4-21-1131/44

4-21-1131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1131 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2021 määrus, millega jäeti rahuldamata F.O taotlus lükata edasi Harju Maakohtu
3. mai 2021 otsusega mõistetud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane isik F.O (ik XXX; e-post: xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. septembri 2021 määrus muutmata ja süüdlase F.O määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. F.O tunnistati Harju Maakohtu
6. mai 2021 otsusega süüdi NPALS § 15¹ lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 25 päeva aresti. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et F.O võib kanda aresti ositi vähemalt 2 päeva kaupa hiljemalt
7. septembriks
8. Kohtuotsus jõustus
9. juunil
11. Indrek Repnau esitas
12. augustil 2021 F.O kaitsjana Harju Maakohtule taotluse F.O-le Harju Maakohtu
13. mai 2021 kohtuotsusega mõistetud aresti kandmise edasi lükkamiseks. Taotluses väidetu kohaselt ei ole F.O tahtlikult aresti kandmisest kõrvale hoidunud, vaid ta ei ole asunud karistust kandma tervislikel põhjustel. 1 4-21-1131 Taotluses on märgitud, et xxx suri F.O abikaasa XX. See sündmus mõjutas F.O vaimset tervist, mistõttu kirjutati talle välja kanged psühhotroopsed retseptiravimed. Ravi lõppes suvel ning peale pikemaajalist psühhotroopsete ravimite tarvitamist oli F.O tervis halb. Eeltoodu tõttu asus F.O MTÜ Lunest läbiviidavasse tugiisikuprogrammi „SÜTIK“. Veel on taotluses märgitud, et F.O suhtes toimub kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-21-
14. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel on kõne all F.O ravile asumine SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:  kirjavahetus SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja Ü.K, mille kohaselt on F.O võimalik
15. septembrist 2021 asuda sõltuvusraviteenusele;  MTÜ Lunest kinnitus, et F.O osaleb alates
16. juunist 2021 programmis „SÜTIK“; volikiri, millega F.O volitab I. Repnau end esindama,  ning I. Repnau diplom õigusteaduse magistrikraadi omandamise kohta. Maakohtu määrus
17. Harju Maakohus keeldus Indrek Repnaud menetlusse lubamast, kuid vaatas esitatud taotluse läbi F.O enda taotlusena.
18. Maakohus jättis
19. septembri 2021 määrusega taotluse aresti edasilükkamiseks rahuldamata. Kohus määras, et F.O peab asuma aresti kandma 3 tööpäeva jooksul määruse jõustumisest, kandes järjest ära 25 päeva aresti. Juhul, kui F.O ei ilmu 3 tööpäeva jooksul pärast maakohtu
20. septembri 2021 määruse jõustumist aresti kandma, tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist. Kohus leidis, et F.O oli Harju Maakohtu
21. mai 2021 otsusega mõistetud 25 päeva aresti kandmiseks piisavalt aega. Tal võimaldati aresti kanda ositi, kuid
22. septembriks 2021 ei olnud F.O kandnud ühtegi päeva aresti. F.O väited selle kohta, et tal ei olnud tervislikel põhjustel võimalik aresti kanda, jäid paljasõnalisteks, kuna ta ei esitanud kohtule ühtegi oma väidet kinnitavat tõendit. Maakohus leidis, et F.O võis peale elukaaslase surma olla veel 2021 aasta suvel raske periood, kuid sellest tulenev meeleseisund ei takista aresti kandmist. Arestimajas on tagatud meetmed terviseseisund jälgimiseks ja vajadusel meditsiinilise abi osutamiseks. Lisaks leidis maakohus, et aresti kandmist ei takista F.O ühinemine programmiga „SÜTIK“ ja soov asuda võõrutusravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse. Esitatud dokumentide kohaselt ei toimu programmi „SÜTIK“, seansid igapäevaselt. SA Viljandi Haiglaga võttis Indrek Repnau F.O esindajana ühendust alles
23. augustil 2021, so päev enne aresti kandmise tähtaja lõppu. Kohus leidis, et kuigi SA 2 4-21-1131 Viljandi Haigla kirjast tulenevalt saaks F.O asuda ravile alates
24. septembrist 2021, ei tähenda see, et ta ei võiks asuda ravile hiljem. Maakohus pidas positiivseks, et F.O soovib enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid märkis, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et F.O oleks
25. juunist 2021 kuni
26. augustini 2021 olnud aresti kandmiseks objektiivne takistus. Kohtuotsusega võimaldati F.O kanda aresti ositi, sest ta töötas. Maakohus nentis, et taotluses ei ole enam mainitud töökoha olemasolu. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus enam põhjendatuks võimaldada aresti kandmist ositi. Määruskaebus
27. F.O esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning lükata talle mõistetud aresti kandmisele asumine edasi kuni kohustusliku sõltuvusravi läbimiseni. F.O palub võimaldada kanda aresti ositi. F.O leiab, et maakohus on jätnud taotlust lahendades tähelepanuta, et tema suhtes on menetluses kriminaalasi 1-21-4224, milles on F.O prokuröriga sõlminud karistuskokkuleppe. Kohtuotsuse jõustumisel kohustub F.O asuma SA-sse Viljandi Haigla sõltuvusravile, mille kestus on orienteeruvalt 5-9 kuud. Kaebuses selgitab F.O, et tal oleks võimalik asuda ravile koheselt, kuid sellisel juhul ei oleks tal võimalik osaleda
28. septembril 2021 toimuval kohtuistungil. F.O märgib, et ta on teadlik asjaolust, et mõistetud aresti kandmisele asumise edasilükkamisel peatub otsuse täitmise aegumine. Peale sõltuvusravi lõppemist tuleb tal määratud arest ära kanda ning ta kavatseb seda teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud arvestama kriminaalasjas 1-21-4224 sõlmitud kokkuleppega, on põhjendamatu.
30. Maakohtule tehtud ettegeide, et kohus pole arvestanud kriminaalasjas nr 1-21-4224 sõlmitud kokkuleppega, on põhjendamatu juba seetõttu, et kokkulepet ennast pole maakohtule esitatudki (ega ole esitatud ka ringkonnakohtule). Taotluses märgitust selgub, et seda ei olnud võimalik maakohtule esitadagi, sest kokkulepet polnud veel sõlmitud. Taotluses oli märgitud, et kriminaalasjas nr 1-21-4224 „on käimas kokkuleppemenetluse kohaldamise läbirääkimised“. Taotluses on lisatud, et sõlmitava kokkuleppe ühe tingimusena taotletakse F.O-le kohustust asuda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ning ravile oleks tal võimalik asuda
31. septembril
32. Ilmselgelt ei saanud maakohus võtta arvesse kokkulepet, mida veel ei eksisteerinud. 3 4-21-1131
33. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks märkida, et isegi, kui maa- või ringkonnakohtule oleks kõnealune kokkulepe esitatud, ei annaks see alust F.O aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Vastavalt VTMS § 209 lg-le 1 võib kohus lükata väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täitmisele pööramise edasi, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole väärteo eest karistusena kohaldatud aresti viivitamatult võimalik täita. See, et süüdlane on teades, et ta peab jõustunud kohtuotsuse kohaselt kandma ära 25 päeva aresti, sõlminud kriminaalmenetluses kokkuleppe, mille tingimusi ei saa aresti kandmise korral täita, ei ole asjaolu, mis tingiks aresti edasi lükkamise. Harju Maakohtu
34. mai 2021 otsus, millega F.O 25-päevase arestiga karistati, jõustus
35. juunil
36. Nagu näha, peeti ajal, kui karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamise taotlus esitati, kriminaalasjas nr 1-21-4224 alles läbirääkimisi kokkuleppe üle. Vastavalt VTMS §-le 200 on väärteomenetluses tehtud jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. See tähendab, et kokkulepet sõlmides pidid F.O ja tema kaitsja arvestama F.O kohustusega talle mõistetud arest ära kanda ning neil ei olnud alust eeldada, et kokkuleppega uute kohustuste võtmisega saab F.O talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist edasi lükata. Esitatud taotlus on sisuliselt katse lükata kriminaalmenetluses kokkuleppe sõlmimisega edasi väärteomenetluses mõistetud karistuse täitmist. Sellist katset peab ringkonnakohus seda jultunumaks, et väidetav vastuolu väärteoaresti kandmise ja kokkuleppes võetud sõltuvusravile asumise kohustuse vahel tekkis seetõttu, et F.O jättis aresti kohtuotsusega määratud ajal ära kandmata. F.O ei kandnud kohtu määratud tähtajaks ära ainsatki päeva aresti hoolimata sellest, et kohus oli andnud talle võimaluse kanda karistust ositi. Karistuse täitmise edasi lükkamise taotluses väideti küll, et karistuse kandmist takistasid F.O terviseprobleemid, kuid maakohtu hinnangul ei leidnud see asjaolu tuvastamist ning määruskaebuses seda maakohtu seisukohta vaidlustatud ei ole.
37. F.O on määruskaebuses taotlenud ühtlasi võimalust kanda aresti ositi. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et kuna F.O ei kandnud kohtu antud tähtaja jooksul aresti ositi, muutus arest vastavalt VTMS § 205 lg-le 4 tervikuna sundtäidetavaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et F.O peab kandma terve aresti ära ühes osas. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi põhjendust, miks peaks võimaldama kanda aresti ositi, ega viidatud seda võimaldavale õiguslikule alusele.
38. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-st 194 ja § 196 lg-st 2 ning § 147 lg 1 punkist 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
39. septembri 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4