← Eesti

3-23-738/4

Obsah (5)§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-738 Määruse kuupäev 20.04.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Leo Lombi hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Leo Lomp kaebus T

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale. ASJAOLUD

  1. Leo Lomp esitas 03.04.2023 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles märgib, et viibis haiguse tõttu Tartu Vanglas ning pidi haigusest tingituna tihti kasutama tualetti. Kaebaja selgitab, et läks kell 19 puhkeruumi kabet mängima ning sealt tagasi tulles oli tema kambri uks kinni. Selgus, et kaebaja kambri tualett oli ummistatud. Kaebaja palus vanglaametnikult pumpa, kuid talle anti katkine pump. Kaebaja esitas vanglale avalduse, kuid sellele ei vastatud. Hiljem toodi kaebajale pump, millega ta ise kõrvaldas tekkinud ummistuse, kuna sanitaartehnik ei käinud kaebaja kambris. Kambri tualettpotist ei läinud midagi alla ja kaebaja oli sunnitud enda ihuhädasid lahendama erineval viisil, mille tõttu kaebaja kamber haises. Kaebaja hinnangul oli tegemist ettekavatsetud naljaga, et talle halba teha nii palju kui võimalik. Kaebusele on muu hulgas lisatud Tartu Vangla 03.03.
  2. a vastus kaebaja 23.01.
  3. a märgukirjale seoses ametniku tegevusega ja tualettpoti ummistusega.
  4. Tartu Vangla teatas 20.04.
  5. a vastuses kohtunõudele, et L. Lomp ei ole Tartu Vanglale esitanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust. Vangla edastas kohtule samal teemal L. Lombi poolt 08.12.2022 vanglale esitatud märgukirja ning vangla 04.01.
  6. a vastuse sellele. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta 3-23-738 jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4 teine lause).

4. Kaebaja ei ole kohtule esitatud pöördumises märkinud konkreetset nõuet vastavalt

§ 37lg-le 2.

Vaatamata sellele ei pea kohus praegu põhjendatuks kaebuse käiguta jätmist kaebuse nõude väljaselgitamiseks. Kaebaja viibis Tartu Vanglas ajutiselt ning on praeguseks taas Viru Vanglas. Kaebuses kirjeldatud asjaoludest saab järeldada, et kaebuse võimalikuks nõudeks on hüvitamisnõue Tartu Vangla vastu seoses kaebaja kambris tekkinud ummistuse ja sellest tulenevate ebamugavustega (

§ 37lg 2 p 4).

5.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka

§ 47lg 1). Tulenevalt vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

  1. Tartu Vangla teatas 20.04.
  2. a vastuses kohtule, et L. Lomp ei ole esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb talle

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

7. Kohus selgitab kaebajale kaebusega halduskohtusse pöördumisega seonduvat. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb selgelt märkida kaebuse nõue ja põhjendused selle kohta, miks kaebaja ei nõustu nt vangla mingi otsuse ja/või toiminguga ning miks ta leiab, et see tema õigusi rikub.

§ 37

lg 2 kohaselt võib kaebusega nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Seejuures tuleb kaebajal silmas pidada, et enne kaebusega kohtusse pöördumist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.