KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1900 Haldusasi Valimisliidu Harku Liit kae

) kohaselt komisjoni nõutud vormis. Seega 3-22-1900 on valimiskampaania aruanne tulenevalt aruande vormilistest puudustest esitamata, sh nõutud tähtajaks. 1.2. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et

§ 128

lg 1 kohaselt tuleb valimiskampaania aruanne esitada 1 kuu jooksul valimispäevast arvates ning lg 6 kohaselt koostatakse aruanne tasutud ja tasumata kulude kaupa. Valimiskampaania aruandes tuleb kajastada kulude tasumine valimispäeva seisuga, s.o 17.10.2021. Aruande koostamiseks antud kuu aja jooksul tuleb hankida kõik valimiskampaania kuluarved. Kaebaja esitatud valimiskampaania aruandest nähtub, et kuupäevadel 19.11.2021 ja 22.11.2021 esitatud kuluarvete tasumine toimus 23.11.2021, seega pärast valimispäeva 17.10.2021.

§ 128

lg 6 kohaselt tuleb tasumata kohustuste kohta esitada täiendav valimiskampaania aruanne kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu

1. kuupäevaks, s.o praegusel juhul 10.01.
2. Tuginedes e-posti teel esitatud kaebaja valimiskampaania aruandes esitatud andmetele on kaebajal kohustus esitada lisaks KOV-i
3. a valimiskampaania aruandele ka täiendav, s.o
4. a
5. kvartali aruanne põhiaruandes kajastatud kulude tasumiste ja nende tasumiseks kasutatud vahendite kohta. Selles kajastatakse tasumised kuupäevade vahemikus 18.10.2021–31.12.
6. Eeltäidetud aruanne tasumata kulude kohta tekib aruandekeskkonnas pärast eelmise aruande allkirjastamist (esitamist). Nimetatud kvartaliaruande esitamise tähtaeg oli 10.01.
7. Väide, et aruandekeskkond ei võimalda esitada tõeseid andmeid pole asjakohane – andmed tuleb esitada vastavalt aruande loogikale ja -perioodile. 1.
8. Vastustaja on omalt poolt lisaks selgitustele abistanud kaebajat ja sisestanud valimiskampaania põhiaruande andmed aruandekeskkonda, tuginedes e-posti teel esitatud valimiskampaania aruande andmetele ja nõutud perioodi silmas pidades. Valimiskampaania aruanne on aruandekeskkonnas kaebajat juhtima õigustatud isiku allkirjastamise ootel. Pärast valimiskampaania aruande allkirjastamist loetakse aruanne esitatuks, seejärel saab esitada täiendava kvartaliaruande. 1.
9. Vaatamata vastustaja korduvatele selgitustele ja abistamisele, ei ole kaebaja esitanud valimiskampaania põhiaruannet ega täiendavat kvartaliaruannet komisjoni nõutud vormis. Eelnevale tuginedes otsustas vastustaja 16.12.2021 koosolekul teha kaebajale märgukirja, milles andis tähtaja KOV-i
10. a valimiskampaania aruande ja kvartaliaruande esitamiseks hiljemalt 19.01.
11. Vastustaja 17.02.2022 koosoleku toimumise ajaks ei olnud kaebaja eelnimetatud aruandeid esitanud. 1.
12. Vastustaja otsustas oma 21.04.2022 koosolekul (protokolli nr 151 p 2.4) teha kaebajale ettekirjutuse KOV-i
13. a valimiskampaania aruande nõuetekohaseks esitamiseks ja määrata ettekirjutuse mittetäitmise korral sunniraha.
14. Kaebaja vastas 25.06.20222, et üritas taas sisestada aruannet tegelike maksekuupäevadega, kuid vastustaja vigane veebimootor ei võimalda seda endiselt teha. Seetõttu on maksedokumentide veebilehe kaudu esitatud aruandes valed kuupäevad. Aruande esitamine on võimalik vaid juhul, kui kuupäev on 17.10.
15. Õigete kuupäevadega aruanne on lisatud.
16. Vastustaja rakendas 10.08.2022 korraldusega nr 31-3/22-6/3 kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot

§ 1212

lg 1 alusel, kuna kaebaja ei täitnud temale 05.05.2022 ettekirjutusega pandud kohustust. Kaebaja on esitanud aruandekeskkonnas ebaõigete andmetega aruande, milles kulude tasumise kuupäevad ei vasta tõele. Tõele mittevastavust kinnitab kaebaja poolt vastustajale esitatud allkirjastatud aruanne ja kaebaja 25.06.2022 e-kirjas esitatud kinnitus. Vastustaja on korduvalt selgitanud aruande esitamise kohustust, sisu- ja vorminõudeid. 1 2 Vastustaja vastuse lisa 3. Kaebaja kaebuse lisa 4. 2

§ 121lg 8 alusel.

Nõuded, mis laienevad ka valimisliidule, on ammendavalt loetletud

§-s 51, milles ei ole viidatud

§ 121lg-le 8.

Seega valimisliidud ei pea esitama aruannet vastustaja poolt nõutud vormis. 4.2. Kaebaja esitas aruande, selles ei ole sisulisi puudusi ja see on esitatud tähtaegselt. Seega puudub sunniraha määramise seaduslik alus

§ 1211kohaselt.

4.

1. Sunniraha määramise korralduse allkirjastas isik, kes on kaebaja esindajaga samas volikogus opositsioonis ehk kaebajaga eetilises konfliktis.
2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 5.1.

§ 128

lg-s 1 märgitud valimiskampaania aruande komisjoni nõutud vorm tuleneb vastustaja 19.06.2013 protokolli nr 245 p-st 1, mille kohaselt toimub kogu

-i alusel nõutud aruandluse koostamine, esitamine, kontrollimine ja allkirjastamine vastustaja veebikeskkonnas (infosüsteemis). Allkirjastatud aruanne avaldatakse automaatselt vastustaja veebilehel. Seega on komisjoni nõutud vormiks veebikeskkonnas täidetav ja allkirjastatav elektrooniline vorm.

§ 128

lg-te 4 ja 6 järgi esitab valimisliit valimiskampaania aruande tasutud ja tasumata kulude kaupa. Tasumata kohustuste kohta esitatakse vastustajale kvartaliaruanne kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu

1. kuupäevaks seni, kuni võlasuhe on lõppenud. 5.
2. Vastustaja otsustas 21.04.2022 koosolekul6 teha ettekirjutuse ja määrata täitmise tagamiseks sunniraha 500 eurot. Ettekirjutuse täitmise lühike tähtaeg tulenes sellest, et kaebajal tuli anda vaid allkiri juba olemasolevale aruandele ja täita valimiskampaania täiendav aruanne, mis eeltäidetud kujul oli süsteemis olemas. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 29.06.
3. Kuna arvete tasumiseks laekusid rahalised vahendid novembrikuus, ei vasta kaebaja 25.06.2022 esitatud aruandes arvete tasumise kuupäev 17.10.2021 tõele. Tasumiseks kajastatud vahendid tuleb kajastada järgnevas kvartaliaruandes. 5.
4. Vastustaja tõdes 04.08.2022 koosolekul, et aruandekeskkonna vahendusel esitatud aruanne on ebaõigete andmetega ehk ettekirjutus on täitmata ja otsustati rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamise korraldus saadeti kaebaja esindajatele e-kirjaga 10.08.20227 ning kohtutäituri abiga Martin Taltsile 16.08.20228 ja Priit Kotkasele 17.08.
5. 5.
6. Ettekirjutus on kehtiv ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt täitnud. Aruandekeskkonnas esitatud andmed on ebaõiged, mida kinnitab kaebaja e-kiri. Õigete andmetega esitatud aruanne ei ole nõuetekohases vormis. Seega oli

§ 1212

lg 1 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 alusel võimalik kohaldada sunnivahendit. 3 Vastustaja vastuse lisad 6 ja

1. Vastustaja vastuse lisa
2. 5 Vastustaja vastuse lisa
3. 6 Vastustaja vastuse lisa
4. 7 Vastustaja vastuse lisa
5. 8 Vastustaja vastuse lisa
6. 9 Vastustaja vastuse lisa
7. 4 3

-ile. Kaebaja puhul on kuluarvete kuupäevaks novembrikuu, seega ei saagi nende tasumine toimuda enne 17.10.2021 (vastuses ilmselt

likult 17.10.2022), kuna selleks kuupäevaks arveid polnudki (seda loogikat süsteem järgib ega lase kinnitada arve tasumist enne selle esitamise kuupäeva). Kuna kaebaja tasus arved novembris, tuleb nende tasumine deklareerida järgnevas kvartaliaruandes, kus kajastatakse tasumised vahemikus 18.10.2021–31.12.2021. Kaebaja poolt soovitu, täita kahe aruande asemel üks, ei ole kooskõlas

§ 128

lg-ga 6, aruandlusele seatud nõuete, aruandekeskkonna loogikareeglite ja talle antud korduvate selgitustega. Etteheited komisjoni aruandekeskkonna vigadele on asjakohatud ja meelevaldsed. Aruandesüsteemi ülesehitus vastab

-is püstitatud nõuetele. 5.6.

§ 128lg 1 alusel kehtib kohustus esitada aruandlus nõutud vormis ka valimisliitudele.

Kaebaja osundatud sätteid täiendavad seaduses erisätted, kus on valimisliidud eraldi välja toodud. Komisjoni aruandekeskkonnas esitatud aruanne on puudustega. 5.7. Vastustaja esimehe erapoolikuse väide ei ole asjakohane. Komisjon on kollegiaalne organ ja valimisliitu puudutavad otsused tegi komisjon kollegiaalselt.

§ 1210

lg 6 alusel kehtestatud komisjoni töökorra10 p 14.6 kohaselt kirjutab komisjoni esimees alla komisjoni dokumentidele. Seadus ega töökord ei näe ette taandamiskohustust, seega võis vastustaja esimees Liisa Oviir osaleda valimisliidu menetluse otsustamisel. Riigikohus leidis11, et erakonna liige tohib osaleda vastustaja komisjoni otsuse või toimingu tegemises ka juhul, kui otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse komisjoni liige ise kuulub (korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p 3) või millel on komisjoni liikmele KVS § 7 lg 1 p-s 4 kirjeldatud mõju.

§ 1210

lg-tes 2–4 ette nähtud komisjoni moodustamise kord välistab erinormina võimaluse käsitada komisjoni liikmega KVS § 7 ja § 11 lg 1 mõttes seotud isikuna erakonda, kes on selle liikme komisjoni nimetanud. Erakonna nimetatud komisjoni liige ei tohi aga osaleda otsuse või toimingu tegemises iseenda või mõne temaga seotud isiku (nt KVS § 7 lg 1 p-s 1 loetletud lähedase või KVS § 7 lg 1 p 2 tunnustele vastava äriühingu) suhtes. Sellest johtuvalt võib ka samas volikogus osalev komisjoni liige osaleda otsustamisel valimisliidu menetluses, kuna komisjoni liige ega tema lähedane ei ole valimisliiduga seotud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus kontrollib sunniraha sissenõudmise keelamise kaebuse lahendamisel ehk haldustäite vaidluses, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu.
2. Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1).
3. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lg 3 alusel ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sunni rakendamise alused on ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks, sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi, halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise HKMS-is ettenähtud korras. 10 11 Kättesaadav internetis: https://erjk.ee/et/tookord. Riigikohtu 28.09.2020 otsus asjas nr 4-20-1259, p 23, 28 ja
4. 4

§ 128

lg 1 kohaselt esitavad mh KOV-i valimiskampaania aruande erakondade rahastamise järelevalve komisjonile erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Aruanne esitatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile komisjoni nõutud vormis 1 kuu jooksul valimispäevast arvates. Valimiskampaania aruanne avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel.

1. Seaduses sätestatud komisjoni nõutud vorm kinnitati vastustaja 19.06.2013 koosolekul protokolli nr 24 p-ga
2. Muuhulgas märkis vastustaja, et avaldab veebilehel kogu oma töösse puutuva info – analüüsid, ülevaated, tööaruanded, protokollid, dokumendiregistri ning ka

-i kohaselt avalikustamisele kuuluvad erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide aruanded. Infosüsteemis toimub kogu

-ist tuleneva aruandluse koostamine, esitamine, kontrollimine ja allkirjastamine. Allkirjastatud aruanded avalikustatakse süsteemis automaatselt vastustaja veebilehel. Infosüsteemis on loodud võimalus aruannete andmete põhjal mitmesuguste statistiliste päringute ja ülevaadete saamiseks. Infosüsteem on üles ehitatud vastavalt

-i sätetele ja toetub finantsaruandluse põhimõtetele. 15. Seega kohaldub valimisliidule

§ 128lg 1 alusel sõnaselgelt kohustus esitada KOV-i 2021.

a valimisaruanne komisjoni nõutud vormis ehk vastavas veebikeskkonnas digitaalselt allkirjastatuna. 12 Vt nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14 (p 16) ja 12.04.2022 otsus asjas nr 3-19-2051 (p 10). 5

§ 121

lg 8 alusel, mis kaebaja arvates valimisliitudele ei kohaldu, selgitab kohus, et kaebaja ei ole temale 05.05.2022 koostatud ettekirjutust vaidlustanud. Isegi kui ettekirjutus oleks õigusvastane, on see kehtiv ja järelikult adressaadile täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saa sunniraha sissenõudmise keelamise vaidluses tugineda väitele, et tema ei pea ettekirjutust täitma. 17. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ei ettekirjutuses ega ka sunniraha rakendamise korralduses ei ole vastustaja tuginenud

§ 121lg-le 8.

Sunniraha rakendamise korralduses tugines vastustaja

§ 1212lg-le 1.

Juhul, kui kaebaja soovis kaebuses osundada, et temale kui valimisliidule ei laiene

§ 1212lg 1, selgitab kohus, et tõepoolest 1994.

a-l vastu võetud ja korduvalt muudetud

§ 51

lg-s 1 on loetletud, milliseid

-i sätteid valimisliidule kohaldatakse. Loetelus märgitud § 121 lg 1 kohaselt on erakond kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt

21. peatükis ettenähtud viisil. Seega kohalduvad

§ 51lg 1 ja § 121 lg 1 koostoimes valimisliidule ka §-d 121-1213.

Samuti on nt § 128 lg-des 1 ja 4 sõnaselgelt ära märgitud mh valimisliidu kohustused. Kohus möönab, et seadus, mis on vastu võetud üle 20 aasta tagasi ja mida on korduvalt muudetud, võib olla muudetud seadusetekst raskesti loetavaks. Siiski on praeguses vaidluses valimisliitude kohta sätestatu haldusasja lahendamist puudutavas osas arusaadav. 18.

§ 1211

lg 1 p 1 kohaselt teeb erakondade rahastamise järelevalve komisjon erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks sama seadusega nõutud aruanne või selles esineb puudusi. 19. Asja materjalidest selgub, et kaebajal oli võimalik esitada valimisaruanne vastustajale nõutud kujul, sest vastustaja oli kaebaja esitatud andmete alusel täitnud infosüsteemis valimisaruande ja kaebajal tulnuks see vaid allkirjastada. Kaebaja 25.06.2022 e-kirja kohaselt kaebaja ei allkirjastanud infosüsteemis olevat aruannet, vaid allkirjastas infosüsteemis valede andmetega aruande ja edastas e-kirjaga enda poolt digitaalselt allkirjastatud õigete andmetega aruande. Seega oli ettekirjutus selles antud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 29.06.2022 täitmata. Ka 10.08.2022 sunniraha korralduse andmise ajal ei olnud kaebaja infosüsteemis õigete andmetega aruannet allkirjastanud, st kaebajal oli 10.08.2022 seisuga ettekirjutus täitmata ning vastustajal oli

§ 1211lg 1 p 1 alusel õigus määrata talle sunniraha.

Asjaolu, et kaebaja soovis allkirjastada infosüsteemis aruannet, milles oleks kajastatud kuluarvete tasumine 23.11.2021 ehk pärast valimispäeva ja mille kohta tulnuks esitada ettekirjutuses selgitatu kohaselt täiendav aruanne, ei muuda ettekirjutuse täitmist võimatuks ehk ettekirjutuse täitmine ei ole objektiivselt välistatud. 20. Kohus ei nõustu kaebajaga, et L. Oviir ei oleks tohtinud sunniraha rakendamise korraldamist allkirjastada, kuna ta on kaebaja esindajaga samas volikogus opositsioonis. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni staatus kehtestati

§-s 1210, millise muudatuse võttis Riigikogu vastu 25.11.2010 (655 SE II lugemine). Algselt oli planeeritud järelevalve panna Vabariigi Valimiskomisjoni kanda, ent kontrollorganile esitatavatele tingimustele (sõltumatus, piisavad volitused ja pädevus, ressurss) vastas kõige paremini eraldiseisva Vabariigi Valimiskomisjoniga sarnastel alustel toimiv komisjon. Komisjoni kuuluvad Õiguskantsleri nimetatud liige, Riigikontrolöri nimetatud liige, Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige ning Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige. Riigikohtu kriminaalkolleegium analüüsis 28.09.2020 otsuses asjas nr 4-20-1259 põhjalikult vastustaja liikme osalemise õigust otsuse tegemisel juhul, kui otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse vastustaja liige ise kuulub (KVS § 7 lg 1 p 3) või millel on vastustaja liikmele 6

välistab üksnes komisjoni liikme ametisse nimetanud erakonna lugemise selle komisjoniliikmega seotud isikuks. Praeguses vaidluses ei ole vastustaja esimehe puhul tegemist kaebajaga samasse erakonda kuuluva isikuga, vaid samas volikogus opositsioonis oleva erakonna liikmega. Seega järeldub, et vastustaja esimees tohtis osaleda nii ettekirjutuse kui ka korralduse tegemises. Kuna sunniraha rakendamise korraldus otsustati vastustaja koosolekul kollektiivselt, ei muuda toimingut õigusvastaseks ka asjaolu, et korralduse allkirjastas komisjoni töökorra p 14.6 alusel komisjoni esimees, kes oli kaebaja väitel esindajaga sama volikogu liige opositsioonis. 21. Samuti ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud muid sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et tuginedes sunniraha võimaliku ülemmäära suurusele, 15 000 eurot (

§ 1212

lg 1), on kaebajale määratud 500 euro suurune sunniraha proportsionaalne, arvestades, et vastustaja on alates 26.11.2021 üritanud kaebajale selgitada korrektse valimisaruande esitamist ja abistanud kaebajat õigete andmetega aruande täitmisel, paludes kaebajal vaid lisada infosüsteemis aruandele allkiri

1. Sunniraha määramise eesmärk on sundida adressaati ettekirjutust täitma. Kaebaja saab vältida sunniraha rakendamist ettekirjutuse täitmisega.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja on kaebaja suhtes sunniraha rakendamisel käitunud õiguspäraselt ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Kaebaja 09.09.2022 vastuse lisa 1 lisa 1 lisa
4. 7