Obsah (6)
§ 184§ 202§ 64§ 68§ 76§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-17-953 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.
J. Repinski tunnistati süüdi
§ 202
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõisteti J.
Repinskile liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.
§ 68
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 17.-18.09.2015 ning 1.06.2016, kokku 3 päeva, kandmisele jäi vangistus 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvati alates 6.10.
- Kohtuotsus jõustus 22.02.
- Harju Maakohtu 25.03.2019 määrusega vabastati J. Repinski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 2.08.2021, millest esimeseks 5 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 76lg 5 alusel allutati J.
Repinski kahekümne neljaks kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima
§ 75
lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus 10.04.2019. Harju Maakohtu 23.04.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse J. Repinski karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus tuvastas, et J. Repinski 21.02.2020 ja 4.03.2020 rikkus kohustust mitte omada ja tarvitada narkootikume ja lahkus töölt omavoliliselt. Lisaks oli kriminaalhoolduse kestel tehtud J. Repinskile kaks kirjalikku hoiatust. Ent kohus pidas võimalikuks anda J. Repinskile võimaluse kanda karistust vabaduses. Kohus kohustas J. Repinskit
§ 75
lg 2 p 9 ja § 751 lg 3, 4 alluma elektroonilisele valvele 2-kuuks alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 9.05.2020. Harju Maakohtu 12.10.2020 määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldaja taotluse ja määras J. Repinskile katseajaks
§ 75
lg 2 p 8 lisakohustuse – osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus tuvastas, et J. Repinski 28.07.2020 rikkus registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 28.10.
- Harju Maakohtu 25.03.2021 määrusega J. Repinski kuulutati tagaotsitavaks. Kohtus oli arutusel uus erakorraline ettekanne. J. Repinski kohtuistungile ei ilmunud. Tema asukoht oli kohtule teadmata. Kohus leidis, et J. Repinski hoidus kõrvale kohtuotsuse täitmisest ning kohtul oli piisav alus arvata, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. J. Repinski peeti kinni 29.03.
- Harju Maakohtu 16.04.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse J. Repinski karistuse täitmisele pööramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2021 määrusega tühistati Harju Maakohtu 16.04.2021 määrus ning pöörati J. Repinskile Harju Maakohtu 1.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud ja 4 päeva vangistust
§ 76lg 7 alusel täitmisele.
Kohus tuvastas, et J. Repinski 15.01.2021 rikkus kohustust narkootikume mitte tarvitada, 3.02.2021 ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile 2
(6)narkootikumide tarvitamise osas ning vahetas elukohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.05.
- Harju Maakohtu 15.09.2021 määrusega J. Repinski kuulutati tagaotsitavaks, kuna J. Repinski ei ilmunud vabatahtlikult kohtu määratud ajal karistust kandma, s.o hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale. J.Repinski peeti kinni 27.12.
- Käesoleval ajal kannab J. Repinski karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 27.12.2021 ja lõpp 31.03.
- Tartu Vangla esitas 21.12.2022 Tartu Maakohtule J. Repinski isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab J. Repinski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Repinski palub ennast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et J. Repinskit saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et J. Repinskit võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused J. Repinski kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. J. Repinski on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 5 ettenähtud üheaastane tähtaeg kandmata karistuse osa täitmisele pööramise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
§ 76lg 2 p-s 2 ja Vang
S §-s 76 lg 5 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 3
(6)tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Repinski tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad J. Repinski ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Prokuröri ja vangla seisukohad pole kohtule siduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Repinskil üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus), mis on 10.06.2022 määratud temale mitte ettenähtud kambris viibimise eest. J.Repinski on osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik (12 sammu)“ ja „Õige hetk“ ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi. J.Repinski alustas riigikeele õppimist B2taseme kursusel, kuid võeti nimekirjast maha pidevate puudumiste tõttu. J. Repinski lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, õde, abikaasa ja xxxxxxxxxx sündinud tütar. Lähedastega on suhted head. Vabanedes läheb elama aadressile xxxxxxxxxx/x-xx, kus elavad ka süüdimõistetu ema ja abikaasa. Vabanedes kindel töökoht puudub. K-raha andmetel 2.12.2022 seisuga on tasumata rahalisi nõudeid ca 1982 eurot, vabanemisfondis on ca 407 eurot. J. Repinski on narkosõltuvuse osas abi saamiseks pöördunud OÜ Tervisekeskus Elulootus poole ning rehabilitatsiooni meeskond on nõus võtma süüdimõistetu ambulatoorsesse programmi. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et alates käesoleva aasta jaanuarist omandab ta plaatja eriala. Tal on võimalik vabanedes tööle asuda xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus töötab tema abikaasa, kellele suuliselt on kinnitatud valmisolekut võtta tööle ka J.Repinski. Sotsiaalprogrammides, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tööhõives osalemine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, plaatija eriala õppimine, samuti soov osaleda vabanemise korral rehabilitatsiooniprogrammis iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Täitmiskavas on J.Repinskile ette nähtud kutsehariduse (plaatija eriala) omandamine käesoleva aasta esimeses kvartalis. Kuigi kutsehariduse omandamise algust ei ole vangla iseloomustuses kinnitatud, ei sea kohus süüdimõistetu väidet ( et ta kutseõpet on alustanud) siiski kahtluse alla. Iseloomustus on koostatud juba 5.12.2022, mistõttu see ei saagi sisaldada käesoleval aastal toimunut. Kuigi süüdimõistetu istungil avaldatu kohaselt on tal vabanemise korral olemas ka töökoht, leiab kohus, et töökoha olemasolu pole siiski tõendatud. Süüdimõistetu väidet vangla iseloomustuses toodu ei kinnita. Vabanemise korral kindla töökoha puudumist ei loe kohus iseenesest süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist välistavaks asjaoluks. Täitmiskavas on J.Repinskile ette nähtud riigikeele õpe B2 tasemel. Riigikeele õppe pooleli jäämist põhjendas süüdimõistetu kohtuistungil asjaoluga, et tema keeloskus pole piisav B2 tasemel õpinguteks, mistõttu keeleõppes osalemine oli liiga raske. Kohus peab eluliselt usutavaks, et senine riigikeele nõrk tase teeb süüdimõistetul riigikeele õppe raskeks. Ent kohus nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et puudujääke saaks kõrvaldada pideva tööga. 4
(6)Keeleõppe pooleli jätmine annab alust järeldusele, et J.Repinski pole riigikeele omandamiseks piisavalt motiveeritud, kuid kohus ei loe ka seda iseenesest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist välistavaks asjaoluks. Seega on süüdimõistetu vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt – osaledes enamikus täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ent ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et J. Repinski pole suutnud alluda reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. 25.01.2023 karistusregistri väljavõttest ja J.Repinski isiklikus toimikus olevast kohtuotsuse väljatrükist nähtuvalt on J. Repinskil käesoleval ajal üksnes üks kehtiv kriminaalkaristus s.o Harju Maakohtu 1.02.2017 otsusega mõistetud karistus. Samas järeldub kohtuotsuse sisust ja J.Repinski süüdimõistmise aluseks olevate süütegude kvalifikatsioonist (
§ 184
lg 2 p 2 ja
§ 202
lg 2 p 2), et J.Repinski ei pannud selliseid kuritegusid toime esmakordselt, vaid ta oli seda teinud ka varem. Seega pole Harju Maakohtu 1.02.2017 otsuses tuvastatu puhul tegemist J.Repinski juhuslikku laadi käitumisega. Korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine muudab suureks ohu, et J. Repinski võib jätkata kuritegude toimepanemist ka edaspidi, mis muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Määratava katseaja edukuse muudab kaheldavaks ka asjaolu, et J. Repinskit on juba kord sama kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid katseaeg möödus äärmiselt problemaatiliselt. J. Repinski isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt kriminaalhooldajad esitasid tema suhtes kokku kolm erakorralist ettekannet, kuna J. Repinski rikkus katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (korduvalt omas ja tarvitas narkootikume, lahkus omavoliliselt töölt, rikkus registreerimiskohustust, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile ja vahetas ilma kriminaalhooldaja loata elukohta). Viimase erakorralise ettekande alusel pöörati J. Repinski karistuse kandmata osa täitmisele. Seejuures ei ilmunud J. Repinski kohtusse karistuse täitmisele pööramise asja arutamisele, ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ja vahistati. Eelnev osutab asjaolule, et J. Repinski on kriminaalhoolduseks sobimatu isik. Samuti ei ilmunud J. Repinski vabatahtlikult vanglasse täitmisele pööratud karistust kandma. Taaskord kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati sundtoomist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J. Repinski puhul riskiteguriks narkootikumide tarvitamine. J. Repinskil on diagnoositud narkosõltuvus, mida kinnitas kohtuistungil süüdimõistetu ka ise. Kalduvus narkootikume tarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Seda enam asjaolu valguses, et J. Repinski kannab vanglakaristust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov sellega tegeleda (osaledes vabanemise korral OÜ Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsiooniprogrammis) iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades pole kohus veendunud, et süüdimõistetu sel korral vabaduses suudab narkootilistest ainetest hoiduda. Süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi tegevusi, kuid neid on ta läbinud ka varasematel kordades vangistuses olles. Vangla iseloomustuses on märgitud, et süüdimõistetu on varasemalt vangistuses korduvalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud tagasilanguse ennetamisega sarnastes tugigruppides ning vabaduses osalenud ka OÜ Tervisekeskus Elulootus töös. Vaatamata sellele süüdimõistetu hakkas vabaduses taas narkootikume tarvitama. J. Repinski korduvalt omas ja tarvitas narkootikume ka siis, kui ta oli käesoleva karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 5
(6)vabastatud. J. Repinski avaldatu, et ta on nüüd 2-kuuse tütre isa ja motiveeritud narkootikumidest hoiduma, on kahtlemata kiiduväärt. Kuid varasemate tagasilanguste tõttu ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu ka tegelikult seda suudab. Kaaludes J. Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (sotsiaalprogrammides, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tööhõives osalemine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, plaatija eriala õppimine, samuti soov osaleda vabanemise korral rehabilitatsiooniprogrammis) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik, varasem elukäik, üks kehiv distsiplinaarkaristus), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades J. Repinski varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab J. Repinski narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Harju Maakohtu 25.03.2019 määrusega ja veel edaspidi korduvalt anti J. Repinskile võimalus elu jätkata vabaduses, kuid J. Repinski kuritarvitas seda kohtu usaldust. Ta rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tuli kandmata karistus pöörata täitmisele. Pealegi ei ole kohus veendunud, et J. Repinski varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud, et süüdimõistetu kannab viiendat reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab J. Repinski tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et J. Repinski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. J. Repinski puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Seetõttu tuleb J. Repinskil jätkata karistuse kandmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 92,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)