1-22-6743/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6743 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Kenis Vagole määratud katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Kenis Vago isikukood: 38712266569; elukoht: XXXXXXXXX RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Kenis Vagole Tartu Maakohtu 09.01.
2. a otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 09.03.
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 09.01.
5. a otsusega tunnistati Kenis Vago süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati, et K. Vagol tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui K. Vago ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 25.01.
6. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.01.2023 ja lõpeb 09.01.
8. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 02.03.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada K. Vago katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 09.03.2024, sest K. Vago ei ilmunud 23.02.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 1 2.
9. K. Vago kriminaalhooldus algas 25.01.2023 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 03.02.
10. Sel kohtumisel selgitati K. Vagole kriminaalhoolduse olemust, kohtumäärust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja võimalikke tagajärgi uue kuriteo toimepanemise ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise puhul, millest arusaamist kinnitas K. Vago oma allkirjaga. Sel kohtumisel allkirjastas K. Vago kokkuleppe osalemiseks sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja andis kirjaliku nõusoleku programmis osalemiseks. Sotsiaalprogrammi tunnid pidid toimuma Võru esinduses
11. ,
12. ja 22.
13. ning
14. ,
15. ja 15.03.2023 kell 13.30 – 15.
16. K. Vago ei ilmunud 08.02.2023 esimesse grupitundi ning ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Ametnik vestles sekkujate ning metoodikuga ja pärast vestlust otsustati esimene tund järgi teha. 15.02.2023 kell 10.40 tuletas ametnik K. Vagole meelde, et täna toimub sotsiaalprogrammi raames teine kohtumine. K. Vago lubas kohtumisele ilmuda. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud K. Vago 15.02.2023 kell 13.30 teise grupitundi ning ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Ametnik helistas 15.02.2023 kell 13.34 ja 13.39 K. Vagole, kuid kõnele ei vastatud. Kell 13.40 paiku suhtles ametnik K. Vago emaga, kes kinnitas, et K. Vago on naabrimehega mitteametlikult tööl. Seejärel tegi ametnik K. Vagole sotsiaalprogrammi esimesse ja teise grupitundi ilmumata jätmise eest esimese kirjaliku hoiatuse ja arvas K. Vago sotsiaalprogrammist välja. 2.
17. 10.02.2023 ei ilmunud K. Vago kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale ei ilmunud K. Vago 23.02.2023 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei teatanud mitteilmumisest. K. Vago elukaaslane teatas ametnikule, et K. Vago on alkoholijoobes ning ei jõua kohtumisele tulla. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Vago, et ta oli alkoholijoobes ning kartis kohtumisele tulla. K. Vago ei käi ametlikult tööl. K. Vago pole end töötuna arvele võtnud, sest tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument. 2.
18. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada K. Vago katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 09.03.
19. Katseaja pikendamine annab K. Vagole signaali, et tal on vaja muuta oma suhtumist kriminaalhooldusesse, kui ta soovib jätkata karistuse kandmist vabaduses. Ühtlasi võimaldab pikem katseaeg läbi viia programmi jätkuvestlusi. K. Vago motivatsioon seaduskuulekaks eluviisiks on kõikuv ning K. Vago vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. Karistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud. Kohtu seisukoht
20. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
21. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka juhul, kui tuleb otsustada, kas pikendada katseaega.
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 2 registreerimislehest nähtub, et K. Vago ei ilmunud 23.02.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. K. Vago elukaaslane teavitas kriminaalhooldusametniku asjaolust, et K. Vago on joobes. Kriminaalhooldusametnikule 28.02.2023 antud kirjalikus selgituses märkis K. Vago, et ta oli 23.02.2023 alkoholijoobes ja kartis tulla kohtumisele. Kohtu hinnangul ei nähtu K. Vago selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid registreerimisele ilmumata jätmist 23.02.
23. Alkoholi tarvitamine pole mõjuv põhjus registreerimisele ilmumata jätmiseks, sest süüdimõistetu peab hoiduma alkoholi tarvitamisest, kui see takistab registreerimiskohustuse täitmist. Seega rikkus K. Vago 23.02.2023 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna ta teadis, et peab ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
24. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on K. Vago kriminaalhooldus kestnud ligi 2,5 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud K. Vago 08.02.2023 (s.o 2 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) esimesse sotsiaalprogrammi grupitundi. Seejärel ei ilmunud K. Vago 10.02.2023 (s.o 2 päeva pärast eelmist rikkumist) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 13.02.2023 talle esimese kirjaliku hoiatuse. 15.02.2023 (s.o 2 päeva pärast esimest kirjalikku hoiatust) ei ilmunud K. Vago teise sotsiaalprogrammi grupitundi, kuigi kriminaalhooldusametnik võimaldas esimese grupitunni järgi teha ja ta lubas 15.02.2023 kriminaalhooldusametnikule, et ta tuleb sel päeval sotsiaalprogrammi grupitundi. Sotsiaalprogrammi esimesse ja teise grupitundi mitteilmumise eest tegi kriminaalhooldusametnik 17.02.2023 K. Vagole teise kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et 23.02.2023 (s.o 1 nädal pärast teist kirjalikku hoiatust) ei ilmunud K. Vago taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
25. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et K. Vago on kriminaalhoolduse esimesel kuul rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi neljal korral: ta ei ilmunud 2 korral sotsiaalprogrammi grupitundi ja 2 korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta jätkas senist käitumist vaatamata kriminaalhooldaja korduvatele kirjalikele hoiatustele. Seega pole K. Vago varasematest meetmetest järeldusi teinud. Samas on K. Vago kriminaalhoolduse esimesel kuul ilmunud 4 korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja ta ilmus registreerimisele ka pärast viimast registreerimiskohustuse rikkumist, mis näitab, et ta soovib üldiselt teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja on huvitatud katseaja edukast läbimisest. Ka kriminaalhooldusametnik arvab, et vangistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud. Seega võib K. Vagole anda võimaluse näidata, et ta suudab edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.
26. Lähtudes eelnevast, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel K. Vago katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 09.03.
27. Katseaja pikendamine rõhutab käitumiskontrolli nõuete täitmise olulisust ja mõjutab K. Vago suhtuma edaspidi kriminaalhooldaja korraldustesse kohusetundlikumalt. K. Vagol on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt. Juhul, kui K. Vago ei tee praegusest määrusest vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud 4 kuu ja 28 päevase vangistuse täimisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 3