Obsah (6)

§ 489§ 477§ 173§ 172§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-105660 Tsiviilasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

§ 489

lg 22 alusel lõpetatud ja nõue üle antud Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. 30.03.
2. a esitas avaldaja kohtule oma nõude avalduse vormis. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamise seisuga tasumata arvete alusel võlgnevuse summas 1158,04 eurot.
3. Kohus algatas avalduse alusel 31.03.
4. a määrusega hagita menetluse. Avaldus ja menetluse algatamise määrus koos kirjaliku seisukoha nõudega toimetati M. S. kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu elektrooniliselt kätte 31.03.
5. a. M. S. kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ega vastuväidet avaldusele ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et puudutatud isik M. S. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna. Korteriomandi juurde kuulub xxx/xxxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum nr xx üldpinnaga 80,50 m2 .
2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist summas 1158,04 eurot.
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 näeb ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5).
4. Puudutatud isik kui korteriomanik on avaldaja liige tulenevalt avaldaja põhikirja p-st 3.
5. Avaldaja põhikirja p 4.2.
6. kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punktides 4.2.6.1 – 4.2.6.9 on toodud majandamiskulude arvestuse alused. Korteriomanike 12.05.
7. a üldkoosoleku otsusega on kinnitatud avaldaja 2 majanduskava, millega on muu hulgas kindlaks määratud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (igakuiste arvete koostamise alus).
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9. Kohus leiab, et avaldaja majandamiskulude nõue on põhjendatud. Avaldaja on lisanud avaldusele puudutatud isikule esitatud majandamiskulude arve perioodi 01.02.2023 28.02.
10. a eest, millelt nähtub, et 28.02.
11. a seisuga oli puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 1486,74 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud isik pärast 28.02.
12. a arve esitamist tasunud avaldajale 328,70 eurot, seega on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees avalduse esitamise seisuga 1158,04 (1486,74 – 328,70) eurot. Avaldaja on arvestanud kulusid korteriühistu põhikirjas ja majanduskavas sätestatud kulude jaotuse ja tasumise korra alusel. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ei ole maakohtu menetluses avaldusele vastanud ega esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid talle alust majandamiskulude tasumisest keelduda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja mõistab M. S. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse summas 1158,04 eurot. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaolusid, sh seda, et menetluses osales mitu isikut ja kohus rahuldab avalduse võla väljamõistmiseks, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 13.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Avaldaja teadaolevaks menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Riigilõivuseaduse § 51 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 15 eurot ettenähtust enam.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib riigilõivu enamtasutud osa tagastamist, tuleb tal kohtule selleks vastav avaldus esitada. Eeltoodut arvestades loeb kohus avaldaja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 50 eurot avaldaja kasuks välja puudutatud isikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3