← Eesti

3-23-928/5

Obsah (7)§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-928 Määruse kuupäev 28. aprill 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jarko Tomassoni (Tomasson) Justiitsministeeriumi tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Tag

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Justiitsministeeriumi otsuse, millega otsustati kaebaja ümber paigutada Tartu Vanglast Viru Vanglasse, tühistamiseks. Kaebaja soovib Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna soovib esitada tulevikus nõude talle sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  2. Nii tühistamis- kui ka tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p-d 1 ja 6,

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette ka täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. 6. Kuivõrd praegusel juhul ei ole Justiitsministeerium välja andnud haldusakti, millega kaebaja otsustati paigutada Tartu Vanglast Viru Vanglasse, ei ole Justiitsministeerium kaebaja õigusi ilmselgelt rikkunud ning kaebajal puudub kaebeõigus. Ka puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjusel, et kaebaja soovis tuvastamisnõude esitada hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil, kuid

§ 45lg 2 kohaselt ei ole see lubatav.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Tomassoni kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Justiitsministeeriumi otsuse, mille alusel kavandatakse kaebaja ümberpaigutamine Tartu Vanglast Viru Vanglasse, täitmine. 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

  1. Kuna esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuks eeltingimuseks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (vt RKHKm
  2. september 2014 asjas nr 3-3-1-59-14, p 12) ning praegusel juhul ei ole Justiitsministeerium koostanud otsust kaebaja ümberpaigutamise kohta Tartu Vanglast Viru Vanglasse, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
  3. Seega jätab kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
  4. Ühtlasi märgib kohus, et vaatamata sellele, et kohtule on esitatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, ei ole riigilõivu laekumist toimunud, sest maksekorraldusest nähtuvalt on saaja kontonumbris viga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.