Kohustada J.P täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Juhul kui nimetatud rehabilitatsioonikeskuse leping lõppeb, on J.P kohustatud leidma endale uue alalise elukoha; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata J.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus J.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu J.P kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11514
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistusaja kandmise algust arvestati alates süüdimõistetu kinnipidamisest, s.o 12.10.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varem on süüdimõistetut karistatud peamiselt omandi ja avaliku korra vastaste süütegude, kuid ka vägivallategude ja narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesolevat karistust kannab J.P tervist kahjustava süüteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud oht elule. Vähetähtis ei ole asjaolu, et uue kuriteo pani süüdimõistetu toime vaid paar kuud pärast eelmise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. Varasemalt soodustas J.P õigusvastast käitumist sõltuvus narkootilistest ainetest, käesolevalt alkoholi liigtarvitamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni raames sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, täitnud ja analüüsinud töövihikut „Amfetamiin“, õppinud riigikeelt ning osalenud ja osaleb ka praegu majandusabitöödel. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivne- ta oli aktiivne, motiveeritud ja põhjalik. Kinnipeetava käitumine on samuti olnud hea. Vabanemise korral asub kinnipeetav esialgu elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Keskuse sotsiaaltöötaja sõnul on kinnipeetavale garanteeritud elukoht kuni 28.02.2019, kuna siis lõppeb keskusel ilmselt leping. Seda, kas lepingut pikendatakse, ei ole teada. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ta on suhelnud veel teise keskusega, kes võiks teda vastu võtta, kuid täpsemat teavet saab kontaktisiku kaudu. Samuti on talle selgitatud, et ühe keskuse sulgemisel peaks tagatama elukoht teises samaväärses keskuses. Töökoha loodab J.P leida keskuse abiga. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et karistus on J.P puhul võiks käesolevaks ajaks olla täitnud oma eesmärgi ja kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. J.P on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning saavutanud püstitatud eesmärgid. Tema positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata toime tulla ka vabaduses. Kuna süüdimõistetu on suurema osa oma elust viibinud vanglas, vajab ta seaduskuulekate valikute tegemisel tuge, mida saab talle pakkuda läbi kriminaalhoolduse ja rehabilitatsioonikeskuses toetatud elamise. Kinnipeetav on ise hinnanud üheks oluliseks teguriks, mis teda uute kuritegudeni on viinud, kõrvalise abi puudumist taasühiskonnastumisel. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.