Obsah (4)

§ 414§ 180§ 126§ 339

Kriminaalasi nr 1-17-3222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 3. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3222 (16249000294) Kohtunik

§ 414lg 1, 2 alusel lugeda karistuse aja alguseks P.M vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab P.M-ile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414lg-le 3.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414

lg-le 3.

§ 180

lg 1 alusel P.M-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti, uuringutasu 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi kulu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et P.M on õigus menetluskulud kogusummas 689,50 eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. P.M on kohustatud tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 57,46 eurot (viimane osamakse 57,44 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700065290. Selgitusse tuleb märkida „1-17-3222, menetluskulud, P.M“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta sundraha summas 352,50 eurot P.M-ilt välja mõistmata.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuv CD-plaat kõneeristuste salvestisega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (

1. peatüki
2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 järgi.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu P.M-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 22.08.

1. a kella 17.32 ajal Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 1,82 +/- 0,06 mg/g, k=2). Sellise käitumisega rikkus P.M liiklusseaduse § 69 lg 1 ( ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistusyt eelmise kohtuotsuse, s.o Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. juuli
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6004 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud 27 päeva pikkuse vangistuse võrra, mistõttu mõista liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. Menetluskulu: sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 96 eurot, millele lisandub tasu kohtumenetluses osalemise eest, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot.

§ 180

lg 1 alusel on menetluskulud kohustatud hüvitama P.M.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest ehk 352,50 eurot riigi kanda, määrates, et P.M on kohustatud hüvitama menetluskulud kogusummas 497,50 eurot, millest 96 eurot on riigi õigusabi kulu, 352,50 eurot sundraha ning 49 eurot joobe tuvastamisega tekkinud kulu ning millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest. P.M võib

§ 180lg 3 alusel hüvitada menetluskulud ositi 1 aasta jooksul.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. P.M-ilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. Kohus määras kindlaks kaitsja tasu kohtumenetluses, mis on kokku 192 eurot. Nimetatud kulu lisandub menetluskulude hulka. Sellise kulu tekkimisega on kokkulepet sõlmides pooled ka arvestanud (kuigi täpset summat ei olnud teada). Kaitsja taotles kohtuistungil jätta

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda kaitsjatasu, mis on seotud kaitsja osalemisega kohtumenetluses. Kokkuleppesse muudatusettepanekut kaitsja teha ei soovinud. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kokkuleppes on selgelt väljendatud, et kohtumenetluses osalemisega seotud kaitsja tasu mõistetakse välja P.M-ilt. Siinkohal arvestab kohus Riigikohtu lahendist kriminaalasjas nr 3-1-1-7-16 tulenevaid seisukohti, sh asjaolu, et kokkuleppes ei pea olema väljamõistetavad summad märgitud absoluutsummana ja kokkulepet sõlmides võib piirduda üldpõhimõtte märkimisega („ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja“). 30.08.2017. a sõlmitud kokkuleppes on ilmselgelt kokku lepitud põhimõttes, et kohtumenetluses osalemisega seotud kaitsja tasu tuleb P.M-ilt välja mõista. Kasutatud on väljamõistetavate menetluskulude juures sõnastust „millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest“. Kohus omal algatusel sõlmitud kokkulepet muuta ei saa vastavalt eelviidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohtadele. Sellest tulenevalt jätab kohus kaitsja taotluse osalise kaitsja tasu riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Raina Pärn kohtunik