3-23-331/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-331 Määruse kuupäev

1. aprill 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X kaebus ebamõistlikult pika kohtumenetlusega haldusasjas nr 319-656 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus asjas nr 3-23-
4. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigivastutuse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
5. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. X.X esitas
7. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlusega haldusasjas nr 3-19-656 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot. Kaebaja leiab, et riigivastutuse seadus tuleks tunnistada põhiseadusvastaseks osas, millega on jäetud reguleerimata halduskohtu poolt ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine. Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetlus tervikuna üksikvangistuse kohaldamise osas ei vastanud Euroopa Inimõiguste kohtu poolt öeldud nõuetele ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ja artiklis 13 sätestatud tõhusale õiguskaitsevahendile. Menetlus muutus sisutühjaks, kaebajal ei olnud võimalik saavutada oma olukorra parandamist ja õiguste rikkumise lõpetamist. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla
8. veebruari
9. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 kohaldati tema suhtes vangistusseaduse § 69 lõikes 2 sätestatud meetmeid (üksikvangistus), mida selleks ajaks oli kohaldatud juba 7 aastat. Peale vaidemenetlust esitas kaebaja
10. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks, mille osas tegi halduskohus otsuse 8 kuu möödumisel kaebuse esitamisest. Otsuse tegemise ajaks oli vaidlusalune käskkiri kehtivuse kaotanud. Kuna Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning hiljem kassatsioonkaebuse, siis kestsid menetlused kokku 1 aasta ja 7 kuud. Ebamõistlik menetlusaeg tekitas kaebajale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi, tõhusa õiguskaitsevahendi kaotamise valu, samuti nördimust, et ei ole võimalik saavutada kaebuse kiiret läbivaatamist ja olukorra parandamist, ning ebakindlust ja masendust, millega tekitati moraalset kahju. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 3-23-331
11. Tartu Halduskohus jättis
12. märtsi
13. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning andis resolutsiooni punktiga 3 kaebajale riigilõivu summas 54 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Määrus toimetati kaebajale kätte
14. märtsil
15. KOHTU SEISUKOHT
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37−39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
17. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis
18. märtsi
19. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 54 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
20. märtsi
21. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus edasikaebamata
22. aprillil
23. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
24. aprillil 2023 ning möödus
25. aprillil
26. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Viru Vangla kinnitas
27. aprillil 2023 kohtule telefoni teel, et kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust tema vabakasutuskontolt riigilõivu tasumiseks. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
28. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
29. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigivastutuse seadus osas, millega on jäetud reguleerimata halduskohtu poolt ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine. Kohus jätab taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
30. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)