← Eesti

4-22-3880/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3880 Kohtukoosseis Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin Väärteoasi X väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1;§ 201 lg 1;§ 236 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsus, millega tunnistati X (ik. XXXXXXXXXXX) süüdi LS § 223 lg 1; § 201 lg 1; § 236 lg 1 järgi ja kohaldati mõjutusvahendina 10 tundi üldkasulikku tööd. Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku X kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus väärteoasjas nr 4-22-3880 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroo Simon OÜ-le apellatsioonimenetluses X-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 252 eurot. Jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 252 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve keskuse korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi juht EK edastas
  9. novembril 2022 Harju Maakohtule väärteoasja nr 2302,22,013413 materjalid. 1

(7)
  1. Väärteoprotokoll nr AB1619795 väärteoasjas 2302,22,013413 koostati selle kohta, et X
  2. septembril 2022 kella 10:22 ajal Harjumaal, Harku vallas, Muraste külas juhtis mootorsõidukit Muraste külas asuva Muraste discgolfi pargis. Oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, liikudes ja samal ajal intensiivselt kiirendades viis sõiduki külglibisemisse (driftis), selle tagajärjel paiskusid teel olevad kivid tema poolt juhitud sõiduki BMW reg.märgiga BOLT1 rataste alt vastu seisva sõiduki BMW reg.märgiga XXXXXX tagaosa, tekitades sinna värvikahjustusi. Seejärel sõitis BMW reg.märgiga BOLT1 vastu pargitud sõiduki MB reg.märgiga BBBBBB parempoolset tagaosa. Oma tegevusega põhjustas X liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-le, C-le ja Luminor Liising AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega pani X toime LS § 201 lg 1, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
  3. Harju Maakohtus
  4. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et tema ei olnud avarii toimumise ajal roolis. See ei ole tema auto ja ta ei mäleta neid inimesi kellega koos oli selgitades, et kesklinnas sai ta nendega kokku, nemad tulid selle autoga ja kui menetlusalune isik nägi kabrioletti läks nendega juttu rääkima, suhtlema ja peale jutuajamist pakkusid poisid sõitma minna. Enne seda oli menetlusalune isik koos oma sõpradega kesklinnas McDonaldsi juures ja need isikud tulid autoga McDonaldsi juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul tuleb X õigeks mõista, kuna ei ole tõestatud, et menetlusalune isik oleks roolis olnud.
  5. Harju Maakohus tunnistas
  6. veebruari
  7. a kohtuotsusega X süüdi LS § 223 lg 1; § 201 lg 1; § 236 lg 1 kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning KarS § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldas mõjutusvahendina 10 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras maakohus 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.1 Kohus luges tõendatuks, et menetlusaluse isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Samuti luges maakohus tõendatuks, et X rikkus LS § 16 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning rikkus ka LS § 169 lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. X poolt toimepandud tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid. 4.2 Karistuse määramisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-st 1 ning KarS § 56 lg-s 3 sätestatust. Maakohus arvestas, et X puhul on tegemist noorukiga, kes on vaimselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja sotsiaalselt veel ebaküps ning kes käib koolis ning ta vajab mitte niivõrd karistamist kui järelevalvet koos süsteemse suunamise ja abistamisega. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks väärtegude toimepanemise eest KarS § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldada X-le mõjutusvahendit 10 tundi üldkasulikku tööd, mille tähtajaks määras 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON
  8. Harju Maakohtu otsuse peale väärteoasjas 4-22-3880 esitas apellatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes palub maakohtu otsuse tühistamist ja X õigeks mõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt ei soovi menetlusalune isik ja kaitsja suulist menetlust ja on nõus kirjaliku menetlusega ringkonnakohtus. 2
(7)5.1 Apellant leiab, et mitte ükski kohtus uuritud tõend ega ka tunnistaja ütlus ei tõenda, et X oleks olnud sõiduki roolis. Kaitsja hinnangul on suur vahe – kas isik sõitis autoga või isik oli auto roolis. Sellest küsimusest sai X aru ja sellepärast vastaski tunnistajatele, et tema ainult sõitis selle autoga (mis tähendab, et tema ei olnud roolis ega juhtinud seda autot). Kaitsja leiab, et esmajärjekorras tuleb lähtuda süütuse presumptsioonist ja enne kui kohtu all olev isik peab ennast ise aktiivselt kaitsma hakkama, peab süüdistatav pool esitama oma kindlad tõendid isiku süü tõendamiseks. Praegusel juhul on tegemist puhtakujulise oletusega sellest, et X oli sõiduki roolis, sest mitte keegi pole teda auto roolis näinud ja muid tõendeid selle kohta ka ei ole. Kaks kannatanut andsid küll kohtus ütlusi, et nad küsisid X-lt, et kas tema oli roolis ja X oli vastanud, et jah, tema oli roolis. Tegelikult aga need kannatanud eksivad, sest helisalvestiselt häirekeskusele on kuulda, kuidas küsitakse „kas sina sõitsid”, mille peale X vastab, et jah, mina sõitsin. Kohus on aga põhjendamatult arvestanud just selle küsimusega, et kes oli roolis, kuigi X sellele küsimusele ei vastanud (kohtuotsuse p 17). Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et keeleliselt ei ole vahet autoga sõitmisel ja auto juhtimisel ja vestluse sisu oli kõigile üheselt mõistetav. Kohus tuvastas ise istungil, et X emakeel on vene keel ja kui küsitakse kiiresti eesti keeles, siis ei pruugi isik üldse küsimuse sisust aru saada. 5.2 Kaitsja märgib, et kohtu etteheited kaitsja aadressil, et ta ei ole oma väiteid kuidagi kinnitanud, on põhjendamatud, sest kaitsjat pole vaja samastada menetlusaluse isikuga. Kaitsja esitab kohtus need väited, millega ta on saanud tutvuda toimiku vahendusel ja need väited, mis on talle avaldanud menetlusalune isik. Kui menetlusalune isik ei ole kaitsjale uusi andmeid avaldanud, ei saa ka kaitsja neid kohtule esitada. 5.3 Apellant ei nõustu, et teisi sõidukis viibinud isikuid pole võimalik kohtueelses menetluses tuvastada. Näiteks on tunnistaja Z ütelnud väärteotoimikus oma ülekuulamisel, et videost näidatud isikud on mulle tuttavad eelmise nädala juhtumist, ... kus kohal käis politseipatrull, kes tuvastas isikud. Väärteotoimikus on kohtuvälise menetleja päring Bolt Operations OÜ-le selles, et soovitakse teada isikuid, kes nimetatud ajal rentisid sõidukit BMW reg.nr BOLT 1. Vastusest päringule nähtub, et üks isik proovis oma ID kaardiga verifitseerida ja teine ehk Q aktiveeris viimasena oma juhiloaga Bolt Drive profiili. Veel nähtub toimikust, et nimetatud Q-le on isegi kutse saadetud ilmuda politseisse tunnistajana ülekuulamisele antud väärteoasjas, kuid sellega ka kogu menetlus piirdub. Ei ole teada, kas isik ilmus või mitte, kas ta kuulati üle või mitte ja mis asjaolusid ta võis teada seoses selle BMW kasutamisega. Kaitsjal puuduvad õigused ja võimalused isikuid tunnistajatena üle kuulata, kuid kohtuväline menetleja oleks hoolsama suhtumise korral saanud välja selgitada isikud, kes siis selle sõiduauto rentisid ja mis asjaoludel. Seega oli ka maakohus eksimuses, kui kirjutas otsuses, et autos olnud teisi isikuid ei olnud võimalik tuvastada ja tegelikult on olemas reaalsed võimalused X juba kohtueelses menetluses antud ütluste kinnitamiseks või siis ümber lükkamiseks, kuid seda ei ole menetleja teinud. 5.4 Kaitsja leiab, et maakohus viidates otsuses mingile 03.09.2022 toimunud sündmusele on oluliselt rikkunud menetlusõigust ja tegemist on ka kaitseõiguse rikkumisega, kuivõrd kohtus ei uuritud seda 03.09.2022 toimunud juhtumit. Ei kaitsjale ega ka kohtule pole teada selle sündmuse asjaolud ehk mis juhtus, kes sõitis, kas keegi tunnistati süüdi või mitte jne. Ainuüksi tunnistaja ütluse põhjal (otsuse p 20) ei saa kohus ütelda, et menetlusalune isik oli ka selles 03.09.2022 juhtumis süüdi ja tuua otsuses paralleele käesoleva juhtumiga. Kohus ei saa tuvastamata asjaoludele tuginedes lahendada käesolevas asjas isiku süüküsimust. 3
(7)
  1. Kaitsja esitas ka riigi õigusabi kulude suuruse kindlaksmääramise ja hüvitamise taotluse, millest nähtuvalt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisele 240 minutit, mille eest taotletav summa on 288 eurot.
  2. Kohtuväline menetleja esitas ringkonnakohtule
  3. märtsil 2023 vastuse apellatsioonkaebusele, milles asub seisukohale, et maakohus on oma otsuses põhjalikult kajastanud kõiki apellatsioonis välja toodud asjaolusid. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja on õigesti leidnud, et menetlusalusele isikule etteheidetavad rikkumised on tõendatud, on kvalifitseeritud õigesti ning kuuluvad karistamisele Liiklusseaduse alusel. Kohtuväline menetleja nõustub täielikult maakohtu otsusega ja leiab, et X suhtes rakendatud mõjutusvahend 10 tundi üldkasulikku tööd vastab täielikult toimepandud tegude raskusele. Harju maakohtu
  4. veebruari 2023 otsus väärteoasjas nr. 2302,22,013413 (4-22-3880) on seaduslik, põhjendatud ning alused selle muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
  6. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellant heidab maakohtule ette tõenditele ebaõige hinnangu andmist ja taotleb maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning menetlusaluse isiku õigeksmõistmist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud.
  7. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid vajalikuks täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele.
  8. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et ühestki maakohtu poolt uuritud tõendist ei saa järeldada, et X oleks olnud sõiduki roolis, st juhtinud avarii ajal sõidukit. Kohtukolleegium asub seisukohale, et kogutud tõendid ei kinnita kaitsja väidet, et X pidas sündmuskohal tunnistajatele antud vastusega silmas seda, et tema sõitis küll autos, aga ei juhtinud seda. Selline kaitseversioon ei ole tõenditega kinnitust leidnud.
  9. Maakohtuga tuleb nõustuda, et versioon, milles väidetakse, et X ei juhtinud sõidukit, vaid üksnes sõitis sellega, on tegemist aktiivse kaitsega. Kohtupraktika kohaselt juhul kui menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1). Kuivõrd X ja tema kaitsja ei esitanud ühtegi tõendid sellise väite kinnitamiseks ega loonud 4
(7)menetlejale ka reaalset võimalust sellise väite kontrollimiseks, ei saa rääkida põhjendatud kahtlusest, mis tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. 12.1 Maakohus ei olnud eksimuses teiste isikute tuvastamise osas, vaid on möönnud, et kahtlemata oleks võinud tuvastada need teised isikud, kes koos X-ga sõidukis viibisid. Samas on X terve menetluse rääkinud nendest kui tema jaoks tundmatutest isikutest, kellega ta lihtsalt kaasa läks. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et eluliselt ei ole usutav, et alaealine läks lihtsalt kaasa tundmatute isikutega selleks, et autoga ringi sõita, mistõttu ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Seejuures kinnitab see omakorda, et menetlusalune isik on läbi menetluse üritanud varjata isikuid, kellega ta koos autos oli ja ringi sõitis. Esitades kaitseversiooni, et tema roolis ei olnud, kuid jättes avaldamata isikute nimed või muutes avaldatud nimesid, kes veel autos viibisid, on menetlusalune isik asunud käituma viisil, mis teeb võimatuks autos viibinud teiste isikute tuvastamise. Kokkvõtvalt tuleb märkida, et menetlusalune isik ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väite õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldasid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seega selliselt esitatud väide on käsitatav üksnes paljasõnalise kaitseväitena ning tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa abstraktsest väitest, et tema roolis ei olnud. 12.2 Kaitsja põhjendus, et kaitsealune ei ole talle midagi esitanud ja seetõttu ei ole maakohtul põhjust kaitsjale etteheiteid teha, jääb arusaamatuks. Maakohtu etteheide seisnes selles, et asudes kaitsepositsioonile, ei ole menetlusalune isik koos kaitsjaga tõendeid esitanud ega loonud võimalusi oma esitatud väidete kontrollimiseks. Kaitsja ülesanne on selgitada kaitsealusele menetluslikke õigusi ning nende õiguste kasutamisvõimalusi. Seega olukorras, kus kaitsealune on asunud aktiivsele kaitsele, tuleb kaitsjal selgitada kaitsealusele, et selleks tuleb esitada tõendid või luua menetlejale võimalus selliste väidete kontrollimiseks. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kaitsja etteheide maakohtule selles osas on ainetu ja jääb tagajärjetuks. Märkida tuleb sedagi, et esitatud materjalidest ega maakohtu protokollist, ei nähtu, et menetlusalune isik või tema kaitsja oleks taotlenud täiendavate menetlustoimingute tegemist, et välja selgitada auto verifitseerinud isiku seotus antud sündmusega. Ka ei ole sellist taotlust esitatud apellatsioonis. Seetõttu jäävad kaitsja etteheited selles osas tagajärjetuks. 13. Maakohus on lugenud X poolt antud ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks ja seda põhjusel, et kuigi menenetlusalune isik sündmuskohal möönis, et tema sõitis autoga, asus ta hilisemalt seda eitama. Temaga koos olnud isikute suhtes väitis ta kord, et tundis neid vaid kaks päeva, nimeks vist ühel N (06.10.2022 ütluste tõlge tl 38), seejärel 16.12.2022 kohtuistungil andis ütlusi, et temaga koos oli 2 inimest, keda ta ei mäleta ja kelle nimesid ei tea (tl 41) siis väitis, et noormehi ei tea üldse, ühe nimi oli vist D (02.02.2023 kohtuistungi protokoll lk 5). Isikulisest tõendiallikatest pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (vt nt RKKKo 3-1-1-131-13, p 11 jj). Arvestades menetlusaluse isiku vahetult sündmuskohal antud vastusega, et tema sõitis autoga ning hilisemalt muudetud ütlusi, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Seega tõendit, millega apellant püüab kinnitada kaitseversiooni, ei moodusta usaldusväärset tõendi kogumit ning neid ütlusi ei saa tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud menetlusaluse isiku ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. 5
(7)13.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et kaitseõiguse rikkumisega ei ole tegemist olukorras, kus maakohus loeb usaldusväärseks tunnistaja ütlused, millega viidatakse analoogsele olukorrale nädal aega varem. Tõele vastab, et kohus 03.09.2022 juhtumit ei uurinud ning selle sündmuse tagajärg pole teada, kuid maakohus ei mõistnudki menetlusalust isikut selle sündmuse osas süüdi ning talle ei ole ka ette heidetud selles sündmuses auto juhtimist. Küll aga sai maakohus tunnistaja R ütlustele tuginedes teha järelduse menetlusaluse isiku ütluste ebausaldusväärsuse kohta, kuivõrd tunnistaja ütluste pinnalt oli alust järelduseks, et menetlusaluse isiku jaoks ei olnud see esmakordne rendiautoga sõitmine. Kaitsja poolt tehtud etteheitest jääb arusaamatuks, milles kaitsja oma kaitseõigust teostada ei saanud. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, et viidates tunnistaja poolt antud ütlustele varasema samalaadse sündmuse kohta, oleks tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Märkida tuleb sedagi, et tunnistaja R andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei oska öelda, kas samad noormehed, kes olid menetlusaluse isikuga 03.09 olid ka 10.
  1. Seega ei ole tunnistaja andnud ütlusi, et teisi isikuid oleks võimalik üheselt tuvastada.
  2. Nõustuda ei saa kaitsja etteheitega, et käesoleval juhul on tegemist puhtakujulise oletusega, et X oli sõiduki roolis, sest keegi teda roolis ei näinud. Tõepoolest keegi X roolis ei näinud, kuid kaitsja jätab tähelepanuta tõendid, millest tuleneb üheselt, et X juhtis sõidukit. Tunnistaja F andis üheseid ütlusi, et noormees kinnitas, et tema oli roolis ja lube tal ei ole. Ma küsisin, kes oli roolis ja ta kinnitas, et tema (tl 44 pöördel). Tunnistaja C on andnud ütlusi, et teised noormehed sõimasid teda (viitab menetlusalusele isikule), et mida ta tegi. F küsis noormehelt, kas tema oli roolis, ta ütles, et jah tema oli roolis. Küsimuse sõnastust ei mäleta, aga mõte oli ühene, kes oli roolis. Küsis eesti keeles ja vastuse sai eesti keeles (tl 45). Tunnistaja R andis ütlusi, et me ei tea kes sõitis, aga küsides, kes sõitis, antud isik (menetlusalune isik) ütles, et tema (tl 45). Helisalvestisel kuuldub üheselt, et küsides X-lt, kes autoga sõitis, vastab X, et tema sõitis. Helisalvestiselt kuuldust saab üheselt järeldada, et tunnistaja tahtis välja selgitada, kes autoga sõitis, täpsustades seejuures küsimust, kes autot juhtis ning X vastas, et tema sõitis. Kaitsja tõlgendab kohtule esitatud helisalvestise vestluste sisu erinevalt maakohtust, vastavalt oma versioonile toimunust. Kohtukolleegium asub seisukohale, et vestluse sisu on kõigile üheselt mõistetav. Tuleb märkida, et arvestades eelrefereeritud tunnistajate ütlusi ja vaidlusalust helisalvestist kuulates ei teki kahtlust, et X ei oleks saanud aru temale esitatud küsimusest, et temalt taheti teada, kes autoga sõitis ehk roolis oli. Versioon sellest, et menetlusalune isik vastas just autoga sõitmise kohta, mitte selle juhtimise kohta, põhineb oletustel ning konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt vestluste sisu tõlgendusega (arvamusega, oletusega) apellant märkida, et mõeldud oli autoga sõitmist, mitte juhtimist. Kaitsja poolt tõstatatud kahtluste kummutamiseks ei piisa üksnes kaitsja arvamusest. Maakohtu järeldusi ja helisalvestise sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud.
  3. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kogutud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et etteheidetava sündmuse ajal juhtis sõiduautot BMW, reg. märgiga BOLT 1 menetlusalune isik X, millega rikkus LS § 16 lg 1, § 90 lg 1 p 1; § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 ning tema süüdimõistmine LS § 223 lg 1, § 201 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Apellatsioonis ei vaidlustata X-le KarS § 87 lg 2 p 6 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist. Kohtukolleegium selles osas mingeid rikkumisi ei tuvastanud.
  5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 6
(7)18. X kaitsja Urmas Simon esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungiks ettevalmistamiseks, maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning kohtuotsuse motiivide tutvustamiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 240 minutit, milles eest taotleb ta tasu 288 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud kohtuistungiks ettevalmistamise eest tasu osas põhjendamatu, kuivõrd menetlusalune isik ja kaitsja soovisid apellatsioonkaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus vaataski apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata. Seega tuleb kaitsja taotletud summat vähendada ning mõistlik on seda vähendada 30 minuti ulatuses, s.o 36 euro võrra. Muud taotlustes märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks olid põhjendatud ja vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 9 lg-st 2, tuleb Advokaadibüroo Simon OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 252 eurot. 18.1 Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jääksid apellatsioonimenetluse kulud vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 X kanda. X on alaealine (VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumenetlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Maakohus määras VTMS § 22 lg 3 alusel kaitsja riigi kulul. Seega jääb kaitsja tasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.