← Eesti

2-23-28/11

Obsah (5)§ 100§ 96§ 99§ 102§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2023. a, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-28 Tsiviilasi R. K. ja R. K. hagi R. K. vastu

§ 100lg 4).

  1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJATE ELATISE NÕUE
  2. Hagejad R. K. ja R. K. esitasid
  3. jaanuaril
  4. a oma seadusliku esindaja K. K. kaudu Viru Maakohtule hagi kostja R. K. vastu elatise väljamõistmiseks. R. K. on R. K. ja R. K. isa. Hagiavalduse kohaselt on lapsed hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja lastega ei suhtle. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli kokkuleppe, et kostja maksab ühele lapsele 100 eurot, kuid kostja seda ei maksa.
  5. aasta suvel (9.06.-24.08) olid lapsed kostja juures. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates lahendi jõustumisest igakuiselt 200 eurot (kummalegi lapsele). Hagejate seaduslik esindaja palub märkida, et elatisemaksed tuleb kostjal teha hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole
  6. kuupäevaks.
  7. Kostja vastuväidetega ja kostja poolt pakutud elatise summaga hagejate seaduslik esindaja ei nõustu ja väidab
  8. märtsil
  9. a kohtule esitatud seisukohas, et kui kostja maksab oma teisele lapsele 200 eurot, siis hagejate seaduslik esindaja soovib, et lapsed oleksid võrdsed. Tänase seisuga kostjal on maksmata 200 eurot ning hagejate seaduslik esindaja pole kindel, et kostja maksab elatis edaspidi. Hagejate seaduslik esindaja pakkus kostjale, et kui kostja ei suuda maksta kahele lapsele 400 eurot, siis maksab kahele lapsele 300 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
  10. Kostja R. K. märgib kohtule
  11. märtsil
  12. a esitatud kirjalikus vastuses hagile, et hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses välja toonud oma sissetulekutena vaid numbrid ning leiab, et need on: 274 eurot – vähenenud töövõime toetus, 34 eurot - puude toetus ja 520 eurot - riiklik peretoetus. Sissetulekuna on puudu poeg R. puudetoetus, mis kostja teada on 160 eurot. Kostja palub korrigeerida hagejate seadusliku esindaja sissetulekute hulka arvestades sellel kalendriaastal tõusnud peretoetusi (lastetoetused ja lasterikka pere toetused) ning arvestada nendest tulenev osa kostja elatisest maha. Kostja arvates kui laste ema peres ei kasvaks kostja kaks last, siis ei saaks perekond riigilt lasterikka pere toetust. Kostja keskmine palk on 950 eurot.
  13. jaanuaril
  14. a sai kostja tööandjalt teate töötasu vähendamisest lähtudes töölepingu seaduse § 37 lõikest 1 (töö mitteandmise korral). Palga kostja xxxx kontole kannab pankrotihaldur. Kostja palub arvestada, et tasub veel ühele lapsele J.-L. K. elatist, mis on kohtulikult välja mõistetud. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses välja toonud lapse vajaduste loetelus kulutused lastele, mis kostja jaoks on kummalised. Laste toidule kulub 150 eurot, kuid R. elab nädala sees koolis ehk toiduraha kulub tema peale nädalavahetustel. Ei saa võrdsustada toiduraha summat kodus elaval ja enamuse ajast koolis elaval lapsel. Samuti teisi kululiike. Lastele on õpikud ja töövihikud tasuta ehk kool annab need. Kostja oletab, et soetada tuleb kirjutus- ja kunstiõpetusevahendid ning riided kehalise tunniks. Augustis 2022 kostja ostis mõlemale lapsele vajalikud vahendid kooliks. Lisaks soetas R. uue koolikotti. Kostja arvates ei kuulu koolikohustuse täitmisele igakuiselt 30 eurot. Hagejate seadusliku esindajal tuleb põhjendada 30 euro kulumist koolikohustuse täitmiseks. Kulutused riietele ja jalanõudele on hagejate seaduslik esindaja märkinud lastel erinevad summad, R. 45 eurot kuus, kuid R.le 13 eurot kuus, mis on kostjale arusaamatu. Lapsed elasid suvel kostja juures (9.06-24.08.
  15. a). Selle perioodi pikkus oli 77 päeva, mitte 60 nagu hagejate seaduslik esindaja kirjutas. Terve selle aja olid lapsed kostjaga ning kostja tasus kõik nende elamiskulud, k.a toit. Sellel perioodil hagejate seaduslik esindaja lapsi rahaliselt ei toetanud ja riiklik peretoetus ning R. puude toetus jäid tema kasutada. Kostja palub, et elatise määramisel arvestada: 1) riiklike peretoetuste suurusega, k.a laste rikka peretoetusega; 2) et kostja tasub veel ühele lapsele igakuiselt elatist; 3) et hagejate seadusliku esindaja sissetulekute hulka poja puude toetus; 4) et kostja on pankrotis ja toimub kohustustest vabastamise menetlus; 5) et kostja palka vähendati vastavalt seadusele. Kostja on nõus jätkuvalt tasuma elatist kummalegi lapsele 100 eurot kuus. 2
  16. Kohtule
  17. märtsil
  18. a esitatud seisukohas täpsustas kostja, et suveti võtab kostja lapsed oma juurde ning kuna menetluskulude suhtes tekkisid kostjal ka omad kulutused, siis kostja lähtub sellest, et tasub igaüks omad kulutused ise. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  19. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et R. K. ja R. K. elatise hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  21. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõigetest 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
  22. Perekonnaseaduse (

) § 116 lõike 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. R. K. ja R. K. on R. K. lapsed (dtl 5 ja 7). 9.

§ 96

lõikest 1 ja § 97 punktist 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu 12.12.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 17.05.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24.10.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lõike 1 ja lõike 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 8.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tulenevalt

§ 99

lõikest 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  1. Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista kummalegi lapsele elatise 200 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on laste igakuised vajadused keskmiselt: R.l 348 eurot ja R.l 324 eurot (dtl 3). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 7.02.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12; 22.03.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 8.01.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama.
  5. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lõige 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 7.02.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13).
  2. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut 3 või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15 ja 13.02.
  4. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
  5. Kehtiva

§ 101

lõike 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 14.

§ 101lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates
  3. aprillist
  4. a on baassummaks 209,20 eurot ning alates
  5. aprillist
  6. a on baassummaks 249,78 eurot. Keskmine brutopalk
  7. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 15.

§ 101

lõikes 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud 359 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 39). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. 16.

§ 101

lõigete 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: 16.1.

§ 101

lõike 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lõike 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 16.2.

§ 101

lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 17. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas arvestada riiklike peretoetuste suurusega, k.a laste rikka peretoetusega. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 650 eurot (PHS § 21 lõige 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine. Rahvastikuregistri andmetel on hagejate seadusliku esindajal on neli last.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Käesoleval juhul ei ole kõik lapsed, kelle tõttu toetust makstakse, hageja seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks arvestada kostjalt nõutava elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetust. 18. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hagejatele masktavat riiklikku lapsetoetust. Hagejad R. K. ja R. K. on vastavalt esimene ja teine laps, nemad saavad lapsetoetust igaüks 80 eurot (PHS § 17 lõige 3). Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool 4 lapsetoetust ehk 300,33 – 40 = 260,33 eurot.

§ 101

järgi arvutatav miinimumelatis kuus oleks käesoleval juhul 260,33 eurot ühe lapse kohta.

  1. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse/laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Laste senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada.
  2. Kostja kinnitab, et on nõus tasuma elatist kummalegi lapsele 100 eurot kuus, seega alla miinimummäära. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et kostja tasub veel ühele lapsele J.L. K. elatist, mis on kohtulikult välja mõistetud. Kohtute infosüsteemi andmetel kinnitati
  3. detsembril
  4. a tsiviilasjas nr xxxx hageja J.-L. K. ja kostja R. K. vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja R. K. tasub hagejale J.-L. K.’le elatist alates
  5. detsembrist
  6. a igakuiselt summas 200 eurot kuus kuni J.-L. K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. a.
  7. Vastavalt

§ 102

lõikele 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks piiratud töövõime. Töötjate registrist nähtub, et kostja töötab alates
  2. maist
  3. a töölepingu alusel Aktsiaseltsis K xxxx. Kostja kinnitas, et tema keskmine palk on 950 eurot. Kostja palub arvestada, et kostja palka vähendati. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara R. K. omandis ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei ole R. K.’l sõidukeid.
  4. Kohus on seisukohal, et ebapiisav sissetulek või muude kohustuste olemasolu ei ole mõjuvad põhjused, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Kostja pangakonto väljavõtetelt ei ole kohtul võimalik hinnata kostja sissetulekute tegelikku suurust. Arvestades, et kostja töötab täistööajaga ning saab tulenevalt kostja poolt esitatud teatest töötasu vähendamist (dtl 19) vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (alates 1.04.
  5. a 725 eurot), on kohtu hinnangul kostja võimeline pärast iseenda püsikulude mahaarvamist tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

§ 101sätestatud miinimummääras.

Seda kinnitab ka asjaolu, et tsiviilasjas nr xxxx nõustus kostja kompromissi sõlmimisega, mille kohaselt tasub J.-L. K.’le elatist igakuiselt summas 200 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. a.

  1. Kostja märgib, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja algatatud võlgadest vabanemise menetlus. Kohtu infosüsteemi andmetel kuulutati kostja tsiviilasjas nr xxxx pankrot
  2. juunil
  3. a ning
  4. detsembri
  5. a määrusega algatati kostja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 68 lõige 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  6. aasta
  7. juunini. Tsiviilasjas nr xxxx on pankrotimenetlus algatatud enne
  8. aasta
  9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  10. aasta
  11. juunini. Seega ei vabasta kohustatud 5 isikut (kostjat) lapsele elatise maksmise kohustustest kuni
  12. aasta
  13. juunini kehtinud PankrS § 176 lõike 2 järgi.
  14. Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et tema sissetulek on kokku 828 eurot. Töötajate registri andmete kohaselt hagejate seaduslik esindaja ei tööta. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara K. K. omandis ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei ole K. K.’l ka sõidukeid. Kostja leiab, et hagejate seadusliku esindaja sissetulekute hulka tuleb arvestada poja puude toetus. Kohus peab vajalikuks märkida, et puudega lapse toetus ei ole peretoetus. Tegemist on seadusega ettenähtud toetusega, mis makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele. Nimetatu tähendab, et toetuse maksmise korral ei saa nimetatud toetust pidada hagejate selliseks sissetulekuks, millega tuleb arvestada lapsevanemalt elatise väljamõistmisel. Seetõttu on alusetud kostja väited, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada poja puude toetus. Puudega lastele mõeldud toetused on mõeldud siiski laste tervisliku seisundi parandamiseks. Seega tuleks nimetatud toetusi kasutada eesmärgipäraselt.
  15. Vanemate varalist seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohus seisukohal, et kostja on suuteline nõutud elatist tasuma. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel laste vajadusi, kostjapoolset nõude osalist tunnistamist ning hagejate seadusliku esindaja poolt märgitud laste igakuiseid kulutusi. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis alla

§ 101arvestatud miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks lapse ülalpidamises osaleda.

  1. Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks 200 eurot, kuid erinevates summades (dtl 17, 20, 22). Ilmselgelt ei ole korrapäratutes ja oma suva järgi tasutavad ülalpidamismaksed laste huvides ning ei võimalda planeerida laste igakuiseid rahalisi võimalusi. Seetõttu on elatise nõude kohtule esitamine põhjendatud olenemata sellest, kas vanemate vahel oli suuline kokkulepe elatise tasumiseks või mitte. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et hagejate seaduslik esindaja kasutab tema käsutuses olevaid lastele ülalpidamiseks mõeldud vahendeid laste huvides ja vastavalt nende vajadusele.
  2. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist igakuiselt 200 eurot (kummalegi lapsele, ehk kahele kokku 400 eurot), s.o mõnevõrra vähem kui seadusjärgne miinimum.

§ 101lõike 2 järgi võib elatise välja mõista muutuva suurusena või kindla summana.

Kuivõrd hagejad nõuavad 200 eurot kuus, mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise kindla summana 200 eurot mõlemale lapsele ehk 400 eurot kahele lapsele kokku.

  1. Hagis nõuavad hagejad elatist alates lahendi jõustumisest (dtl 4). Seega mõistab kohus elatise välja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lõike 1 punktidele 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
  3. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). 6 MENETLUSKULUDE JAOTUS
  4. Vastavalt TsMS § 173 lõigetele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  5. Vastavalt TsMS § 164 lõikele 1 (alates 1.01.
  6. a kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
  7. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.