Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätta kaebus kaebuse esitanud isikule paberkandjal tagastamata. Saata käesolev määrus kaebuse esitanud isikule kaebuse esitaja elektonposti aadressile, millelt on kaebus saadetud. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Põhja prefektuurile, saates määruse kohtuvälise menetleja elektronposti aadressile. Saata käesolev määrus Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Priit Petter, saates määruse kohtutäituri büroo elektronposti aadressile. Edasikaebamise kord Vastavalt
, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Väärteoasjas kohus tuvastas: 02.05.2022 laekus Harju Maakohtu menetlusposti aadressile e-postiga alljärgneva sisuga saadetis: „Tere, avalik teenistuja Asjade selguse huvides annan sulle teada, et mina olen oma keha ja hinge ainuvalitseja, keda kutsutakse G.I-ks . Minu jaoks oled sina usaldusisik. Mina, oma keha ja elu loojana, kuulutan mulle vaba tahte vastaselt antud isiku G.I I.k. XXX oma füüsilisest kehast ja hingest eraldiseisvaks mõisteks. Mina, oma keha ja elu loojana, kuulutan, et minu keha on isikust G.I sõltumatu. Sain oma e kirjakasti 29.04.2022 kellegi A. L. P. saadetud kirja, kus nõutakse minult raha, seoses väidetava väärteoga nr 2302,22,
lg 1 p 2 mõttes.
Kaebuses ei ole neist märgitud ühtegi ja elektronposti aadress on tuvastatav vaid elektronposti aadressist, millelt kaebus on saadetud. Muude kohustulikult märgitavate kontaktide esitamata jätmine takistab kohtul kaebuse esitajaga ühendust võtta ja välja selgitada tema seisukohti ning vajadusel menetlusdokumente edastada. Kaebuses tuleb märkida millises osas otsust vaidlustatakse (
Kaebuses ei ole seda märgitud. Kaebuses tuleb märkida kaebuse esitanud isiku taotluste sisu ja põhjendus (
Kaebuses ei ole taotletud midagi ning on avaldatud arvamust, et otsus kuulub edasikaebamisele. Selline väide ei ole taotlusena hinnatav. Kaebuses tuleb märkida isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida (
Kaebuses ei ole peale väidete, et politsei tekitas liiklusummiku, midagi märgitud milliseid tõendeid peaks kaebuse läbivaatamisel uurima. Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima kas ta soovib kohtuistungist osa võtta (
Kaebuses ei ole märgitud kas kaebuse esitaja soovib suulist kaebuse läbivaatamist või kirjalikku menetlust. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada kaebuse esitaja soovi menetlusliigi osas, s.o kas määrata avalik kohtuistung või selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas ning lahendada kaebus
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja (
Kohtule esitatud kaebus on allkirjastamata ning ei ole võimalik tuvastada kes on kaebuse esitaja. Ülalmärgitud asjaolud on hinnatavad puudustena, mis tingiksid kohtule esitatud kaebuse käiguta jätmise. Kohus peab täiendavalt vajalikuks viidata olulisemale puudusele, ehk asjaolule, et kohtule esitatud kaebus on allkirjastamata, mistõttu ei ole teada, kes on kaebuse esitanud. Kui kaebuse esitaja soovib esitada kaebust elektrooniliselt, peab ta selle ka digiallkirjastama. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS § 1603 lõikele 2 kriminaalmenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 2 lg 2 kohaselt peab 3 dokument, mis edastatakse elektronpostiga avaliku andmesidevõrgu kaudu, olema varustatud saatja „Digitaalallkirja seaduse“ nõuetele vastava digitaalallkirjaga. Kohtule esitatud pöördumisel/kaebusel, mis on esitatud avaliku andmesidevõrgu kaudu Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetlusposti aadressile, digitaalallkiri puudub, mistõttu ei vasta dokument dokumendile esitatavatele nõuetele. Seega ei ole võimalik tuvastada kaebuse esitajat ega isikut, kelle tahteavaldust see kaebus sisaldab. Juhul, kui isikul puudub võimalus või võimekus kaebust digitaalselt allkirjastada, tuleb kaebus menetlejale esitada vahetult ja paberkandjal käsitsi allkirjastatuna. Järgnevalt peab kohus vajalikuks anda seisukoht kaebuses märgitud etteheitele selle kohta, et kaebuse esitaja sai otsusest teada alles kohtutäituri vahendusel ning miks ei saadetud talle otsust varem. Väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on 16.02.2022 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamine ning menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei avaldanud menetlusalune isik G.I kohtuvälisele menetlejale oma elukoha aadressi, töökohta ega elektronposti aadressi ning isikusamasus tuli tuvastada politsei andmekogus leiduvate andmete alusel. Ka väärteoprotokoll on koostatud 16.02.2022 ning väärteoprotokollist nähtuvalt ei ole menetlusalune isik soovinud avaldada ei oma elukohta, elektronposti aadressi ega ka telefoninumbrit. Seega on kohtu arvates kaebuses esitatud väide, et talle ei edastatud otsust varem, alusetu, kuna ta ei avaldanud enda kohta mingeid andmeid, mis oleks võimaldanud temale menetlusdokumente edastada ja kätte toimetada. Väärteoasjast nähtub üheselt ka see, et nii kutse kui ka väärteoprotokoll on edastatud menetlusalusele isikule rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile
lg 7 sätestatud korras, kuid dokumente üle anda ei õnnestunud ja need tagastati saatjale. Väärteoprotokollist nähtub üheselt ka see, et menetlusalune isik ei ole soovinud väärteoprotokolli allkirjastada ega sellega tutvuda ning menetleja on menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ette lugenud, tehes seda politseiametnikust tunnistaja juuresolekul 16.02.2022, s.o väärteoprotokolli koostamise päeval. Väärteoprotokolli pöördelt on näha, et menetlusalune isik on keeldunud ka menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste läbilugemisest ning tutvumise kohta allkirja andmisest ning menetleja on menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused ette lugenud. Sama nähtub ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Seega on menetlusalune isik teinud kõik endast oleneva, et takistada menetlejal menetluse läbiviimist, lootes sellisel viisil ilmselt vastusest pääseda. Kuigi menetlusalune isik ei ole soovinud väärteoprotokolli vastu võtta ega seda allkirjastada, ei takista see asjaolu siiski menetluse läbiviimist.
lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Ülalviidatud sätte nõuete täitmise järgselt saab asuda seisukohale, et väärteoprotokolli koopia kätteandmise päevaks tuleb lugeda 16.02.2022 ja väärteomenetluse seadustiku nõuded on menetleja poolt korrektselt täidetud. Seega on täidetud ka
lg 1 sätestatud selgituse kohustus, kuivõrd kõik selgitatavad asjaolud on ära märgitud ka väärteoprotokollis, mis menetlusalusele isikule ette loeti. Seejuures on väärteoprotokolli märgitud ka kuupäev, millisest alates on menetlusalusel isikul õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Seega peab menetlusalune isik ise minema kohtuvälise menetleja juurde lahendiga tutvuma ning lahend saadetakse menetlusalusele isikule isiku e-posti aadressile vaid juhul, kui ta seda soovib. Seega peab menetlusalune isik sellist soovi avaldama ning avaldama menetlejale ka 4 oma elektronposti aadressi. Menetlusalune isik oma e-posti aadressi avaldamisest menetlejale keeldus. Vastavalt
lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid, väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule ette lugemist ning väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumist ja selle keeldumise fikseerimisest, saab lugeda väärteoprotokolli kätte antuks 16.02.2022 ning seetõttu ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli selleks kuupäevaks 18.03.2022, millisest kuupäevast algas ka kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 04.04.2022. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna või otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvuda, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Seega sõltub tähtaegadest kinnipidamine menetlusaluse isiku enese huvist tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures kui ta ei ole soovinud oma elektronposti aadressi avaldada. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebus saadetud kohtule 02.05.2022, s.o kaebuse esitamise tähtajast oli kaebuse saatmise hetkeks möödunud 29 päeva. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidevahendi kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Käesoleval juhul on kaebus edastatud 29 päeva möödudes kaebuse esitamise lõpptähtajast, mistõttu on kaebus esitatud pärast
Kohtule esitatud kaebuses ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitatud, kuigi kaebuse esitaja pidi aru saama, et ta postitab kaebuse ajal, mil kaebetähtaeg on mööda lastud. Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.
Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. 5 Kuivõrd
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebetähtaja möödalaskmise põhjusi kohtule esitatud. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida. Vastavalt
lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud
lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest 29 päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt
lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia, tagastades kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebus on kohtule saadetud elektronposti teel, puudub vajadus kaebuse paberkandjal tagastamiseks ning kohus edastab kaebuse esitajale vaid käesoleva määruse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.