1-16-11514/52

(3)kinnipidamisest, s.o 12.10.

1. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.06.
2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.10.
3. 11.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid S.L-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ja esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör oli arvamusel, et S.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdimõistetu puhul esineb küll positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Vaatamata varasemalt mõistetud korduvatele karistustele on isik jätkanud kuritegude toimepanemist, seega varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kujunenud harjumusi ja käitumist muutma. Puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt ärakantud karistus isiku suhtes täitnud eesmärke. S.L avaldas istungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja oma elu muuta. Ta mõistab, et ei saa ilma abita hakkama ning soovib seetõttu minna pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse. Selgus, et vabaduses ootab teda ka tütarlaps. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav veel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja enda rolli selles. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on S.L temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamistingimused on kriminaalhooldajale teada ning need vastavad elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, eraldi külastust ei tehtud. Keskuse tegevjuht on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused S.L-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et S.L-i puhul esineb mitmeid riske, mis tulenevad tema isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, täitis ja analüüsis töövihikut „Amfetamiin“ ning osales majandusabitöödel. Individuaalse täitmiskava kohaselt on veel planeeritud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“. Vabanemise korral asuks kinnipeetav esialgu elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osakond. Ajutine elamise teenus pakub lisaks majutusele abi töökoha leidmisel ning võimaluse sotsiaalprogrammides osalemiseks. Lähedasi S.L ei ole, heades suhetes on enda sõnul ühe tütarlapsega. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et S.L-i vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole 2

(3)põhjendatud. Seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust (sh korduvast karistatusest ning nendest järelduste mittetegemisest), isikust ning toimepandud kuriteo asjaoludest. S.L-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta juba üheksandat korda. Varem on süüdimõistetut karistatud peamiselt omandi ja avaliku julgeoleku vastaste süütegude, kuid ka vägivallategude ja narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesolevat karistust kannab S.L tervist kahjustava süüteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud oht elule. Vähetähtis ei ole asjaolu, et uue kuriteo pani süüdimõistetu toime vaid paar kuud pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Negatiivselt iseloomustab süüdimõistetut ka kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele. Kui varasemalt oli tema põhiliseks probleemiks sõltuvus narkootilistest ainetest, siis pärast eelmist vangistust vahetas ta ühe sõltuvuse teise vastu ja asus alkoholi liigtarvitama, mis viis ka uue süüteo toimepanemiseni. Kohtuistungil kogetu põhjal on süüdimõistetu suhtumine toimepandusse pigem ennastõigustav ning oma süüd vähendav. Kinnipeetav küll mõistab alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost, kuid ei saa tegelikult aru oma teo raskusest. Seetõttu ei saa kohus olla ka veendunud, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning tema puhul esinevad kuriteoriskid täielikult maandatud. Kuigi süüdimõistetu saab väidetavalt aru vajadusest oma varasemat eluviisi muuta, oleks tema vabastamine käesoleval hetkel siiski ennatlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S.L-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3