← Eesti

1-20-191/26

Obsah (9)§ 238§ 342§ 7§ 2211§ 180§ 424§ 175§ 185§ 337

1-20-191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020.a Tallinn Kohtuasja number 1-20-191 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Ivi Kesk

§ 238lg 2 alusel vähendati K.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 5 päeva. Karistusaja alguseks loeti 16.09.2019.a. K.P suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. 1.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 2. K.P süüdistatakse selles, et tema: ajavahemikul 07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50 tungis Tallinnas PPP korter nr X juurde kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku kinnituse lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, OL-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud OL-le varalist kahju kogusummas 465 eurot. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, uuesti ajavahemikul 27.07.2019 kell 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 tungis Tallinnas PPP korter nr X juurde kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku aasa lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, AL-le kuuluva vara. Jalgratta ja ühe veini vargusega on tekitatud AL-le varalist kahju kogusummas 515 eurot. Samuti tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, s.o süstemaatiliselt, ajavahemikul 01.08.2019 kell 22.00 kuni 02.08.2019 kell 07.08 tungis Tallinnas TTT kortermaja hoovipoolse keldriakna kaudu maja keldrisse ja sellele järgnevalt korteri nr X juurde kuuluvasse keldriboksi ukse tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, KV-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud KV´ile varalist kahju kogusummas 270 eurot. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 03.08.2019 kell 20.00 kuni 04.08.2019 kell 16.00 tungis lukustuse lõhkumise teel Tallinnas VVV korterite nr X, Y ja Z keldriboksidesse, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, RL-le, HT-le ja AV-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud RK-le varalist kahju kogusummas 50 eurot. Vargusega on tekitatud AV-le varalist kahju kogusummas 223,90 eurot. Vargusega on tekitatud HT-le varalist kahju kogusummas 232,74 eurot. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 tungis Tallinnas KKK asuva kortermaja keldrisse, 2

(8)kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil IA-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud IA-le varalist kahju kogusummas 390 eurot. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 tungis Tallinnas KKK korteri nr X keldriboksi tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, GL-le kuuluvat vara. Vargusega on tekitatud GL´ile varalist kahju summas 230 eurot. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 10.09.2019 kuni 16.09.2019 tungis Tallinnas PPP kortermaja keldrikorrusel asuva soojussõlme seina avause ees oleva katte eemaldamise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, HK-le kuuluva vara. Vargusega on tekitatud HK´ile varalist kahju summas 200 eurot. Seega pani K.P oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav K.P ja tema kaitsja Urmas Simon. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 10.02.
  2. a kohtuotsus osaliselt ja mõista K.P õigeks 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 KKK keldrist toime pandud varguse episoodis. Kergendada K.P-le Harju Maakohtu poolt mõistetud karistust. 3.2 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 KKK keldrist toime pandud varguse episoodi kohta ütleb K.P, et ta ei mäleta selle varguse toimepanemist. Samas on K.P avaldanud, et tal elab tuttav selles majas, kellel ta varguse toimumise ajavahemikul võis külas käia. Veel mäletab K.P, et selle tuttavaga tarvitasid nad KKK maja keldris koos narkootikume. 3.3 Kohus on kahtluse alla seadnud K.P ütlused ja ei usu, miks siis pidi keldris erinevate keldrite lukke näppima. Samas jälle ütleb K.P, et ta võis olla narkojoobes, tuikuda ja keldriustelt tuge otsida. Nii sattuski tema DNA keldri uste lukkudele. Kaitsja lisab siia juurde veel, et kui isik tunnistab üles 6 episoodi 7-st, siis see ühe episoodi lisandumine ilmselt ei muudaks tema karistust ei oluliselt kergemaks ega raskemaks. Ilmselt siiski ta ei sooritanud seda vargust, kuigi K.P enda ütluste kohaselt ka seda ta ei mäleta. 3.4 Mis puudutab karistuse rangust, siis nüüd vanglas olles ja kaineks saades on K.P aru saanud, et narkomaania on väga raske haigus ja ta on sellest haigusest nakatatuna väga raskesti haige. Samuti on ta selgusele jõudnud, et narkomaaniast ei suuda ta üksi välja tulla ja vajab selleks spetsialistide abi. Parim aeg ravi saamiseks olekski just see sama aeg kui ta istub kinnipidamisasutustes. Hetkel on ta eeltööd teinud ja saanud 2 erinevat pakkumist erinevatelt rehabilitatsioonikeskustelt. 3.5 Juba tema vahi all pidamise ajal ei saanud K.P aru, miks riik raiskab raha tema vahistamise peale, selle asemel, et teda ravile suunata. Kuna ta on raskesti haige, on välja kaubelnud endale koha narkosõltuvuse raviks, siis riik lihtsalt kiusab teda ja ei asenda tema 3
(8)vahistamist sõltuvusraviga. K.P teab täpselt, et see on seaduse järgi võimalik, sest vanglast teab ta mitut inimest, kellede vahistatus või vangistus on asendatud narkosõltuvusraviga. Ja üldse on selles kõiges süüdi advokaat, kes ei suuda K.P teadmisi kohtule selgitada ja asendusravi välja kaubelda. Seepärast loobus K.P ka kokkuleppest, sest tema nägemust mööda soovisid kaitsja ja prokurör seadusest mööda minna talle narkosõltuvuse ravi võimaldamata ja K.P soovis ravi võimalust vangistuse asemel saada kohtust. Kuna maakohus ka ei asendanud vangistust raviga, leiab K.P, et kohus on rikkunud materiaalõiguse norme ja ei ole kohaldanud tema suhtes seadust õigesti.
  1. Süüdistatav taotleb kergema karistuse mõistmist. Palub anda viimane võimalus ning läbida võõrutusravi Sihtasutuses Viljandi Haiglas. Soovib vabaneda narkootiliste ainete sõltuvusest. Kuna tarvitab narkootikume, siis on sunnitud toime panema kuritegusid. Soovib muutuda, minna ravile ja hakata elama uut elu ilma kuritegudeta. 4.1 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 KKK keldrist toime pandud varguse episoodiga ei nõustu, kuna pole pannud toime vargust. Samuti ei nõustu hagiga. On andud põhjalikud ütlused selle episoodi kohta ja selgitas asjaolusid. 4.2 Soovib, et temale tagastataks esemed, mida andis vabatahtlikult politseile välja: Ahing SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus L) ja päästevest (Neil Pryde, suurus L). Need esemed on leitud prügikonteineri lähedusest tänavalt ning näitas ka politseile kohta kus need esemed leidis. Kuna omanikke ei ole leitud ja puuduvad avaldused varguse kohta, siis tuleks esemed temale tagastada. 4.3 Kohtukulud jätta täielikult riigi kanda, kuna puudub sissetulek ja tööd vanglal anda ei ole. Juhul kui see ei ole võimalk, siis palub kulude tasumist edasi lükata aasta võrra peale kohtuotsuse jõustumist.
  2. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis toodu juurde ning süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Süüdistatav jäi apellatsioonis toodu juurde ning kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni. Prokurör ei toetanud kaitsja ega süüdistatava apellatsioone ja taotles jätta apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellantide apellatsioonide motiividega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 6.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodule, et K.P ei ole temale inkrimineeritavat kuritegu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 KKK keldrist toime pannud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. mai
  5. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kaitsja ega süüdistatav ei ole esitanud apellatsioonides uusi argumente võrreldes maakohtu istungil esitatuga. Seega ei pea ringkonnakohus tulenevalt

§ 342lg 3 p 1 sättest oma 4

(8)otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-8-05, p 9 , 3-1-1-108-10, p 9 ja 3-1-1-23-11 p 18). 6.2 Maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele (III kd, tl 33 pöörde-34 pöördel). Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Seejuures on maakohus hinnanud ja kaalunud süüdistatava K.P väiteid ja esitatud versiooni ning vastanud neile ammendavalt ja põhistatult ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seega ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonides ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta, mistõttu puudub kolleegiumil alus apellatsioonides esitatud väite alusel ümber hinnata maakohtu poolt kohtuotsuses põhjalikult motiveeritud tõenditele antavat hinnangut ja teha nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus. 6.3 Apellatsioonides ei ole esitatud ühtegi veenvat põhjendust, mille alusel maakohtu seisukohtade ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Seejuures on maakohus põhjendanud nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu. Kokkuvõtvalt on maakohus otsuses analüüsinud kõiki kaitsja ja süüdistatava toodud argumente ning vastanud neile ammendavalt ja põhistatult. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja K.P suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 08.09.2019 kell 16.00 – 14.09.2019 kell 11.10 KKK keldrist toime pandud varguses. 6.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitsetees kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 7. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt K.P-le mõistetud karistuse, s.h liitkaristuse muutmiseks puudub alus. 7.1 Kolleegium märgib apellantide apellatsioonides toodule, et K.P-le mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on liialt karm järgmist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse 5

(8)konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 199 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on K.P-le mõistnud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistuse 2 aastat, seega alla sanktsiooni keskmist määra. 7.2 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsioonide väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 7.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-7612; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (KarS § 199) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimisega (p 8), süstemaatilisus (p 9), mistõttu on K.P-le süü suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud. 7.4 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel K.P-le ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et K.P pani talle inkrimineeritud kuriteod toime katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et K.P ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult K.P süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 7.5 Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse. Apellantide taotlus kohaldada KarS § 692 lg 1 sätteid ei ole seadusega kooskõlas, kuivõrd mõistetud karistuse asendamiseks puudub seaduslik alus. KarS § 76 lg 8 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 sättele. Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ja selle täitmisele pööramine on obligatoorne. 7.6 Lisaks väärib märkimist, et KarS § 692 lg 1 alusel saab vangistust asendada raviga üksnes juhul kui isik on teo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, seega kui 6
(8)psüühikahäire pole ravitav ega kontrollitav ei kuulu KarS § 692 kohaldamisele. Vastava asjaolu tuvastamine kuulub aga eksperdi pädevusse. Lisaks sätestab KarS § 692 lg 4 üheselt, et vangistus asendatakse raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid.

§ 2211

lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Seega ei ole täidetud ka KarS § 692 lg 4 nõuded ning kolleegiumil puudub üldse võimalus kaaluda asenduskaristusena sõltuvusravi rakendamist, kuivõrd vastavad andmed (eksperdi arvamus) puuduvad ning arvestades lühimenetluse eripära ei ole võimalik apellatsioonimenetluses nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. 7.7 Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1). Juhul kui süüdistatav leidis, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks karistuse küsimuse otsustamist e karistuse mõistmist (selle asendamist), oli süüdistataval võimalik taotleda maakohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. 8. Apellant K.P on vaidlustanud kohtuotsust ka menetluskulude osas, leides, et menetluskulud tuleks jätta täielikult riigi kanda. Vastavat taotlust põhjendab apellant asjaoluga, et sissetulekud puuduvad ja vangla ei võimalda tööd teha.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 3 ei näe ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda nagu taotleb süüdistatav, vaid üksnes osaliselt. Kuivõrd seadus ei anna võimalust jätta kogu menetluskulusid riigi kanda, siis puudub kolleegium seaduslik alus sellise taotluse rahuldamiseks. 8.1 Maakohtu istungil taotles süüdistatava kaitsja jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda ning sellise taotluse maakohus ka rahuldas, jättes osaliselt ekspertiisikulud riigi kanda. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena. 8.2 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et

§ 180

lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust peatada või lükata menetluskulude tasumine tervikuna edasi nagu seda taotleb K.P alternatiivselt oma apellatsioonis. Tulenevalt

§ 424sättest on kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus 7

(8)jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-
  2. Leiu tagastamisest süüdistatavale ei piisa süüdistatava konstateeringust, et omanikke ei ole leitud. Ka ei nähtu, millistel tõenditel sellised süüdistatava seisukoht põhineb. AÕS § 99 lg 2 p 1 kohaselt on leidjal õigus pärast avalikku teatamist asi müüa avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud Leiu vastuvõtmise aktist nr 1954 (II kd, tl 239) nähtub, et leitud esemetest on teavitatud avalikult veebi kaudu alles 06.12.2019, seega ei ole möödunud seaduses märgitud kuue kuuline tähtaeg. Leiu omandamine on sätestatud AÕS § 100 lg-s
  3. AÕS § 100 lg 1 sätestab, et kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. Seega ei ole möödunud ka AÕS § 100 lg 1 sätestatud tähtaeg, mistõttu puuduvad kolleegiumil alused maakohtu otsuse muutmiseks ja süüdistatava taotluse rahuldamiseks. 10.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on K.P-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. K.P kaitsja Urmas Simon esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal maakohtu otsusega tutvumiseks 45,00 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 50,00 minutit. Ettevalmistuseks kohtuistungiks ja süüdistatava apellatsiooniga tutvumiseks kulus 60,00 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 30,00 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud kokku 167 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlustega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 167 eurot ilma käibemaksuta. Seega tuleb Advokaadibüroo Simon OÜ kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 167 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K.P suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.

veebruari 2020 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.