lg 2 p 5 alusel määrata Angeelika Kaljurannale lisakohustus alluda alkoholisõltuvusravile. Välja mõista Angeelika Kaljurannalt riigituludesse riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 60 eurot tuleb tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99922700020602. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.12.2021.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 27 päeva vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.
Kaljurannale liitkaristuseks mõistetud vangistus 722 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Angeelika Kaljuranda järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 alusel kohustati Angeelika Kaljuranda üldkasuliku töö tegemise perioodil mitte tarvitama alkoholi.
Kaljuranda käitumiskontrolli ajal osalema kriminaal-hooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. A. Kaljuranna kriminaalhooldus algas 28.06.2022 ja lõpeb 28.06.2024. 05.04.2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et A. Kaljurand on rikkunud korduvalt kohustustmitte tarvitada alkoholi, hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning rikkunud korduvalt üldkasuliku töö ajakava. Lisaks on isik rikkunud
lg 1 p 2 tulenevat kohustust- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ettekande juurde on ametnik lisanud A. Kaljurannale koostatud 4 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli, mille kohaselt tuvastati käesoleva aasta veebruaris ja märtsis A. Kaljurannal kolmel korral alkoholijoove ning ühel korral isik keeldus puhumast indikaatorvahendisse ja toimetati kainenema. A. Kaljuranna suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud üldkasuliku töö sooritamisse on olnud ükskõikne ja hoolimatu, isik on rikkunud korduvalt koostatud ajakavasid ja hoidunud kõrvale määratud üldkasuliku töö sooritamisest. Lisaks on isik korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning on ilmunud registreerimiskohuste täitmisele visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Senise käitumiskontrolli perioodil on isik sooritanud 116 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd ning sooritamata on 605 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd, mis viitab sellele, et 10 kuu jooksul alates käitumiskontrolli algusest ei ole isik suutnud ÜKT üldisest ajakavast kinni pidada ning ilmselgelt on ÜKT sooritamine osutunud inimesele ülejõu käivaks kohustuseks. Lähtudes eeltoodust, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks pöörata isikule mõistetud karistus sooritamata üldkasuliku töö tundide osas, mis on 605 tundi ja 30 minutit, A. Kaljurannale mõistetud karistus täitmisele. Kohtuistungil 17.04.2023 avaldas A. Kaljurand, et kõik vastab tõele, mis kriminaalhooldaja rääkis. Ta olen alkoholi tarvitanud, kuna tal on probleemid kogu aeg. Ma otsis alkoholist lahendust, aga see ei aita, närvikava on rikutud. Tal on ka suitsiidsed mõtted olnud. Vahepeal ta päris pikka aega ei tarvitanud alkoholi. Ta vanemat tütart taheti vägistada ja selle kohta tuleb kohus sügisel. Tal kasvab kõik üle pea. Ta ei tea, miks ta üldkasulikku tööd ei ole teinud. Nüüd aprillis tegi tööd. Tal ei ole otseselt alkoholisõltuvust, kuid nende probleemide tõttu on vist alkohol saanud sõltuvuseks. Ta on vestelnud lastekaitsega, et tal oleks nüüd ravi vaja, ta on nõus minema ja alluma ravile, kui kohus talle need kohustused paneb. Kui ta peab vanglasse minema, siis ainuke võimalus on, et lapsed jäävad tema ema juurde. Laste isa ei ole võimeline nende eest hoolitsema, seikleb ringi. Ta ei taha vanglasse minna. Ta lubab, et nüüd teeb korralikult ÜKT tunde graafiku järgi edasi. 2
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. A. Kaljuranna kriminaalhoolduse peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine ja tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on A. Kaljuranna suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud üldkasuliku töö sooritamisse olnud hoolimatu, isik on rikkunud korduvalt koostatud ajakavasid ja hoidunud kõrvale määratud üldkasuliku töö sooritamisest. Lisaks on A. Kaljurand korduvalt ilmunud registreerimiskohuste täitmisele visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Vaatamata eelnimetatud rikkumistele oli kriminaalhooldusametnik kohtuistungil arvamusel, et A. Kaljuranna kriminaalhooldust on võimalik jätkata kui talle määrata täiendav lisakohustus alluda ettenähtud ravile. Kohtu hinnangul on ilmne, et kriminaalhooldus on olnud tugevalt mõjutatud A. Kaljuranna alkoholiprobleemist, mis on ilmselt küll tingitud kodustest probleemidest, kuid eelnev kogumis on mõjutanud ka üldkasuliku töö tegemata jätmist. Võttes arvesse, et A. Kaljurand tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, mida näitab nõusolek alluda sõltuvusravile, peab kohus kriminaalhooldusametniku taotlust põhjendatuks. Samuti on oluline, et süüdimõistetu kriminaalhooldus kestab veel veidi üle aasta, mis on piisavalt pikk aeg jälgimaks, kas sõltuvusravi osutub tulemuslikuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus A. Kaljurannale
Lisaks võimalike uute kuritegude ennetamisele võiks ravile allumine aidata kaasa ka kontrollnõuete ja lisakohustuste edasisele korrektsele täitmisele ning seeläbi ka karistuse eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui A. Kaljuranna rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Menetluskulud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.