Kriminaalasi nr 1-16-6004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08.11.2016) Kriminaalasja number 1-16-6004 Kohtunik Liivi Loi
§ 75lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramiseks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK A.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-166004 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, s.o 09.07.-11.07.2016, millal A.D oli kahtlustatavana kinnipeetud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.D-le 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistuseks mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata kui A.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati A.D 1
(3)käitumiskontrolli ajal osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 27.07.2016. 19.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Piret Avi kohtule erakorralise ettekande, kuna ilmnesid asjaolud, mis takistavad A.D kriminaalhoolduse läbiviimist, koostöö tegemist hooldusalusega ning kohtu poolt määratud kohustuse täitmist. Kriminaalhooldaja selgitas, et A.D on muutnud erinevatel põhjustel registreerimisaegu ja olnud registreerimiskohustuse täitmisel alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et praeguseks on toimunud hooldusalusega 8 kohtumist, nendest kahel juhul on hooldusaluse soovil muudetud registreerimisaega. 25.08.2016 planeeritud kohtumine toimus 30.08.2016, sest A.D ei olnud sõiduraha, et registreerimisele tulla. Kohtumisel olid hooldusalusel tuntavad ja visuaalselt nähtavad alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. 14.09.2016 planeeritud kohtumine toimus 20.09.2016, sest hooldusalune oli enda sõnul haige ja ei saanud kokkulepitud ajal ilmuda. 06.10.2016 laekus ametnikule uurija nõudekiri kriminaalasjas nr 1629000294, milles sooviti A.D iseloomustust. Nõudekirjast selgus, et A.D suhtes on 13.09.2016 alustatud menetlust KarS § 424 tunnustel selle kohta, et 22.08.2016 kella 17.34 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas peatatud sõiduki juhiks osutus A.D , kelle suust oli tunda alkoholi lõhna. Veres sisalduva alkoholikoguse kindlakstegemiseks viidi A.D SA Jõgeva Haiglasse. 18.10.2016 oli ametnik planeerinud alustada liiklusohutusalase sotsiaalprogrammiga, kuid kuna A.D ilmus kohtumisele alkoholijoobes (tulemus 0,49 mg/l), ei saanud ametnik programmiga alustada. Eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhooldusametniku hinnangul kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuse- läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm- täitmist. A.D on süstemaatiline õigusrikkuja, tema suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav, omavastutus madal ja alkoholi tarvitanuna võib isik toime panna uusi seaduserikkumisi. Sooritatud kuriteo iseloomust lähtudes on A.D avalikkusele ohtlik ja seetõttu peab kriminaalhooldaja vajalikuks määrata A.
§ 75lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus- mitte tarvitada alkoholi.
07.11.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule arvamuse erakorralise ettekande esitamisele järgnenud perioodi kohta, millest nähtub, et A.D on ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule kokkulepitud ajal. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi on A.D-ga läbi viinud
- ja
- sotsiaalprogrammi LOP tunnid. A.D täitis töölehti, isikuga on võimalik vestelda ja analüüsida liikluskäitumist, grupitööks vastuväiteid käesoleval ajal A.D ei ole. Vaatamata sellele jääb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud seisukoha ja põhjenduste juurde ja taotleb A.
§ 75lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramist.
08.11.2016 kohtuistungil selgitas A.D, et ta ei pea ennast alkohoolikuks, viimase aasta jooksul on alkoholi tarvitanud ca kord kuus. A.D selgitas erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumiste asjaolusid. Ta leidis, et on kahetsusväärne, et ta alkoholijoobes kriminaalhooldaja juurde ilmus, kuid arvas ise, et on adekvaatne ja suudab programmi läbida. Süüdimõistetu avaldas, et ta ei ole selle vastu kui kohus peab vajalikuks alkoholi tarvitamise keeldu määrata. Ettekandes viidatud kriminaalasjast kuulis A.D väidetavalt alles täna ning selgitas ka neid asjaolusid. Registreerimiskohustuse täitmise kohta selgitas A.D, et kriminaalhooldaja ei ole kohtumise aja muutmisele vastu vaielnud, ta on alati helistanud ja teatanud kui oli takistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT 2
(3)Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes kirjeldanud asjaolusid, mis takistavad A.D kriminaalhoolduse läbiviimist, koostöö tegemist hooldusalusega ning kohtu poolt määratud kohustuse täitmist. Kohtuotsusega on A.D-le määratud KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis, teisi KarS § 75 lg 2 sätestatud kohustusi määratud ei ole. Sooritatud kuriteo iseloomust ning A.D ohtlikkusest lähtudes on kriminaalhooldaja pidanud otstarbekas määrata A.D-le täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Kohtule esitatud materjalide ning istungil avaldatu kohaselt on A.D registreerimiskohustust küll täitnud, kuid ei ole seda teinud nõuetekohaselt. Alkoholijoobes registreerimiskohustuse täitmisele ilmumist ei saa pidada registreerimiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks olukorras, kus käitumiskontroll on määratud isikule, kes on toime pannud kuriteo alkoholijoobes. A.D-le selgitati juba pärast esimest selletaolist rikkumist, et kriminaalhooldusalusel on keelatud ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes. Alkoholijoobes ametniku vastuvõtule ilmumise tõttu ei saanud ametnik alustada ka sotsiaalprogrammi läbiviimist, et tagada kohtuotsusega määratud kohustuse täitmine. A.D-le ei saa aga ette heita registreerimiskohustuse hilinenud täitmist, kuna isik on kriminaalhooldajat ilmumist takistavatest asjaoludest eelnevalt teavitanud ning kokku on lepitud uus kohtumine, kuhu A.D on ilmunud õigeaegselt. Erakorralises ettekandes viidatud uue süüteo toimepanemise kohta täiendavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole, A.D ise eitab kuriteo toimepanemist ja selgitab, et on vaid sõiduki omanik, mida oli kasutatud. Kohus on seisukohal, et pärast erakorralise ettekande esitamist on A.D käitunud viisil, mis võimaldab tal kontrollnõudeid ja määratud kohustust täita, seda on kinnitanud ka kriminaalhooldaja on oma viimases arvamuses. Süüdimõistetuga on läbi viidud 1. ja 2. sotsiaalprogrammi LOP tunnid. A.D täitis töölehti, temaga oli võimalik vestelda ja analüüsida liikluskäitumist. Uusi alkoholiga seotud rikkumisi tuvastatud ei ole. Seega ei ole käesolevalt teada asjaolusid, mis takistaksid A.D suhtes kriminaalhoolduse läbiviimist täiendavat kohustust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldusametnik Piret Avi taotluse A.
§ 75lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse määramiseks.
Kohus märgib, et kui ilmnevad taas kriminaalhoolduse läbiviimist takistavad asjaolud, on kriminaalhooldusametnikul võimalik esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)