Obsah (4)

§ 42§ 35§ 41§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-138948 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 9a korteriühistu avaldus Xi

§ 42

on ette nähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Puudutatud isiku viivise võlgnevus KÜ-le Uus 9a

1. novembri 2022.a seisuga moodustab 36,22 eurot. Kokku moodustab puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees (põhivõlgnevus ja viivised)
2. novembri 2022.a seisuga moodustab 815,29 eurot. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult 30.11.2022 seisuga võlgnevus 779,07 eurot ja viivised 36,22 eurot, kokku 815,29 eurot; samuti menetluskulud summas 265 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohus võttis 03.01.2023.a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 20.02.2023 TsMS § 326 lg 1 sätestatud 2 korras postkasti panekuga (rahvastikuregistrijärgsele aadressile Uus tn 9a-xx, Kohtla-Järve linn, avaldaja esindaja on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et puudutatud isik elab antud aadressil). Puudutatud isik kirjalikku vastust ja/või vastuväidet avaldusele ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 13.03.
6. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Uus tn 9a-xx, Kohtla-Järve (registriosa number xxxxxxxx ). Puudutatud isik on jätnud majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) tasumata summas 815,29 eurot, sh põhiosa 779,07 eurot ja viivis 36,22 eurot.
8. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult seisuga 30.11.2022 põhivõla summas 779,07 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 779,07 eurot.
3. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. 12.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 3 ettenähtud intressimäär.

1. Avaldaja on arvestanud viivist kokku 36,22 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 36,22 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 265 eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 265 eurot.
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 265 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (265 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 4