Väärteoasi nr 4-21-1131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-1131 (2315,21,000500, 2315,21,000722, 2315,21,0

§ 201lg 2 Juhindudes Kar

S § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107–111, § 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.J NPALS § 15 mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. 1 lg 1 järgi ja Süüdi tunnistada N.J

§ 201lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata, et N.J võib talle kokku mõistetud 25 päeva aresti ära kanda ositi, kandes korraga mitte vähem kui 2 (kaks) päeva aresti. Kogu karistus peab olema täidetud hiljemalt 01.09.2021.a. 1 Kohustada N.J-i ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.J-i suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Välja mõista N.J-ilt väärteomenetluse kulud: - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 283 (kakssada kaheksakümmend kolm) eurot. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99921700022229 ja nõude liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 17.05.2021.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (01.06.2021.a). Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik K. T. koostas 12.02.2021.a väärteoasjas nr 2315,21,000500 väärteoprotokolli AB 1575911 selle kohta, et N.J 14.01.2021.a kella 07.00 ajal, xxxx, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin, bensoüülkoniin ja metüülkoniin (kokaiini metaboliidid), oksükodoon, 7-aminoklonasepaam, (klonasepaami metaboliit) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus ta sellega NPALS § 3 lg-t 1 ning pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti P õhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik K. T. koostas 01.03.2021.a väärteoprotokolli nr AB 1574107 selle kohta, et N.J 01.03.2021.a kella 12.30 ajal Harjumaal Kose vallas Kose alevikus, Kose-Jägala tee 4. km-l, liikudes Ujula tn suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus N.J sellega

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti P õhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik K. T. koostas 21.03.2021.a väärteoprotokolli nr AB 1574560 selle kohta, et N.J 2 21.03.2021.a kella 20.05 ajal Harjumaal Kose vallas Palvere külas, Kose-Ravila-Nõmbra tee 2. km-l, liikudes Kose-Jägala tee ja Kose suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud alates 05.12.2020 kuni 04.04.2021.a. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus N.J sellega

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, pannes toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik N.J tunnistas end süüdi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises 01.03.2021 ja 21.03.2021 episoodides. Samas ei tunnistanud ta 14.01.2021 episoodis narkootiliste ainete tarvitamist. Ta on tarvitanud vaid neid retseptiravimeid, mida arst talle välja on kirjutanud ning retseptide uuendamiseks peab arsti vastuvõtul käima. Narkootiliste ainete amfetamiini, kokaiini ja psühhotroopse aine klonasepaami leidu proovides ta seletada ei oska. Ta ei mäleta, et oleks neid tarvitanud. Ta tõi välja. et amfetamiinileidu võivad põhjustada ravim Concerta või pregabaliini sisaldavad ravimid. Rahatrahvide mittetasumist ta selgitada ei oska. Hetkel käib ta tööl töövõtulepinguga ning soovib aresti määramisel selle asendamist üldkasuliku tööga, sest muidu võib ta tööta jääda. Ta arvab, et ka varem on tema suhtes aresti üldkasuliku tööga asendatud. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles N.J-i süüditunnistamist ja mõista talle karistuseks kokku 25 päeva aresti, diferentseerimata karistusi rikkumiste lõikes. Rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei ole varasemaid trahve tasunud ja see ei mõjutaks teda eripreventiivselt süütegudest hoiduma. Samuti on isik toime pannud mitmeid eri liiki rikkumisi. Lisaks palus esindaja arvestada, et isiku puhul, kes pidi lapse eest hoolitsema, kuid jättis lapse järelevalveta, et narkootikume tarvitada, ei oleks rahatrahv ka kohane karistusliik. KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud üle tunnistaja ja asjatundja ning kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et N.J-i süü on täies mahus tõendatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisega seoses Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine ja psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista aine sellist manustamist, mis selle piisava koguse korral tekitab manustajal joobe. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 14.01.2021.a kella 07.00 ajal viibis N.J xxxx, kus asub tema elukoht ning, et ta toimetati sealt joobe tuvastamiseks ekspertiisi. Antud asukohas viibimist on ta ise kohtus kinnitanud. Kohus leiab, et N.J-i süüd tõendavad kohtus vahetult uuritud tõendid. Keskse tähtsusega antud juhul on esiteks narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 26/26 (edaspidi protokoll). Sellest nähtub, et N.J saabus terviseseisundi kontrolli 14.01.2021 kell 3 13.45; terviseseisundi uuringu teostas arst V. J. kell 13.

1. Protokollist on tõendusliku tähtsusega järgnev: p 6 riietus, vigastused, süstejäljed: süstejälgi pole; p 7: teadvusel; p 8: mälu viimaste tundide sündmuste kohta: mäletab; p 9 kaebused tervise suhtes: unepuudus; p 10 milliseid ravimeid viimase 24 h jooksul tarvitanud: Ketipnor eile; p 12 artikulatsioon: häiritud; p 13 pulss: 112 x minutis; p 16 nüstagm: esineb nüstagm; p 17 tasakaal ja koordinatsioon ehk Rombergi asend ja kand-varvaskõnd: ebakindlad; sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused: ebatäpsed;
2. oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: 6 k tagasi kanepit;
3. alkoholi (muu aine) lõhn suust: pole tunda;
4. indikaator-alkomeetri näit: puudub. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt (lk 5) N.J ei nõustunud 14.01.2021.a kell 12.50 indikaatorvahendi kasutamisega ning keeldus sellekohast seisukohta allkirjastamast. Protokolli kohaselt indikaatorvahendit ei kasutatud, kuid samas fikseeriti isikul esinevad tunnused: silmade pupillid: väikesed; reaktsioonikiirus: häiritud ja „tegevused toimuvad aeglaselt mis ta teeb“; kõne: segane, arusaamatu ja aeglane; aja- isiku- ja kohataju: esineb häireid, „unine, vajub ära istudes ja seistes“; teadvusel: jah, „jääb magama tihti, silmad vajuvad kinni“; mälu: mäletab viimase 24 tunnis sündmusi: ei, „ütles üht aga tegelikult oli teistmoodi“; koordinatsioon: kerged häired, „tuigerdav, tasakaaluhäired“; käitumine: apaatsus, omamehelik käitumine, ärritumine, „ei ole nõus küsimustele vastama, mõtleb kaua või jääbki mõtlema“. Teiseks on keskse tähtsusega joobeseisundi tuvastamise saatekiri 85T, 14.01.2021 (edaspidi saatekiri). Sellest nähtuvalt on proovi võtmise aeg 14.01.2021.a kell 13.40 ning proovist tuvastatud ained: amfetamiin, bensoüülkoniin ja metüülkoniin (kokaiini metaboliidid), oksükodoon, 7-aminoklonasepaam, (klonasepaami metaboliit). Saatekirja järgi oli eelandmeteks GHB kahtlus ning GHB-d ei leitud. Oluline on samuti arstkohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i poolt antud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (Lisa 2/85T, 21X-LÕJ0077, edaspidi hinnang), millisest nähtuvalt on ekspert lähtunud , mille sisu kattub täielikult eespool kajastatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 26/26 kajastatuga ning ka saatekirjas nr 85 tuvastatud ainetega ja GHB mitteleidmisega. Hinnangu kohaselt esineb N.J narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Nimetatud kirjalikud tõendid haakuvad täiel määral kohtuistungil ülekuulatud politseiametnikust tunnistaja E. K.i ütlustega. Nimelt on tunnistaja kinnitanud, et tegi 14.01.2021.a N.J-i juurde kodukülastust koos lastekaitsespetsialistiga. Uksele koputamise järgselt läks N.J veidi aega, kui ta uksele tuli, oli ta unine või väsinud. N.J märkis, et ta on just ärganud ja kutsus neid edasi. Seejuures ei olnud N.J-i olek selline nagu ühel varasemal korral, kui tunnistaja seal käinud oli. Isik oli väga unine ja tema pupillid olid väikesed, küsimustele ta kas ei vastanud või läks vastamiseks kaua aega. Kui isik vahetas lapsel pükse, käis tal lapse pea kolksuga vastu põrandat. Pärast seda istus ta aga diivanile ja jäi vestluse ajal magama. Kohtu hinnangul viitavad tunnistaja ütlused sellele, et isik ei olnud mitte väsimusseisundis, vaid mingit laadi joobes. Seda asjaolu kinnitavad ka hilisemad toimingud – N.J toimetati Wismari haiglasse proovi võtmiseks ja terviseseisundi fikseerimiseks seoses GHB-st ehk narkootilisest ainest tingitud joobe kahtlusega (lk 5), kuid koosmõjus terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamusega tuvastati, et isik on narko- või psühhotroopsete ainetest tingitud joobes (lk 9, 11). Seega on tunnistaja E. K.i ütlused kokkulangevad asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohtu hinnangul saab tunnistaja ütlusi pidada täies mahus usaldusväärseteks. Tunnistajal oli küll varasem kokkupuude N.J-iga, kuid see oli tööalane ja asjast ei nähtu isiklikku vaenu menetlusaluse isiku suhtes, seda ei toonud ka välja N.J. 4 Asjatundja ehk arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i ütlusest nähtub, et hinnangu aluseks kasutas ta arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja uuringu akti. Joobe tuvastamiseks peab esinema 3-4 kriteeriumit ja tema kasutab üldiselt 4 kriteeriumit. Isikul esines unepuudus ja artikulatsioon oli häiritud. Viimane on väga tugev joobetunnus, sest inimene ei saa seda ise kontrollida ja on tahtest sõltumatu. Samuti on tahtest sõltumatu kiirenenud pulss, mis on väga iseloomulik just narkootilistele ainetele. Kuna N.J-i uriinist leiti väga erinevaid aineid, siis ei saa konkreetset põhjust sellele öelda. Samuti esines nüstagm, mis on väga tugev ja tahtele allumatu joobetunnus. Ka olid Rombergi asend ja kand-varvas kõnd ebakindlad ning sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused ebatäpsed. Nende tunnuste komplektid on rohkem kui 4 tunnust ja mitu neist väga tugevad ja seega saab öelda, et isikul esines joove. Kohtul puudub igasugune alus asjatundja ütlustes kahelda, tegu on tunnustatud eksperdiga, kes ei tunne menetlusalust isikut ning puudub, mistahes viide tema võimalikule ebausaldusväärsusele. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et nendest tõenditest saab teha tõsikindla järelduse, et N.J viibis 14.01.2021.a joobeseisundis. Seda kinnitavad tunnistajana ülekuulatud politseiametnik, kirjeldades joobele viitavaid tunnuseid kinnipidamise hetke seisuga (unisus, väsimus, väikesed pupillid, aeglus vestluses, vastuste mitteandmine, korduvalt magama jäämine, seda nii vestluse ajal, politseisõidukis kui ka Wismari haiglas). Nimetatud tunnuste esinemist on lühikese ajavahemiku jooksul kinnitanud terviseseisundi kontrolli teinud V. J., tuvastades silmade unepuuduse, häiritud artikulatsiooni, nüstagmi, Rombergi asendis ja kand-varvas kõnnil ebakindluse , sõrme-nina kats e ja täpsemate liigutuste ebatäpsuse, toolil tukkuma jäämise. Kohtutoksikoloogiaeksperdi ütlustest nähtuvalt on need joobele iseloomulikud tunnused, seejuures esines N.J kaks väga tugevat joobetunnust – häiritud artikulatsioon ja nüstagm. Seega saab asuda seisukohale, et isikul esines joove indikaatorvahendi kasutamise ja proovide võtmise ajaks, s.o 13.40, 14.01.2021.a kell 13.40 N.J joove narkootiliste ainete amfetamiin, kokaiin) ja/või psühhotroopse aine tarvitamisest. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et uuringuakti kohaselt tuvastati uriinis ja veres 14.01.2021 kell 13.40 võetud proovi tulemusena amfetamiin ja kokaiini metaboliidid ja oksükodoon. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et N.J-ile olid väljastatud retseptid psühhotroopsete ravimitele, kuid millede toimeainet võetud proovides ei leitud – tl 9, 11, 35-36). Küll aga leiti proovides klonasepaami metaboliit (7-aminoklonasepaam, tl 9), samas klonasepaami sisaldavaid ravimeid ei ole N.J-ile pikema aja jooksul välja kirjutatud (tl 35-37). Kuivõrd 13.01.2021.a on N.J-ile väljastatud retsept oksükodooni sisaldava ravimi tarvitamiseks, siis selle tarvitamist ei saa talle ette heita. Kohus märgib, et NPALS §151 1 näeb ette vastutuse narkootiliste või psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Narkootiliste ainete, sh amfetamiini ja kokaiini tarvitamiseks N.J arsti ettekirjutused puuduvad, samuti puudub psühhotroopsetest ainetest arsti ettekirjutus klonasepaami tarvitamiseks. Varasemalt ega ka kohtus ei ole N.J osanud narkootiliste ainete leidumist temalt võetud proovides selgitada, klonasepaami leidumist ei ole ta eraldi välja toonudki. Kohtus ei ole N.J otseselt eitanud joobeseisundis viibimist, kuid on seostanud seda talle väljakirjutatud ravimite toimetega. Kohus ei pea N.J-i ütlusi usaldusväärseks osas, mis puudutab mitteteadlikkust narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohus saab pidada usaldusväärseteks tema ütlusi selle kohta, et talle on välja kirjutatud metüülfenidaati ja pregabaliini sisaldavaid ravimeid ja osaliselt usaldusväärseks ütlusi nende varasema tarvitamise kohta. Samas ei saa usaldusväärseteks pidada kaitseväited selle kohta, et antud juhul olnuks narkojoove olnud tingitud neid aineid sisaldavatest ravimitest või et ta oleks neid enne 14.01.2021.a tarvitanud. 5 Kohtumenetluses on N.J välja toonud, et tema poolt tarvitatav ravim, mis sisaldab pregabaliini annab testides tulemuse amfetamiinile. Sama on ta väitnud ravimi Concerta kohta. Kohus küsitles nende väidete osas ka asjatundjat M. T.i, kes kinnitas, et pregabaliini tarvitamine annab küll joovet, kuid ei anna testides amfetamiini ega kokaiinileidu (tl 54pö-55). Ravimi Concerta osas on N.J välja toonud, et selle toimeaine metüülfenidaat võib „ “ (tl 33, 38-43). Samas märkis asjatundja, et Concerta annab positiivse tulemuse kiirtestis. Asjatundja rõhutas, et uuringud toimuvad EKEI-s, kus on tõenduslikud metoodikad ja sel juhul ei ole valepositiivne tulemus võimalik. Praegu aga ei tuvastatud uuringuga metüülfenidaati, vaid amfetamiin ja seega on amfetamiini leid ka reaalne. Lisaks märkis asjatundja, et Concerta ei ole N.J-ile arvatavalt näidustatud, sest seda kasutatakse tähelepanuhäirete ravis lastel või lapsena alustatud ravi korral. Samuti ei ole seda ainet N.J-i proovides leitud ning see ei muutu proovide jaoks amfetamiiniks ega kokaiiniks. Sama kehtib Ketipnori kohta (tl 54-55). Alprasolaami, oksükodooni ja sisaldavad ravimid samuti neid näite ei anna. Eelnevat arvestades ei ole kohtul alust arvata, et Brieka, Pragiola, Concerta või mistahes muude ravimite tarvitamine oleks andnud proovis amfetamiinivõi kokaiinileiu. Siinkohal on olulisim aspekt see, et N.J-i poolt valepositiivseid leide andvaid toimeaineid pregabaliini ega metüülfenidaati tema proovides ei tuvastatud, kuid tuvastati amfetamiin ja kokaiini metaboliidid. N.J-i kaitseväites toodud viite osas (kliink.ee lehele) märgib kohus sedagi, et sealt võetud tsitaadis ei ole teadlikult esitatud kogu võimaliku valepositiivsete tulemuste kohta käivat teavet, terve lause on järgnev (kohtu rõhutusega): „ “ Sellest nähtuvalt esinevad Concerta puhul valepositiivsed tulemused ennekõike teatud ühe metoodikaga testides. Kuivõrd asjatundja rõhutas valepositiivsete testide esinemist kiirtestides ja aine tuvastamise tõendusliku metoodika olemasolu EKEI-s, puudub kohtul alus arvata, et EKEI-s tehtavate uuringute käigus ei oleks selline asjaolu professionaalsetele uuringu teostajatele teada, seda enam, et taolist infot esitatakse juba ka tavainimesele kättesaadavas vormis kliinik.ee kodulehel. Kokaiini puudutavalt rõhutab kohus seda, et N.J-i proovides tuvastati nimelt kokaiini metaboliidid bensoüülekoniin ja metüülekoniin. Veel tuvastati N.J-i proovides klonasepaami metaboliit (7-aminoklonasepaam, tl 9). Kuivõrd tuvastatud ained tekivad organismis, nagu nimigi viitab, metabolismi ehk ainevahetuse käigus, siis ei ole võimalik, et tegu oleks ka valepositiivse tulemusega kokaiinile ja klonasepaamile, vaid tegu on kokaiini ja klonasepaami tarvitamise järelproduktidega. Mõlema aine tarvitamiseks N.J aga arsti ettekirjutus puudus. Kohus kontrollis ja leiab, et joobeseisundi tuvastamise saateleht kajastab korrektselt nii proovide võtmise asjaolusid (aeg, koht, võtja jne) kui EKEI-s tehtud uuringul saadud tulemusi. Asjatundjana üle kuulatud kohtutoksikoloogiaekspert M. T. selgitas, et hinnangu joobe esinemise kohta tuletas ta uuringu tulemustest ja arsti poolt antud seisundi kirjeldusest. Kohus veendus selleski, et kõnealused vormid, s.o arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise protokolli vorm ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjad on koostatud lähtuvalt KorS § 41 lgte 14, 15 ja 17 alusel antud kehtivate määruste lisadeks olevatel vormidel märgitud andmete järgi. Samuti ei tuvastanud kohus olulisi rikkumisi väärteoprotokollis. Kohus möönab, et väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aeg 07.00 on oletuslik. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, saab asuda seisukohale, et amfetamiini, kokaiini või klonasepaami 6 tarvitamine pidi olema toimunud enne E. K.i poolt N.J-i juurde saabumist, 14.01.2021.a hommikusel ajal. Seega olnuks kohasem märkida süüteo toimepanemise ajaks vahetult eelnev periood tunnistaja E. K.i saabumisele. Samas ei tingi see praegune ebatäpsus seda, et tegu oleks asja lahendamist takistava minetusega. Nimelt on Riigikohus sedastanud, et mh (RKKKo 3-1-1-45-07, p 10; 4-17-3969, p 7.2). Seda on praeguses väärteoasjas ka tehtud ning kohus on täiendavate tõendiallikate kaudu kitsendanud võimaliku väärteo toimepanemise aja. Vaidlus puudub selleski, et N.J on saanud vastuväiteid esitada just konkreetse rikkumisega seoses. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et seejuures on N.J-i poolt esitatud tõendist nähtuvalt (retseptide andmete väljatrükk) sedastatav see, et väärteo saigi ta toime panna suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Nimelt kinnitas ta kohtus, et arst saab talle retsepte väljastada vaid isiklikult kohal käies (tl 55pö). Väljatrüki kohaselt väljastati retseptid talle teole eelnevalt viimati 13.01.2021 (tl 36). Kuivõrd N.J ka ise kinnitas, et talle väljastatavad ravimid on tugevatoimelised ja ta peab retseptide saamiseks arstiga kohtuma, on ilmne, et N.J pidi olema arsti vastuvõtul adekvaatne ja narkootilisi aineid mittetarvitanud. Lisaks sellele on asjatundja ülekuulamisel selgitanud, et kokaiini näit püsib uriiniproovis kuni 3 päeva, amfetamiin kuni 5 päeva ja klonasepaam kuni nädal, vahel kauem (tl 55). Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et isik sai olla tal joobe tekitanud aineid (milleks arsti ettekirjutus puudus) tarvitanud juba 14.01.2021.a kell 07.00, nagu on märgitud väärteoprotokollis, kuid sedavõrd täpse ajalise määratluse toetuseks kohus tõenduslikku alust ei tuvastanud. Samas puudub nii täpseks määratluseks ka vajadus, sest võimalik tarvitamise aeg on piisavalt täpselt tuvastatav (nt ärkamisest kuni E. K.i saabumiseni) ja menetlusalune isik on antud sündmuse osas saanud aktiivset kaitset ka teostada. Arvestades, et taoliste ainete näidustuseta tarvitajad soovivad saada rahuldustunnet (ehk nende tegevus on suunatud teadvalt enesele joobe tekitamisele) ja see tegevus on ebaseaduslik, on ilmne, et nad püüavad seda kõrvaliste isikute eest varjata ja selliselt oleks ainete tarvitamise konkreetse aja fikseerimine ka vahetu pealtnägemise kaudu pea võimatu. Seetõttu ei saa tarvitamise aeg olla liialt ebamäärane, kuid samal ajal on kohtul võimalik see tuvastada konkreetse sündmuse tehioludega arvestades ja samal ajal tagada isikule võimalused kaitseväidete esitamiseks ja välistada nt karistusseaduse ruumilise kehtivuse küsimus. Seda arvestades nõustub kohus väärteoprotokollis märgitud terminiga „ olles eelnevalt tarvitanud“. Nimetatu võimaldab grammatilise tõlgenduse kaudu viia selge järelduseni, et aine tarvitamine eelnes isiku menetlustoimingutele allutamisele või kinnipidamisele. Kohus leiab, et väärteokirjeldus, st süüdistuse ehk etteheidetava teo kirjeldus on piisav esitatud väärteoetteheite (süüdistuse) mõistmiseks. Kuivõrd N.J pidi tarvitama amfetamiini, kokaiini ja klonasepaami enesele manustamise kaudu, ta oli teadlik vastavale ainele arsti ettekirjutuse puudumisest (ta on esitanud väga põhjaliku väljatrüki enesele väljastatud retseptidest) ja ta ka soovis neid aineid tarvitada enesele joobe tekitamiseks, oli tema tegu kavatsetud. 7 Juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine N.J-i poolt mootorsõiduki juhtimi ne ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata on 01.03.2021.a episoodi osas fikseeritud 01.03.2021.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav N.J-i viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4). N.J-i süüd tõendab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7), millega kõrvaldati N.J sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt 01.03.2021.a seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega. Antud otsuse kättesaamist on N.J kinnitanud. Samuti kinnitab nimetatud rikkumise toimepanemist kohtus üle kuulatud tunnistaja E. K., kes andis ütlusi selle kohta, et ta märkas talle varem tööalaselt teada olevat N.J-i tol korral sõiduki juhikohal, kui viimane talle vastu sõitis. Ta teadis, et N.J võib juhtimisõigus puududa, sest N.J oli seda talle varem avaldanud. Nad pidasid N.J-i kinni, isik selgitas, et tal oli vaja minna autovaruosi ja sigarette ostma. (tl 47pö). Kohtuistungil N.J, et kõik juhtuski nii, nagu tunnistaja kirjeldas. Ta kinnitas kohtus, et sel päeval juhtis ta sõidukit xxxx reg nr xxxx, sõites KoseJägala teel Ujula tn poole kuna tal oli vaja Kosele sõita (tl 47pö-48). Seda arvestades puudub kohtul mistahes alus kahelda tunnistaja ütlustes, need riimuvad nii N.J-i ütlustega, kui teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Samuti on N.J liiklusregistri väljatrüki kohaselt sõiduki xxxx reg nr xxxx kasutajaks. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx N.J. Asjaolu, et N.J puudus sel ajal mootorsõiduki juhtimisõigus, kinnitas ta ka ise ning see nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist, mille järgi oli see temalt karistusena ära võetud 28.12.2020.a kuni 04.04.2021.a (tl 8). Seega puudus tal 01.03.2021.a.

§ 90lg 1 p 1 kohaselt õigus mistahes mootorsõiduki juhtimiseks.

N.J-i poolt mootorsõiduki juhtimi ne ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata on 21.03.2021.a episoodi osas fikseeritud 21.03.2021.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav N.J-i viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4). Samuti kinnitas nimetatud rikkumise toimepanemist N.J ise, märkides, et 21.03.2021.a juhtis ta mootorsõidukit xxxx selleks, et minna Kosele. Veel tõendab N.J-i süüd sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5), millega kõrvaldati N.J sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt 21.03.2021.a seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega. Antud otsuse kättesaamist on N.J kinnitanud. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 6 ) nähtuvalt teisaldati asukohast Ravila mnt 2. km, Kose vald, Harjumaa hoiukohta sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx N.J. Asjaolu, et N.J puudus sel ajal mootorsõiduki juhtimisõigus, kinnitas ta ka ise ning see nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljatrük ist, mille järgi oli see temalt karistusena ära võetud 28.12.2020.a kuni 04.04.2021.a (tl 8). Seega puudus tal 21.03.2021.a.

§ 90lg 1 p 1 kohaselt õigus mistahes mootorsõiduki juhtimiseks.

Kohus asub eelpool kajastatud kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et N.J-i poolt 01.03.2021.a ja 21.03.2021.a

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärtegude menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollides kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametnik e poolt. 8 Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi (tl 4, 4). Antud juhul nähtub väärteoprotokollidest, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõidukite juhtimise kohta, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 4pö, 4pö). Väärteoprotokollidega on menetlusalune isik tutvunud ja nendes sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Kohus märgib, et

§ 201

lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine mh ka isiku poolt kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus juhtimisõigus ära võetud karistusena. N.J-ilt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 28.12.2020.a kuni 04.04.2021.a ja ta pidi olema sellest teadlik. Seetõttu on tema tegevus kvalifitseeritav mõlemas episoodis

§ 201lg 2 järgi.

Lisaks, kuna ta peeti sama rikkumisega kinni nii 01.03.2021 kui ka 21.03.2021.a, siis esineb tema tegevuses ka korduvus. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. N.J on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et N.J on talle süüks pandud väärteod toime pannud kavatsetult, nii 01.03.2021 kui ka 21.03.2021.a pidi N.J sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, kuna see oli temalt karistusena ära võetud. Asjaolu, et ta oli teadlik karistusena juhtimisõiguse äravõtmisest ja selle kehtivusest rikkumiste ajal, on ta süü täieliku omaksvõtuga kohtus tunnistanud. Seega pidi ta olema ka teadlik, et mõlemas episoodis mootorsõidukit juhtima asudes paneb ta toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Karistus Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel

§ 201lg 2 järgi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Isik on süüd tunnistanud ning on alles kohtu küsimustele vastates möönnud, et poleks pidanud sõidukit juhtima asuma. Samas ei ole N.J iseseisvalt oma teguviisi osas kahetsust avaldanud, on olnud rikkumise hukkamõistmisel ükskõikne, ta on põhjendanud sõiduki juhtumist olmeliste vajadustega ning on soovinud vaid karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sel põhjusel leiab kohus, et isik ei ole avaldanud ka puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. NPALS § 151 lg 1 järgi N.J enda süüd tunnistanud ei ole ning ei ole avaldanud ka puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek N.J-i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 12-14pö) on N.J-i 17.05.2021.a seisuga karistatud väärteokorras 6-l korral (kehtivad karistused) ja nende tegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Sealhulgas on N.J 3 kehtivat karistust liiklusalaste süütegude eest, 2 kehtivat karistust NPALS § 151 lg 1 järgi ning lisaks veel 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 2, ja § 184 lg 1 järgi. 1 N.J-i on NPALS § 15 lg 1 järgi karistatud viimati Põhja Prefektuuri 18.11.2020.a otsusega rahatrahviga summas 44 eurot, seda 18.08.2020.a toime pandud rikkumise eest (tl 15). 9 Enne seda on teda samalaadse teo eest karistatud ka 2019. aastal. (tl 15-15pö). Need rahatrahvid on tal tasumata. Seega saab järeldada, et senised kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud N.J-i hoiduma narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamisest. Samuti puudub rahatrahvidel sisuline toime, sest isik ei asugi neid tasuma. Viimati karistati N.J-i liiklusalase rikkumise eest 10.11.2020.a Põhja prefektuuri otsusega

§ 227lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

Juba selle karistuse kehtivusajal on ta toime pannud kaks uut, praeguses asjas arutlusel olnud liiklusalast rikkumist. Seega on isik varem toime pannud mitmeid raskeid liiklusalaseid süütegusid ning nende eest määratud karistused juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Vastupidi, juhtimisõiguse puudumine ei ole takistanud isikul mootorsõidukit juhtima asumast. Oluline on tähele panna, et käesolevad liiklusalased väärteod on N.J toime pannud vaid vähem kui poole aasta möödumisel eelmise rikkumise eest määratud karistusotsust. Viimased rikkumised on ta toime pannud vaid kolmenädalase vahega. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. N.J ei ole iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras, kus oli vajalik rahuldada vaid oma olmevajadusi (varuosade, sigarettide ostmine). Seegi näitab isiku ükskõiksust seniste karistuste suhtes. Arvestades isiku rikkumiste järjepidevust, leiab kohus, et isiku süü on keskmisest suurem. Nagu eelnevalt mainitud, ei väljenda pelgalt te gude omaksvõtt (

§ 201lg 2 järgi) isiku puhtsüdamlikku kahetsust Kar

S § 57 mõistes ja seetõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud. Seega on ilmne, et rahatrahvi, kui karistuse liigiga ei ole N.J-i puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ning sellest lähtuvalt on isiku karistamine arestiga ainuvõimalik. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. N.J-i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud nii narkootilise / psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisega seonduvaid kui liiklusalased väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. N.J-i poolt samalaadsete liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks ka korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtim isõigus, on asunud taas sõidukit juhtima ja on teinud seda peatselt pärast eelmiste liiklusalaste süütegude eest mõistetud karistust. Niisamuti on ta jätkanud varasemate samalaadsete rikkumiste eest mõistetud karisustest hoolimata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist arsti ettekirjutuseta. Seega kõiki asjaolusid, sh käesolevas asjas raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemist, arvestades on tema süü keskmisest veidi suurem ning isiku mõjutamiseks on vajalik kohaldada aresti. Kohus arvestab, et N.J-ii ole teadaolevalt karistusena pikemaajalisi areste kandnud. Seepärast on kohtu arvates võimalik kohaldada isiku väärtushinnangute muutmiseks ja karistuse eesmärkide täitmiseks kohaldada aresti siiski vaid 10 kuni sanktsiooni keskmises määras, kuigi isiku süü on keskmisest mõnevõrra suurem. Neil 1 põhjuselt peab kohus põhjendatuks N.J-i karistamist NPALS § 15 lg 1 järgi 10päevase arestiga ja

§ 201lg 2 järgi 15-päevase arestiga.

Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. Arvestades rikkumiste suurenenud sagedust (jaanuaris 1 episood, märtsis 2), tuleb sellele otsustavalt reageerida. Tähelepanu väärib seegi, et ilmselgelt on N.J välja kujunenud sõltuvus narkootilistest ja/või psühhotroopsetest ainetest, sest lisaks nendele, mis on talle välja kirjutatud, on ta tarvitanud kolme sellist ainet, milleks tal retsept puudub. Lisaks selgus asjatundja ülekuulamisel, et seejuures ühe arsti väljastatud retsepti alusel määratud ravimi tarvitamiseks N.J näidustus arvatavalt puudub, sest seda kasutatakse laste raviks. Need asjaolud viitavad väljakujunenud vajadusele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamisele. Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks taolise sõltuvusega isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada ning ei takistaks samal ajal ka nende ainete tarvitamise jätkamist. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu. Samas leiab kohus, et kuivõrd N.J ei ole varem pikemajalist aresti kandnud, on võimalik määrata selle kandmine ositi nii, et korraga tuleb ära kanda vähemalt 2 päeva aresti ja kogu arest peab olema kantud hiljemalt 01.09.2021.a. Sellisel juhul saab jätkata N.J ka tööl käimist ning eripreventiivselt tuleb kasuks seegi, et sel juhul peab N.J pikemajaliselt olema võimeline näitama seda, et ta suudab ilmuda aresti kandmisele. Menetluskulud Väärteomenetluses on tekkinud menetluskulud järgnevalt: Wismari haiglas seoses proovide võtmise ja arsti läbivaatusega summas 126 eurot; EKEI-s tehtud uuringuga 105 eurot ning joobe kohta hinnangu andmisega 52 eurot ehk kogusummas 283 eurot. Kuivõrd antud juhul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ja kõik nimetatud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud, jäävad need menetluskulud samuti menetlusaluse isiku kanda. Asitõendid Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1; § 109 -111, § 132 p 1, § 133 -135, § 155-156; KrMS § 175 lg 1; § 180 lg 1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 11