← Eesti

2-23-115024/3

Obsah (8)§ 661§ 466§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-23-115024 Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023, Kuressaare Tsiviilasi N C OÜ hagi L L vastu võlg

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

Riigilõivu osaliselt tagastamata jätmise peale saab esitada määruskaebuse, kui tagasi taotletav riigilõiv on suurem kui 100 eurot. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. N C OÜ esitas
  2. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L L vastu 1535,34 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule
  3. aprillil 2023 makseettepaneku. Pooled esitasid
  4. aprillil 2023 kohtule kompromisslepingu. Eeltoodu alusel
  5. aprillil 2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. aprillil 2023 esitasid pooled kohtule täpsustatud kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kokkulepitud tasude ja osamaksete summat põhivõla suurusega kõrvutades kujuneb krediidikulukuse määraks kogu osamaksete tasumise 26-kuulise perioodi kohta 32,32%, mis ei ületa kompromissi sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidikulukuse piirmäära, s.o kolmekordset Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 2

(3)Tsiviilasi nr 2-23-115024 kulukuse määra. Eesti Panga viimati
  1. novembri 2022 seisuga avaldatud tarbimislaenude krediidikulukuse määr on 15,31% (seega aktsepteeritav krediidikulukuse määr on kuni 45,93%).
  2. Samuti ei saa kompromisslepingus kokkulepitud viivisemäära (mida kostjal tuleb osamaksete tasumisega viivitamise korral tasuda põhivõla jäägilt) 0,06% päevas lugeda ebamõistlikuks või tarbijat ülemääraselt kahjustavaks ka juhul, kui lugeda kompromisslepingut tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepinguks. Riigikohtu praktika kohaselt peetakse tüüptingimustega sõlmitud tarbijalepingus ebamõistlikuks viivisemäära, mis ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära (Riigikohus 3-2-1-25-16 p 13). Alates
  3. jaanuarist 2023 kehtiv seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) viivisemäär on 10,5% aastas (seega ei tohi viivisemäär ületada 31,5% aastas).
  4. Kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust ja maksekäsu kulud 20 eurot (sisalduvad kompromissi summas) ning komrpomisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. Kohtuinfosüsteemi kohaselt hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 05.aprillil 2023 riigilõivu 65 eurot. 01. veebruaril 2023 jõustunud

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus praegusel juhul lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega enne hagimenetluse alustamist. Hageja on tasunud asjas riigilõivu üksnes maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 150

lg-st 3, jätab kohus hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 65 euro suurusest riigilõivust poole tagastamiseks rahuldamata. 10.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.