Obsah (5)

§ 19§ 281§ 28§ 241§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 28 kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. 17. Hagejaga 23.11.1998 kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt asus hageja kostja juures tööle juhatuse esimehena ja 28.04.2004 kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt juhatuse esimees-tegevdirektorina. Töölepingud on hagejaga sõlminud vastavalt juhatuse esimehe asetäitja C ja juhatuse liige Q.

§ 19

lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.

§ 281

lg 1 teisest lausest tuleneb, et 4 2-20-4951 kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja ei ole tõendanud, et temaga töölepingute sõlmimise aluseks olid üldkoosoleku või volinike koosoleku otsused ega seda, et hagejaga töölepingud sõlminud juhatuse liikmetel olid üldkoosoleku või volinike poolt antud volitused hagejaga 23.11.1998 ja 28.04.2004 töölepingute sõlmimiseks. Järelikult on hagejaga sõlminud kirjalikud lepingud isikud, kellel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused.

1. Tõendatud on, et juhatuse liikme ja tegevdirektori tööülesanded kattusid täielikult, sest mõlemal juhul olid tööülesanded seotud korteriühistu esindamise, juhtimise ja ühistu töö korraldamisega, hageja tegi oma tööd iseseisvalt ega allunud tööandja juhtimisele ja kontrollile töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 mõttes. Seega ei laiene hagejale töölepingu seaduses ettenähtud garantiid ja soodustused.
2. Kostja põhikirja punktidest 4.3.5 - 4.3.7, 4.13 ja 4.21 saab järeldada, et üksnes valimisega kostja juhatuse liikmeks ei tekkinud hagejal õigust saada tasu, kuid üldkoosoleku või üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid täitva volinike koosoleku otsusega võis talle tasu määrata. Tasu suuruse ja maksmise kord kuulus samuti üldkoosoleku või volinike pädevusse.
3. Tõendatud on, et hageja juhatuse liikme volitused lõppesid 24.02.2015, järelikult puudus tal õigus saada ka juhatuse liikme tasu. Kuna
4. a valitud volinike pädevus lõppes 24.02.2015 ja puudusid kehtivad üldkoosoleku otsused volinike valimise või nende volituste pikendamise kohta, siis lõppes samast ajast ka volinike pädevus võtta üldkoosoleku vahelisel ajal vastu otsuseid. Seega ei too volinike koosolekute 07.03.2017 ja 15.12.2017 otsused
5. a palgafondi ja hageja töötasu kinnitamise kohta kaasa õiguslikke tagajärgi ega anna hagejale alust esitada palganõuet ka käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel. Sellest järeldub, et hagejale maksti töötasu kuni 01.02.2017 õigusliku aluseta. Hageja väide, et ta täitis oma ülesandeid vastavalt juhatuse asendusliikme RP nõudmistele on vastuolus tunnistaja RP ütlustega. Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on selgelt rikkunud õigusnorme nii menetluslikes küsimuses kui ka kohaldades ebaõigesti materiaalõigust, samuti hinnanud osaliselt ebaõigesti asjas esitatud tõendeid.
7. Juhatuse liikme Y ütlused on 19.04.2022 istungi protokollis protokollitud järgnevalt: „ta (hageja) töötas Raadiku tn 9 KÜ tegevdirektorina 2007-
8. a. Neli kuud polnud
9. a juhatuse liikmeid. Meil oli ainult X, kes tegeles nende ülesannetega. Hageja jätkas tegevust veebruaris ja RP ajal ning kuni tuli uus juhatus. Hageja pidi palka saama, tal see oli kooskõlastatud üldkoosoleku otsuses. Kuni jaanuarini sai palka. Veebruarist kuni augustis ta ei saanud palka.“ Hageja arusaamisel on tegemist hagi põhiasjaolude õigeksvõtuga. Nagu nähtub istungi protokollist, siis omaksvõttu koheselt tagasi ei võetud ning seda ka ei parandatud.
10. Kohus on tuvastanud, et hageja juhatuse liikme ja tegevdirektori tööülesanded kattusid täielikult, sest mõlemal juhul olid tööülesanded seotud korteriühistu esindamise, juhtimise ja ühistu töö korraldamisega. Kohus tuvastas ka, et hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid 24.02.2015, kuid hageja töötas kostja tegevjuhina sisuliselt kuni 08.08.
11. Seega on kohus tuvastanud, et hageja ei täitnud alates 24.02.2015 kuni 08.08.2017 juhatuse liikme ülesandeid, 5 2-20-4951 vaid ainuüksi tegevdirektori ülesandeid. Kuivõrd hageja ei olnud enam juhatuse liige, aga juhtis ühistut edasi, tuleneb hageja tasunõue kohtu enda tuvastatud asjaolude põhjal tegevdirektori tööülesannete täitmise eest. Kuivõrd hageja ei olnud hagi esemeks oleva tasunõude perioodil kohtu tuvastatu kohaselt enam kostja juhatuse liige, on ekslik kohtu seisukoht, et hagejale ei laiene töölepingu seaduses ettenähtud garantiid ja soodustused. Vastupidi, hagejale, kes töötas kõnealusel perioodil kostja juhina, olemata samas kostja juhatuse liige, laieneb töölepingulise suhte eeldus.
12. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et alates
13. a puuduvad üldse kehtivad otsused, mis oleks kindlaks määranud hageja tasu suuruse. Kohus on ekslikult samastanud otsused, mis on tehtud enne 08.08.2017 ja pärast seda kuupäeva, millal olid vaieldamatult kehtivalt valitud uued juhtorganid. Nii nagu kohus ise tuvastas, on kostja 08.08.2017 üldkoosoleku protokolliga tõendatud, et koosolekul valiti 9-liikmeline juhatus ja 24 volinikku. Kohus on samuti tuvastanud, et üldkoosoleku või üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid täitva volinike koosoleku otsusega võis hagejale tasu määrata. Seega 15.12.2017 volinike koosoleku toimumise ajal oli volinikel ka pädevus võtta vastu otsust hagejale makstava tasu osas. Kuivõrd 15.12.2017 volinike koosoleku otsus ei ole tuvastatu kohaselt tühine, on kohus jätnud ka otsusest tulenevad asjaolud põhjendamatult hindamata. 15.12.2017 volinike koosseis kiitis päevakorra p 1 all kehtivalt heaks hageja töö ühistu heaks ning kinnitas temale tasutava võlgnevuse brutosummas 5914,71 eurot, kohustades seda juhatusel välja maksma hiljemalt 20.12.
14. Samuti kinnitas volinike koosolek lepingu p-st 6.4 tuleneva lahkumishüvituse maksmist brutosummas 2787,03 eurot.
15. Lisaks on kostja ise viidanud (nii kohtuistungil kui ka kirjalikes teesides), et hageja tasunõude suurus on vähemalt 754,01 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks olukorras, kus kohus on ise tuvastanud töö jätkuvust hageja poolt, ei peaks talle välja maksma tasu vähemalt määras, mida kostja ise varasematest otsusest lähtuvalt kehtivana aktsepteeris.
16. Kohus on tõendeid uurimata jõudnud järeldusele, et hagejaga on sõlminud kirjalikud lepingud isikud, kellel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused. Kohtu kohaldatud

§ 281jõustus alles 2009.

a, aga leping hagejaga on sõlmitud

1. aastal.
2. a lepingus on samas selgesõnaline viide 22.04.2004 üldkoosolekule, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Kostja ei ole üldse mingeid vastuväiteid lepingu allkirjastanud isikute pädevusele esitanud. Seega on kohus nimetatud osas rikkunud kohtumenetluse võistlevuse printsiipi, asudes tõenditest ise (ja seejuures valikuliselt) asjaolusid välja tooma.
3. Kohus on jätnud kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenevad erisused tehingutele, mis on tehtud esindaja kaudu (TsÜS § 116 lg 2). Isegi juhul, kui mitmepoolne tehing oleks tehtud esindusõiguseta või esindusõiguse piire ületades, võimaldab TsÜS § 129 esindataval tehingu heaks kiita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hagejale oli ühistu juhtimine tema põhitööks ning tema töö tasustati üldkoosoleku teadmisel ja heakskiidul. Nii on just üldkoosolek kinnitanud majandusaasta aruanded, mis hõlmavad ka andmeid tasu maksmise kohta.
4. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et sh tunnistajate ütluste baasil, et hageja töötas 01.02.201708.08.2017 kostja tegevjuhina, ei saa eeldada sellise töö tegemist tasuta. Kohus ei ole jätnud ühegi tunnistaja ütlust kõrvale, mistõttu tuleb arvestada, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli hageja ainsaks isikuks, kes pärast ühistu kontode sulgemist tekkinud probleeme ja ühistu igapäevase majandustegevuse küsimusi lahendas. Ka RP kinnitas asjaolu, et puhkusekorraldusi valmistas ette jätkuvalt hageja ja tema ainult kinnitas neid. Samuti edastas hageja juhatuse asendusliikmele palgaarvestusi, kui tema ainult tegi ülekandeid kontolt. 6 2-20-4951 Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7. Maakohtu otsuse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on lahendanud nõude, mis ei olnud lahendamiseks valmis ja rikkus sellega TsMS § 435 lõiget
8. Lisaks eeltoodule jättis maakohus välja selgitamata vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud, jättes sellega olulises ulatuses täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget
10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlust lahendades rikkunud oluliselt eelmenetluse ülesanded, jättes hageja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitamata ning jättes pooltele tõendamiskoormuse selgitamata, mille tõttu ei ole pooled saanud asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta esitada tõendeid. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus sellele tingimusele ei vasta.
11. Selle üle, et kostja on kunagise Garaažiühistu Paas õigusjärglane, pole apellatsioonimenetluses enam vaidlust. Vaidlust ei ole enam ka selle üle, et hageja oli kostja juhatuse liige perioodil 19.02.2011-24.02.2015, mistõttu ei ole vaidlust selle üle, et hageja vaidlusalusel perioodil (
12. a veebruar kuni august) kostja juhatuse liige polnud. Hageja tugineb sellele, et tal on vaatamata juhatuse liikme staatuse lõppemisele õigus saada kostja juhatuse liikme-tegevdirektorina töötamise eest perioodil alates
13. a veebruar kuni
14. a juuli töötasu töölepingu alusel. Seega on hageja tuginenud töötasu saamise õigusele tulenevalt TLS § 1 lg-st 1 ja TLS § 28 lg 2 p-st
15. Maakohus on tuvastanud ja selle üle pooled ei vaidle, et hagejaga oli
16. a ja
17. a sõlmitud juhatuse liikme-tegevdirektori leping.
18. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse väite osas, et kostja on hageja väite hageja õigusele töötasule õigeks võtnud. Kostja juhatuse liige Y on maakohtu 19.04.2022 istungil avaldanud, et hageja töötas kostja tegevdirektorina perioodil 2007-
19. a, jätkates töötamist ka
20. a veebruarist ning pidi selle eest palka saama (I kd tl 152p). Seejuures on kostja lepinguline esindaja istungil ja menetlusdokumentides vaielnud hageja nõudele vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kostja juhatuse liikme selgituste ja kostja juhatuse poolt volitatud lepingulise esindaja selgituste vahel on vastuolu, ei saa kostja seadusliku esindaja selgitusi käsitleda kostja omaksvõtuna. Nii nagu maakohus õigesti viitas, peab omaksvõtt olema esitatud menetlusosalise poolt selgesõnaliselt (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17). Kostja erinevate esindajate väidete vastuolu tõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks selgelt väljendanud omaksvõttu, et hageja töötas kostja tegevdirektorina ka alates
21. a veebruarist ning pidi selle eest töötasu saama.
22. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud kohtumenetluse võistlevuse printsiipi asudes seisukohale, et hagejaga on
23. a ja
24. a sõlminud kirjalikud lepingud isikud, kellel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused. Kostja ei ole väiteid töölepinguid 7 2-20-4951 allkirjastanud isikute pädevusele esitanud. Kostja vastuväited seoses nende töölepingutega seisnesid selles, et töölepingud ei näinud ette sellise töötasu suurust, nagu hageja hagis nõuab. Lisaks väitis kostja, et töölepinguid pole sõlminud kostja, kuna kostja ei ole endise garaažiühistu õigusjärglane. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2
25. lause kohaselt määrab pool hagiasjas ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega sai kohus seoses töölepingutega lähtuda asja lahendamisel üksnes nimetatud kostja vastuväidetest.
26. Kostja väite osas, et töölepinguid pole sõlminud kostja, kuna kostja ei ole endise garaažiühistu õigusjärglane, võttis maakohus seisukoha ja leidis, et kostja on Garaažiühistu Paas õigusjärglane. Seega pidi maakohus võtma arvesse hagejaga sõlmitud töölepinguid. Asjas on esitatud 23.11.1998 sõlmitud tööleping selle kohta, et hageja võetakse tööle MTÜ Garaažiühistu Paas juhatuse esimehena (I kd tl 3-4) ja 28.04.2004 tööleping selle kohta, et hageja võetakse tööle MTÜ Garaažiühistu Paas juhatuse esimees-tegevdirektorina (I kd tl 5-6).
27. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et hageja tööülesanded tegevdirektorina kattusid juhatuse liikme kohustustega. Küll aga ei saanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul sellest järeldusest omakorda järeldada, et hagejal puudub õigus töötasu vaidlusalusel perioodil saada. 37.
28. Juhatuse liikme leping ega juhatuse liikme ametisuhe ei allu töölepingu seaduse regulatsioonile (TLS § 1 lg 5). Juhatuse liikmel on õigus saada tasu üksnes juhul, kui tasu on määratud üldkoosoleku otsusega. Samas võib tasu saamise õigus juhatuse liikmel tekkida ka juhul, kui lisaks ametisse nimetamisele sõlmitakse juhatuse liikmega kehtivalt juhatuse liikme leping, mis näeb ette tasu saamise õiguse (vt Riigikohtu 21.04.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-173478, p-d 13.1-13.3). Kuigi nii juhatuse liikme ametisuhe kui ka temaga sõlmitud teenistusleping on mõlemad seotud juhatuse liikmeks olekuga, on ametisuhe ja teenistusleping eraldi ülesöeldavad. Olukorras, kus selleks ettenähtud organ kutsub juhatuse liikme tagasi, saab eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendab ühtlasi äriühingu soovi öelda üles ka juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping (vt Riigikohtu 07.03.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-11889, p 28.3). Pooled ei ole esitanud väiteid selle kohta, et hagejaga sõlmitud 28.04.2004 tööleping oleks üles öeldud või muul viisil lõppenud enne 08.08.2017 kuupäeva. Lähtudes Riigikohtu seisukohast, kehtis seega nimetatud tööleping edasi ka olukorras, kus hageja juhatuse liikme ametiaeg lõppes (pärast 24.02.2015). Riigikohus on asjas nr 2-18-15388 leidnud, et

§ 28

lg 2 teine lause näeb küll ette, et juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule, kuid juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping on vähemalt üldjuhul omavahel seotud (vt Riigikohtu 13.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-15388, p 20.2). Käesolevas asjas ei saa ringkonnakohtu hinnangul hagejaga sõlmitud töölepingust järeldada, et see oleks hageja juhatuse liikmeks olekuga seotud. Samuti ei saa järeldada, et hageja poleks

1. a sõlmitud töölepingu alusel pärast 24.02.2015 täitnud tegevdirektori ülesandeid ning et hageja ei saaks enam pärast 24.02.2015 töötasu tehtud töö eest nõuda. Seega on eeltoodust tulenevalt ebaõige maakohtu järeldus, et hagejale maksti töötasu alates 24.02.2015 kuni 01.02.2017 õigusliku aluseta.
2. Maakohus on tuginedes ebaõigele eeldusele, et hagejal puudus õigus töötasu saada enne 01.02.2017, jätnud eelmenetluses analüüsimata hageja õiguse saada töötasu alates 01.02.2017 kuni 07.08.
3. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata hageja töötasu suuruse. 38.
4. Hageja ja kostja õiguseellane olid sõlminud kehtivalt 28.04.2004 töölepingu selle kohta, et hageja võetakse tööle MTÜ Garaažiühistu Paas juhatuse esimees-tegevdirektorina ning see leping ei olnud seisuga 08.08.2017 lõppenud. Hageja väitel lõppes hageja ja kostja vaheline 8 2-20-4951 töösuhe 08.08.
5. Seega töötas hageja ka perioodil 01.02.2017 kuni 07.08.2017 kostja tegevdirektorina töölepingu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõenditest teha järeldust, et hageja perioodil 01.02.2017 kuni 07.08.2017 tööülesandeid ei täitnud. Tunnistajad W, Z ja S on oma ütlustes kinnitanud, et hageja tegeles igapäevaselt tegevdirektori tööülesannete täitmisega (I kd tl 152-153p). Samuti kinnitas kostja juhatuse asendusliige RP, et
6. a juunist kuni augustini andis ta hagejale töökorraldusi (I kd tl 154-155). Lisaks sellele tõendavad tööülesannete andmist hagejale ja nende täitmist kohtule esitatud RP ja hageja vahelised e-kirjad (I kd tl 116-122). 38.
7. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hageja tugines sellele, et tema töötasu suuruse määras kindlaks 07.03.2017 kostja volinike koosolek, mis kinnitas hageja töötasuks 929,01 eurot kuus + maksud. Lisaks tugines hageja sellele, et 15.12.2017 kostja volinike koosolek otsustas hüvitada hagejale tema saamata jäänud töötasu 5914,71 eurot ja tasuda lahkumishüvitis 2787,03 eurot. 38.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja volinike 07.03.2017 otsus hagejale töötasu määramise kohta ei saa olla kehtiv, kuna kostjal ei olnud alates 24.02.2015 kuni 08.08.2017 volinikke. Küll aga sai olla kehtiv kostja volinike varasem, 09.01.2014 otsus, millega kostja volinike koosolek kinnitas hageja töötasuks 754,01 eurot kuus + maksud. Hageja on maakohtus asunud alternatiivselt seisukohale, et juhul kui kohus ei arvesta 15.12.2017 volinike otsusega, ei saa tasu välja mõista vähem kui 754,01 eurot kuus (tasu, mis oli määratud
9. a). 38.
10. 15.12.2017 volinike koosolekul (kohal 14 volinikku, poolt hääletas 14) otsustati hüvitada hagejale tema saamata jäänud töötasu
11. a veebruari eest 5914,71 euro suuruses summas ja tasuda hagejale lahkumishüvitis 2787,03 eurot (I kd tl 10-11). Maakohus järeldas ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti, et kostja volinike 15.12.2017 otsus on tühine tulenevalt sellest, et volinike pädevus oli lõppenud 24.02.
12. Pooled ei vaielnud käesolevas asjas selle üle, et 08.08.2017 kostja üldkoosolek otsustas valida kostja juhatuse (9 liiget) ja volinikud (24 volinikku). Seda üldkoosoleku otsust kohtu ette toodud asjaolude kohaselt vaidlustatud ei ole. 38.
13. Kostja väitel osales 15.12.2017 koosolekul üksnes 7 volinikku, mitte 14 ja viie voliniku allkirjad on võltsitud. Maakohus jättis kostja selle väite põhjendamatult tähelepanuta. Kuna kostja väitel ei ole volinikud 15.12.2017 koosoleku protokollile allkirju andnud, on kostja selle dokumendi ehtsuse TsMS § 277 lg 1 järgi vaidlustanud. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole), milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis (vt Riigikohtu 14.09.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10; 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Kuna hageja on tuginenud 15.12.2017 koosoleku protokollis vastu võetud otsuse kehtivusele ja kostja on põhistanud, et sellel protokollil olevad allkirjad võivad olla võltsitud, peab hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt protokolli ehtsust tõendama. Selleks on hagejal võimalik eelkõige taotleda, et kohus määraks käekirjaekspertiisi (vt TsMS § 293 lg 1), ning kohtul tuleks üldjuhul käekirjaekspertiis ka määrata (vt Riigikohtu 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10; 11.12.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.4). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama menetlusosalistele tõendamiskoormist ja andma TsMS § 652 nõudeid järgides võimaluse esitada uusi tõendeid ja taotlusi. 38.
14. Kostja palub kohtul tuvastada volinike 15.12.2017 koosoleku otsuste tühisuse ka põhjusel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Volinike koosolekule kohaldatakse

9 2-20-4951 § 25 lg 2 alusel üldkoosoleku kohta sätestatut.

§ 241

lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on kostjal õiguslik huvi tuvastamaks volinike koosoleku otsuse tühisus. Kostja tugineb sellele, et 1/10 ühistu liikmetest (nagu näeb ette põhikiri) ei pöördunud juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku volinike koosolek. Samuti ei saadetud selle kohta teadet 7 päeva enne koosoleku toimumist. Ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt tugineb kostja sellele, et koosoleku korraldas hageja. Hageja hinnangul on kostja väited volinike koosoleku 15.12.2017 otsuse tühisuse kohta tõendamata, sealhulgas on tõendamata kostja väide hageja poolse koosoleku korraldamise kohta. 38.6.1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse KrtS § 20 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekul lisaks KrtS-s sätestatule

§-s 20 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

§ 20

lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. 38.6.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendada, et hageja korraldas koosoleku kokkukutsumise, rikkudes sellega põhikirja punktis 4.5 sätestatud nõuet 1/10 ühistu liikmete poolt koosoleku kokkukutsumise kohta ja punktis 4.4 sätestatud nõuet teatada sellest ette vähemalt 7 päeva. Maakohus ei ole eelnevat pooltele selgitanud ega võimaldanud tõendeid esitada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama menetlusosalistele ka selle asjaolu tõendamiseks vajalikku tõendamiskoormist ja andma TsMS § 652 nõudeid järgides võimaluse esitada uusi tõendeid ja taotlusi. 38.
2. Juhul, kui hageja ei tõenda 15.12.2017 dokumendi ehtsust või kui kostja tõendab volinike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise, saab kohus hageja töötasu suuruse osas lähtuda kostja volinike 07.03.2017 otsusest hagejale töötasu määramise kohta. Samuti tuleb sellisel juhul hinnata ka hageja õigust saada TLS §-st 71 tulenevalt puhkusehüvitist. Kostja volinike 07.03.2017 otsuse alusel hagejale töötasu väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata ka kostja väidet ja esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on
3. aasta veebruari kuu eest endale töötasu välja maksnud.
4. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluses staadiumis. Menetlusökonoomsetel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.
5. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja maakohtu otsus tühistatakse ning saadetakse maakohtule asja läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 II lause alusel 10 2-20-4951 jätta maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Samuti ei määra sellisel juhul ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 11