kas kõiki kordi, kui kliendilt laekunu jäi laenusummast väiksemaks, saab lugeda kahjumlikeks tehinguteks. Arvestada tuleb, et Autopant andis laenu tagatise vastu, saades ise tagatiseks oleva sõiduki omanikuks. Tõendite kohaselt pidanuks tagatiseks oleva sõiduki katma hind vähemalt laenusumma: Autopandi esitatud tõenditest ja neile lisatud selgitusest nähtuvalt vaadati sõiduk enne laenu andmist üle ja auto väärtusest lähtuvalt otsustati, mis ulatuses on võimalik laenu anda (kd III; tl. 16–31). Seega on põhjust arvestada negatiivseid tulemusi ainult siis, kui on tuvastatav, et tagatiseks olnud auto müügiga ei õnnestunud laenusummat tasa teenida. Kaitsja on esitanud nimekirja kokku 99 auto müügi kohta koos nende autode müüki ja müügihinda tõendavate tõenditega. Võrreldes müüdud autode nimekirja Autopandi sõlmitud lepinguid kajastava tabeliga, mis on nii kaitsja kui ka maakohtu esitatud kriminaaltulu arvestuste aluseks, tuvastas ringkonnakohus esiteks, et müüdud autode nimekiri 13 ei hõlma kõiki lepinguid, mille puhul laenuvõtjalt laekunu jäänud laenusummast väiksemaks. Teiseks näitas nende dokumentide võrdlemine, et valdaval osal juhtumitel, kui kliendi auto müüdi, ületas Autopandi saadu laenusummat, st leping oli kasumlik. Selliseid juhtumeid, kus maakohus oli lugenud saadud tuluks nulli, kuid mille puhul jäid Autopandi saadud rahalised vahendid auto müügist hoolimata alla laenusumma, sai ringkonnakohus kokku

1. Seejuures sai ringkonnakohus neist tabeleist ja esitatud tõendeist aru nii, et sõlmitud lepinguid kajastavas tabelis kajastavad lahtris „Reaalne sissetulek“ toodud andmed ka auto müügist saadut (sellele viitab eelkõige tõik, et osade lepingute puhul langevad auto müügihind ja reaalne sissetulek kokku, mis viitab sellele, et raha laekuski ainult auto müügist). Lepingud, mille puhul on laekunud rahalised vahendid hoolimata auto müügist jäänud alla laenusumma, on toodud järgmises tabelis: Lepingute lep.nr tabeli nr. nimi auto nr lepingu sõlmimise kuupäev laenulepingu summa reaalne sissetulek 871 10051 DL XXXXXX 06.02.2019 4 500,00 3 213,00 854 10031 AB XXXXXX 23.01.2019 2 100,00 1 360,00 853 10030 AG XXXXXX 23.01.2019 1 400,00 600,00 850 10026 KP XXXXXX 22.01.2019 3 700,00 1 123,00 Kliendilt saadu ja laenusumma vahe -1 287,00 -740,00 -800,00 -2 577,00 828 9441 SL XXXXXX 31.12.2018 1 500,00 1 477,00 825 9438 IR XXXXXX 27.12.2018 1 500,00 1 477,00 819 9431 MB XXXXXX 19.12.2018 4 500,00 2 745,00 813 9422 PT XXXXXX 17.12.2018 1 200,00 940,60 780 9377 VO XXXXXX 08.11.2018 4 000,00 3 884,00 769 9364 RB XXXXXX 30.10.2018 4 800,00 4 629,60 747 9335 MH XXXXXX 02.10.2018 3 500,00 2 050,00 -23,00 -23,00 -1 755,00 -259,40 -116,00 -170,40 -1 450,00 744 9327 NL XXXXXX 28.09.2018 6 500,00 5 385,00 745 9329 VS XXXXXX 28.09.2018 3 200,00 2 396,40 735 9315 AK XXXXXX 14.09.2018 700,00 150,00 720 9293 SM XXXXXX 24.08.2018 6 000,00 5 673,00 -1 115,00 -803,60 -550,00 -327,00 14 717 9290 TK XXXXXX 23.08.2018 6 500,00 3 910,00 694 9256 LA XXXXXX 02.08.2018 5 000,00 4 625,00 647 9201 RH XXXXXX 08.06.2018 5 500,00 4 172,00 636 9187 KÕ XXXXXX 28.05.2018 1 000,00 940,00 605 9146 VT XXXXXX 17.04.2018 1 200,00 287,20 568 9100 VE XXXXXX 07.03.2018 2 500,00 835,00 512 9001 MM XXXXXX 02.01.2018 4 000,00 3 889,00 457 8345 RP XXXXXX 20.10.2017 1 500,00 1 386,00 387 8252 II XXXXXX 25.07.2017 2 500,00 2 455,50 303 8121 DK XXXXXX 03.04.2017 2 000,00 1 700,00 -2 590,00 -375,00 -1 328,00 -60,00 -912,80 -1 665,00 -111,00 -114,00 -44,50 -300,00 188 7406 PK XXXXXX 23.11.2016 7 000,00 6 512,00 148 7338 PD XXXXXX 06.10.2016 5 000,00 2 144,00 35 7167 VV XXXXXX 26.04.2016 1 200,00 654,00 Kokku -488,00 -2 856,00 -546,00 -23 386,70 Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda kuriteo tulemusel saadud vara maakohtu otsusega tuvastatust 23 386,7 euro võrra väiksemaks. See tähendab, et 605 354,07 eurolt tuleb summat vähendada 581 967,37 eurole.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et tulust tuleb arvata maha ka sõidukite liiklusregistris ümberregistreerimise kulu. Kohtukolleegium tõdeb, et toimikus olevaist lepinguist ei selgu üheselt, kes pidi kandma sõidukite ümberregistreerimise kulu. Muud tõendid ei kinnita kaitsja väidet, et riigilõivude kulu jäi 29 762,35 euro ulatuses Autopandi kanda. Kaitsja esitatud tõenditest see üheselt ja veenvalt välja ei tule. Paika ei pea aga kaitsja väide, nagu ei põhineks maakohtu järeldus, et laenuvõtjad kompenseerisid Autopandile tasutud riigilõivu, ühelgi uuritud tõendil. Tõsi on see, et maakohus ei ole otsuses selle väite esitamisel ühelegi tõendile viidanud. Sellised tõendid on siiski olemas: järeldusi selle kohta, kas laenuvõtjad pidid riigilõivu ise tasuma või selle Autopandile kompenseerima, võimaldavad teha tunnistajatena üle kuulatud laenu võtnute ütlused ning Autopandi pangakontode väljavõtted. Need tõendid annavad alust järelduseks, et riigilõiv jäi laenuvõtjate kanda. Tõendiks, mis näitab kaitsja väitel seda, et Autopant on tasunud autode omanikuvahetustega seoses riigilõivu 29 762,35 euro ulatuses, on Maanteeametilt saadud Exceli fail nimega Tabel 15 23.02.2021 (failist endast ega sellega koos esitatud e-kirjadest ei ole küll üheselt tuvastatav, et just selle faili puhul on tegemist Maanteeameti saadetud failiga, kuid maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et selle tabeli päritolu oleks kahtluse alla seatud). Tabelisse on kantud 202 makse andmed (sh makse suurus, selle selgitus, kuupäev ja kellaaeg, makse tegija). Selles tabelis on küll veerus pealkirjaga „MAKSJA_NIMI“ märgitud tabelis olevate maksete tegijaks OÜ Autopant, kuid tabelist ega sellega koos esitatud Maanteeameti ekirjadest ei nähtu, millele tuginedes on Maanteeamet kõigi maksete puhul selle tegija tuvastanud. Nimelt ilmneb tabelist, et 184 makset on tehtud kaardiga. Tabelis ei ole maksekaardi numbrit ega muid andmeid, mis võimaldaks konkreetseid makseid siduda just Autopandiga. Pankadele tehtud järelepärimistega on menetleja selgitanud välja, et Autopandil olid kontod Swedbankis ja SEB Pangas. Menetleja taotlusel väljastatud kontoväljavõtetest ei paista, et Autopant oleks teinud Tabelis 23.02.2021 märgitud kuupäevadel kaardimakseid riigilõivu tasumiseks. Harju Maakohtu
3. mai 2021 istungil tunnistajatena üle kuulatud Q, D, G ja Ü ütlustest ilmneb, et Autopandi auto omanikuks registreerimisel oli laenuvõtja see, kes ARK-s (Maanteeametis) riigilõivu tasus. Seejuures on nt Q ja D sõidukite (XXXXXX ja XXXXXX) registreerimise riigilõiv kõnealuses tabelis kaardimaksena nimetatud. Seega annavad Autopandi kontoväljavõtted ja tunnistajate ütlused alust järelduseks, et isegi kui Maanteeameti andmetel maksis riigilõivu Autopant, tegid Autopandi eest kaardimakse laenuvõtjad. C ütluste järgi tema ARK-s ei käinud ja kohapeal riigilõivu ei maksnud, kuid kokkuvõttes jäi see ikkagi tema kanda; ta ei olnud küll kindel, kas see arvati laenusummast maha või lisandus tagasi makstavale summale. Autopandi Swedbanki arvelduskonto EE852200221040387478 väljavõte kinnitab, et C pidi riigilõivu Autopandile hüvitama. Sellest on näha, et samal päeval, kui C-le (toonase nimega C) maksti laen välja (
4. aprillil 2017), on ta maksnud tagasi 61 eurot ehk – Tabelist 23.02.2021 nähtuvalt – riigilõivule vastava summa. Tabelis olevatest maksetest on võimalik pankade esitatud kontoväljavõtetest saada kinnitust Autopant OÜ registritoimingute ettemaksete kohta: need on tehtud Swedbanki kontolt EE
5. Nende maksete puhul ei ole aga esitatud tõendite põhjal tuvastatav, millistele registritoimingutele ülekantud rahasummad kulusid. Pealegi nähtub C ütlustest ja neid kinnitavast Autopandi kontoväljavõttest, et kui Autopant kasutaski neid ettemakseid autode enda nimele ümber registreerimiseks, pidid laenuvõtjad siiski riigilõivu Autopandile hüvitama. Tõendid näitavad kogumis seega veenvalt, et riigilõivu kas tasusid registritoimingu tegemisel laenuvõtjad või hüvitasid laenuvõtjad selle kulutuse Autopandile. Eelnevast tulenevalt on põhjendatu maakohtu seisukoht, et riigilõivude mahaarvamiseks kriminaaltulust ei ole alust.
6. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus kokkuvõttes kuriteo tulemusel saadud vara suuruseks 581 967,37 eurot. 16
7. Riigikohus on märkinud, et kuriteo puhul võib põhimõtteliselt kõne alla tulla nii sellega saadud vara (

§ 831

lg d 1 ja 12) kui ka kuriteo toimepanemise vahendi (

§ 83

lg 1) konfiskeerimise asendamine (

§ 84

). Riigikohus on osutanud, et sama rahasumma võib vastata nii süüteoga saadud vara kui ka süüteovahendi tunnustele, kui ühe krediidilepingu alusel kriminaaltuluna laekunud intressisumma laenati hiljem uue krediidilepinguga uuesti ebaseaduslikult välja. Sellise vara osas ei näe ringkonnakohus sisulist vahet, kas kohaldada konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamist

§ 831

lg d 1 ja 12 või

§ 83lg 1.

Kui isik on kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara kasutanud uute kuritegude või sama jätkuva kuriteo toimepanemiseks, vastab kuriteo toimepanemise vahendi väärtus kuriteo tulemusel saadud vara väärtusele, st lõppkokkuvõttes oleks konfiskeeritava või selle asendamiseks välja mõistetava rahasumma väärtus ühesugune. Prokurör on leidnud, et ilma kuriteo tulemusel saadud rahata on tuvastatav, milline oli

1. aastal laenude andmiseks kasutatud rahasumma ilma klientide poolt tehtud makseteta (446 366,06 eurot). Kaitsja on sellega põhimõtteliselt nõustunud, leides aga, et prokurör pole kõiki klientidelt laekunud summasid arvesse võtnud. Samas pole kaitsja osutanud tõenditele, millest nähtub, et tegelik summa oleks pidanud olema väiksem. Samas on kaitsja põhjendatult osutanud sellele, et kuriteo toimpanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniotsustus – kohus võib kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerida. See tähendab, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks peab olema põhjus. See põhjus ei saa olla soov mõista igal juhul välja 605 354,07 eurot. Senise menetluse vältel on olnud konfiskeerimise asendamise eesmärgiks kuriteo tulemusel rikastumise ärahoidmine. Kuigi prokurör on praeguses apellatsioonimenetluses asunud seisukohale, et põhjendatud on ka kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamine, pole prokurör põhjendanud, miks see on tema hinnangul vajalik. Ringkonnakohus nendib, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisel nähakse karistuslikku, sh peab see aitama ära hoida uusi kuritegusid. Arvestades, et praegusel juhul ei ole enam võimalik kohaldada vahendi konfiskeerimise asendamist süüdlasele, vaid kolmandale isikule, ei pea ringkonnakohus sellise karistusliku mõjuga konfiskeerimise asendamist põhjendatuks.
2. Kriminaalasi saadeti ringkonnakohtule tagasi OÜ-lt B8B konfiskeerimise tagamiseks rahasumma väljamõistmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu menetluse ajal kustutati OÜ B8B äriregistrist teise äriühinguga ühinemise tõttu. See ei välista automaatselt konfiskeerimist ega konfiskeerimise asendamist. Mõlemat on võimalik kohaldada ka kolmanda isiku suhtes. Kuivõrd juba OÜ B8B suhtes kohaldati konfiskeerimise asendamist, on küsimus võimalikus konfiskeerimise asendamises. Konfiskeerimise asendamiseks kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmine

§ 84

alusel on võimalik juhul, kui

§ 831

lg 1-12 nimetatud vara on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise 17 vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjust järelduseks, et kolmas isik sai vara OÜ B8B arvel: ÄS § 391 lg 4 alusel läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. 18. Eelnevast tulenevalt tuleb kolmandalt isikult X OÜ-lt mõista

§ 831

lg-te 1, 12 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 581 967,37 eurot. II 19. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb jätta jõusse Harju Maakohtu 27.02.2019 kohtumäärusega nr 1-19-1256 OÜ B8B kinnistutele esimesele vabale järjekohale seatud kohtulikud hüpoteegid: − summas 176 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ Autopant