← Eesti

2-21-10603/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10603 Kohtuasi X avaldus Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu vastu
  2. veebruari
  3. a üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y
  6. veebruari
  7. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Puudutatud isik I Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu (registrikood 80156207), lepinguline esindaja Jaanus Silm Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Puudutatud isik III Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja C Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Võtta tõendina asja materjalide juurde Q
  9. veebruari
  10. a menetlusdokumendile lisatud Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu põhikiri.
  11. Jätta Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
  14. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  15. Jätta määruskaebemenetluse kulud Y kanda.
  16. Määrata X-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 546 eurot ja mõista see summa Y-lt X kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
  17. Määrata Tallinn, Mai tn 4 korteriühistule hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 264 eurot ja mõista see summa Y-lt Tallinn, Mai tn 4 2-21-10603 korteriühistu kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  18. X (avaldaja) esitas avalduse Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu (puudutatud isik I, korteriühistu)
  19. veebruari
  20. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsustega pikendati juhatuse liikme D ametiaega kuni
  21. veebruarini 2023 ja otsustati taotleda toetust kõnniteede ja parkla rajamiseks. Avaldaja omandas korteriomandi
  22. aprillil
  23. Korteri eelmist omanikku H koosolekule ei kutsutud. Üldkoosolekut tegelikult ei toimunud. Koosolekul osalejaks märgitud korteriomanik Q-le anti protokollile allkirja saamiseks eksitavat teavet. Selliselt tehtud otsused on tühised. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada koosoleku otsused kehtetuks. Menetluse edasine käik
  24. Avaldaja taotles vaidlusaluste otsuste kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Maakohus rahuldas taotluse
  25. augusti
  26. a määrusega osaliselt ja peatas kõnniteede ja parkla rajamise kohta tehtud otsuste kehtivuse. Kohus ei rahuldanud taotlust D ametiaja pikendamise otsuse kehtivuse peatamiseks. Kohus selgitas, et korteri omandamine pärast vaidlusalust üldkoosolekut ei mõjuta avaldaja õigust tugineda otsuste tühisusele. Kohus juhtis tähelepanu, et väidet koosolekust etteteatamise nõude rikkumise kohta pole vaidlustatud.
  27. Kohus võttis asja
  28. augustil 2021 menetlusse ja kaasas puudutatud isikuna Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu (puudutatud isik I, korteriühistu).
  29. septembri
  30. a määrusega kaasas kohus ka teised korteriomanikud, Q (puudutatud isik III) ja Y (puudutatud isik II).
  31. Menetlusosaliseks mitteolev isik D esitas
  32. augustil 2021 kohtule avalduse, milles leidis, et avaldajal puudub huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise vastu. Korteriühistu juhatus on otsustanud peatada üldkoosolekul käsitletud kõnnitee ja parkla rajamise projekti. Ühistu juhatuse liikme D volitused on pikenenud sõltumata üldkoosoleku otsuste kehtivusest. Korteriühistu teatas samal päeval kohtule, et nõustub kõigi D väidetega. Ühistu kordas D esitatud põhjendusi
  33. detsembri
  34. a seisukohas.
  35. Puudutatud isik III teatas
  36. septembril 2021, et nõustub avaldaja seisukohtadega.
  37. Maakohus kuulas menetlusosalised ära
  38. detsembril 2021 ja
  39. detsembril
  40. Maakohtu määrus 2 2-21-10603
  41. Maakohus rahuldas
  42. jaanuari
  43. a määrusega avalduse ja tuvastas korteriühistu
  44. veebruari
  45. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et
  46. augusti
  47. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kaotab kehtivuse määruse jõustumisel. 7.
  48. Maakohus selgitas, et juriidilise isiku liikmetel on õigustatud huvi selle vastu, et ühistu juhtimine oleks õiguspärane. See hõlmab ka iga korteriomaniku õigust taotleda ühistu organite, sh korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kontrollimist. 7.
  49. Maakohus tõi välja, et korteriühistu ei ole tõendanud, et korteriomanikele teatati üldkoosolekust nõuetekohaselt, s.o korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-tes 5 ja 6 sätestatud korras ette. Avaldaja väitel ei teatatud korteriomanikele üldkoosolekust nõuetekohaselt ette ja seda kinnitas ka puudutatud isik III. Koosoleku väidetava toimumise päeval
  50. veebruaril 2021 saatis D puudutatud isikule III e-kirja, millele oli lisatud koosoleku protokoll ja milles tehti ettepanek protokoll samal päeval allkirjastada. Ka sellest järeldub, et üldkoosoleku kokkukutsumisest korteriomanikele tegelikult ei teatatud. 7.
  51. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel üldkoosolekul osales korteriühistu kolmest liikmest kaks ning avaldaja eriõiguseellane koosolekul ei osalenud. Maakohus leidis, et korteriomaniku vahetumine ei kõrvaldanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Korteriühistu organi õigusvastane otsus rikub korteriomandiga seotud õigusi ja omaniku vahetumisel on uuel omanikul õigus taotleda rikkumisega seoses õiguskaitset. 7.
  52. Maakohus märkis, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohus leidis, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise osas tuvastatud rikkumised on KrtS § 29 lg 1 tähenduses olulised. Korteriomanike nõuetekohane teavitamine eesolevast üldkoosolekust, sh koosoleku toimumise kohast, on kokkukutsumise korra kesksed nõuded, mis peavad olema täidetud, et korteriomanik saaks teostada oma õigusi. 7.
  53. Kohus märkis, et korteriühistu ja puudutatud isiku II väited juhatuse liikme D ametiaja pikenemisest muudel asjaoludel on vastuolulised ega oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust. Ametiaja väidetav pikenemine ei kõrvalda vaidlusaluste otsuste tühisust. Ka muud maakohtu määruse põhjendustes käsitlemata jäänud menetlusosaliste seisukohad ja tõendid ei kõrvaldanud maakohtu hinnangul üldkoosoleku otsuste tühisust, mistõttu nende menetlemine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Samas märkis maakohus, et D on ise kinnitanud oma ametiaja lõppemist nii Q-le
  54. veebruaril 2021 saadetud e-kirjas kui ka
  55. veebruari
  56. a üldkoosoleku protokollis. Protokolli allkirjastamise kaudu on ametiaja lõppemist kinnitanud ka korteriomanikud Y ja Q isiklikult. 7.
  57. Seoses korteriühistu väitega, et korteriühistu juhatus on peatanud vaidlustatud otsuste täitmise ja sellega on langenud ära vaidluse alus, selgitas kohus, et tühise otsuse täitmise peatamine ei kõrvalda iseenesest otsuse tühisust ega korteriomaniku huvi ja õigust tühisusele tugineda. Korteriomanike otsuse peatamine juhatuse otsusega näitab D teadmatust korteriühistu organite subordinatsioonist. Juhatuse otsustusõigus on allutatud korteriomanike omale, mitte vastupidi. Kui korteriomanikud on midagi õiguspäraselt otsustanud, siis ei saa juhatus nende otsuste elluviimist takistada. Kui korteriomanikud on teinud tühise otsuse, siis selle toime peatamine on õiguslikult nonsenss. D selline käitumine näitab ametiseisundi kuritarvitamise soovi. 3 2-21-10603 7.
  58. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 1 jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus selgitas, et praegune vaidlus on üks kolmest seotud vaidlusest, milles menetlusosalistena osalevad kõik korteriomanikud ja mis on kõik ajendatud peamiselt korteriomanike suutmatusest leida konsensus juhatuse koosseisu küsimuses. Määruskaebus
  59. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt muuta määruse põhjendusi ning jätta välja määruse p-d 14 ja
  60. Menetluskulud palus puudutatud isik II jätta avaldaja kanda. 8.
  61. Puudutatud isiku II arvates ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisest nõuetekohaselt teavitamata jätmine praegusel juhul oluline rikkumine, mis tooks KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kolmanda korteriomaniku hääl ei oleks saanud mõjutada koosolekul otsuste tegemist ja tulemust, kuna koosolekul osalenud kahel korteriomanikul (kolmest) oli otsuste vastuvõtmiseks piisav häälteenamus, mh kuulus neile üle poole kaasomandi osast. 8.
  62. Maakohtu määruse p-s 14 väljendatud seisukoht on asjakohatu, vastuoluline ja tekitab pooltele ainest uueks kohtuvaidluseks. Kuigi maakohus leidis, et väited juhatuse liikme ametiaja pikenemisest ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, on maakohus siiski asunud seisukohale, et
  63. veebruari
  64. a protokolli allkirjastamisega on korteriühistu juhataja ametiaja lõppemist kinnitanud korteriomanikud puudutatud isikud II ja III. Määruse põhjenduste p-s 15 on kohus meelevaldselt leidnud, justkui näitaks D käitumine vaidlustatud otsuse täitmise peatamisel ametiseisundi kuritarvitamise soovi. See väide on põhjendamata ja tarbetult halvustav ning võib samuti tuua kaasa uue vaidluse korteriomanike vahel. 8.
  65. Puudutatud isik II leiab, et ka juhul, kui otsuse tegemisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, on
  66. veebruari
  67. a üldkoosoleku protokollile antud allkirjadega tuvastatav, et üle poolte korteriomanike, kellele kuulub üle poole kaasomandi osast, tahteks oli, et D jätkaks juhatuse liikmena kuni
  68. veebruarini
  69. Korteriomanike poolt D aktsepteerimine korteriühistu juhatuse liikmena (ja seeläbi tema ametiaja pikendamisega nõustumine) nähtub ka kahe korteriomaniku
  70. juuni
  71. a pöördumisest korteriühistu juhatusele. Samuti on avaldaja ja teised korteriomanikud esitanud D-le taotluse korteriühistu juhatajana kutsuda kokku üldkoosolek ja teha korteriühistu eest tehinguid. Menetlusosaliste seisukohad
  72. Puudutatud isik III vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik III nõustus maakohtuga, et kuna koosoleku kutseid ei saadetud, on tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega. Kõnealune n-ö koosolek toimus telefoni teel D ja puudutatud isiku III vahel, koosolekul puudus kvoorum.
  73. Puudutatud isik I pidas määruskaebust põhjendatuks. Puudutatud isik I leidis, viidates maakohtu määruse p-le 14, et lubamatu on määruse jõustumisel potentsiaalselt tekkiv olukord, kus otsuse põhjendav osa, olemata üldse otsuse põhjendamiseks vajalik, loob soodsa pinnase eraldi vaidluseks korteriomanike vahel ja mõjutab ka teises kohtuasjas tehtud lahendit. Lisaks kordas puudutatud isik I määruskaebuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt on
  74. veebruari
  75. a üldkoosoleku protokollile antud allkirjadega tuvastatav, et üle poolte korteriomanike tahe oli, et D jätkaks juhatuse liikmena. 4 2-21-10603
  76. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. 11.
  77. Avaldaja tõi esile, et kohtupraktika kohaselt on koosoleku kokku kutsumata jätmine igal juhul oluline puudus ning kui 100% üldkoosoleku kvoorum tehtud otsuseid heaks ei kiida, siis on need tühised. Avaldaja juhtis tähelepanu puudutatud isiku III esindaja seisukohas kirjutatule, et
  78. veebruari
  79. a üldkoosolekuks nimetatud telefonivestluses ei osalenud mitte kaks korteriühistu liiget, vaid üksnes puudutatud isik III. Ükski menetlusosalistest pole väitnud ega tõendanud, et telefonivestluses oleks osalenud ka määruskaebuse esitaja. Seega puudus koosolekul igal juhul kvoorum. 11.
  80. Avaldaja hinnangul ei too kohtumääruse põhjendused kaasa täiendavaid vaidluseid, kuna eesmärk – lõpetada D õigusvastane tegevus juhatuse liikmena – on saavutatud ja
  81. veebruari
  82. a üldkoosoleku otsused tühiseks tunnistatud. 11.
  83. Määruskaebuses väljendatud seisukoht, et korteriühistu liikmed nõustusid D juhatusse kuulumisega sellega, et nad tema poole pöördusid, on meelevaldne. Kuni kohtu poolt D juhatuse liikmeks määramise otsuse tühiseks tunnistamiseni on korteriühistu juhatuse liikmena äriregistris D. Avaldaja on olnud seisukohal, et D juhatuse liikmeks määramine tühise üldkoosoleku otsusega ei olnud õiguspärane. Avaldaja ei nõustunud määruskaebuse väitega, et D ei tegutsenud pahatahtlikult. D tegevus ei olnud kooskõlas ühistu eesmärkidega ega õiguspärane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  84. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  85. Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel tõendina vastu puudutatud isiku III
  86. veebruari
  87. a menetlusdokumendile lisatud tõendi, s.o Tallinn, Mai tn 4 korteriühistu põhikirja. Viidatud tõend on asja lahendamisel asjassepuutuv. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele
  88. veebruari
  89. a kirjas, et asja õigeks lahendamiseks tuleb vaidlusaluste
  90. veebruari
  91. a korteriomanike üldkoosoleku otsuste tegemise ajal kehtinud korteriühistu põhikiri asja materjalide juurde võtta. Kuivõrd puudutatud isik III esitas korteriühistu põhikirja kohtule ise, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta sama põhikiri ise e-äriregistrist asja materjalide juurde.
  92. Praeguses asjas vaidlevad menetlusosalised korteriühistu
  93. veebruari
  94. a korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Maakohus tuvastas nimetatud otsuste tühisuse KrtS § 29 lg 1 järgi. Puudutatud isik II on selle järelduse määruskaebuses vaidlustanud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole vaidlusaluste korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel materiaalõiguse kohaldamisel eksinud ega menetlusõiguse normi rikkunud, mistõttu maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 14.
  95. Ringkonnakohus selgitab korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete ja nende rikkumise kohta järgmist. 5 2-21-10603 KrtS § 20 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS §-s 20 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu põhikirja (II kd, tl-d 39–42) p-st 6.9 tuleneb, et korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb kirjalikult ette teatada vähemalt 15 päeva ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb KrtS § 29 lg 2 järgi juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatust KrtS-s sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 1 alusel võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Eelnevast tuleneb, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb seaduses ja põhikirjas ettenähtud viisil ette teatada ning juhul, kui koosoleku kokkukutsumisel on selle kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, on sellisel koosolekul tehtud otsused tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. 14.
  96. Maakohus tuvastas, et korteriühistu pole tõendanud, et korteriomanikele oleks
  97. veebruari
  98. a üldkoosolekust nõuetekohaselt ette teatatud. Maakohus järeldas mh D poolt väidetava koosoleku päeval puudutatud isikule III saadetud e-kirjast, et üldkoosoleku kokkukutsumisest korteriomanikele tegelikult ei teatatud. Puudutatud isik II ei ole seda maakohtu järeldust määruskaebuses vaidlustanud. Seega puudub ka ringkonnakohtul alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. 14.
  99. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et praegusel juhul ei olnud üldkoosolekust nõuetekohaselt teatamata jätmine oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses tuleb lugeda mh seda, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt Riigikohtu
  100. märtsi
  101. a otsus tsiviilasjas nr 2-1713391, p 37). Praegusel juhul ei ole asjas väidetud ega tõendatud, et kõigile korteriomanikele oleks saadetud
  102. veebruari
  103. a üldkoosoleku toimumise teade, rääkimata sellest, et teade oleks saadetud õigeaegselt, see oleks sisaldanud koosolekul osalemiseks vajalikku teavet ja enne koosolekut oleks tehtud kättesaadavaks otsuste eelnõud ja dokumendid, mida koosolekul hääletama hakatakse (vt samas). Seega on maakohus õigesti leidnud, et
  104. veebruari
  105. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud KrtS § 29 lg 1 mõttes. Kuna menetlusosalised ei ole väitnud ega tõendanud, et H kui Mai tn 4 korteriomandi nr 2 eelmine omanik, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, või avaldaja kui tema 6 2-21-10603 eriõigusjärglane oleks
  106. veebruari
  107. a üldkoosoleku otsused KrtS § 29 lg 1 järgi heaks kiitnud, tuvastas maakohus õigesti nende otsuste tühisuse. 14.
  108. Vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tühisust ei kõrvalda määruskaebuse väide, et isegi kui koosolek oleks nõuetekohaselt kokku kutsutud, ei oleks see kaasa toonud teistsugust otsust. KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kõigil korteriühistu liikmetel, s.o korteriomanikel, on õigus teada korteriomanike üldkoosoleku toimumisest ning neile peab olema tagatud võimalus sellel osaleda ja informeeritult hääletada. Lisaks ei ole tagantjärgi võimalik täie kindlusega hinnata, milline oleks võinud olla üldkoosoleku otsuste sisu siis, kui otsustamisele eelnenud arutelus ja otsustamisel oleks saanud osaleda ka need korteriomanikud, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti.
  109. Puudutatud isik II on määruskaebuses alternatiivselt palunud muuta maakohtu määruse põhjendusi selliselt, et vaidlustatud määrusest jäetaks välja selle põhjenduste p-d 14 ja 15, leides, et nendes punktides esitatud põhjendused ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaline saab määruskaebuse esitamisega vaidlustada üksnes kohtulahendi resolutsiooni, mitte selle põhjendusi, kuna vaid lahendi resolutsioon on menetlusosalistele siduv ja toob kaasa õiguslikud tagajärjed (TsMS § 457 lg 1 ja § 442 lg 5 koosmõjus §-ga 463 lg-ga 2). Sellele vaatamata leiab kolleegium, et maakohtu määruse p-de 14 ja 15 põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendustest tuleb jätta välja p 14 kaks viimast lauset, milles maakohus käsitles seda, kas D, puudutatud isik II ja puudutatud isik III on eri tõenditest nähtuvalt kinnitanud D ametiaja lõppemist, ning p 15 kolmas ja seitsmes lause, milles maakohus andis hinnangu D teadmistele korteriühistu organite omavahelistest suhetest ja tema käitumisele korteriühistu juhatuse liikmena. Kuivõrd maakohus tuvastas
  110. veebruari
  111. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu KrtS § 29 lg 1 järgi, ei olnud kohtul asja lahendamiseks vaja anda hinnangut sellele, kas D ametiaeg on lõppenud või mitte ning milline on olnud D käitumine korteriühistu juhatuse liikmena. Seda, et korteriühistu ja puudutatud isiku II väited D juhatuse liikme ametiaja pikenemise kohta ei oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähtsust, märkis maakohus vaidlustatud määruse p-s 14 ka ise. Kohus ei peaks asja lahendamisel hindama tõendeid ja tuvastama asjaolusid, millel ei ole konkreetse asja lahendamisel tähtsust (vt ka TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 1). Muus osas on maakohtu määruse p-des 14 ja 15 esitatud põhjendused asjakohased, kuna need seonduvad avaldaja õigustatud huviga vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
  112. Kolleegium ei hinda määruskaebuses ja sellele esitatud vastustes esitatud väiteid selle kohta, kas (osad) korteriomanikud on väljendanud tahet D jätkamiseks juhatuse liikmena mh
  113. veebruari
  114. a üldkoosoleku protokolli allkirjastamisega või korteriühistule või Dle tehtud pöördumistes. Need väited ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust, kuna need ei mõjuta vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Nagu eespool märgitud, ei ole asjas väidetud ega tõendatud, et kõik korteriomanikud, kelle suhtes
  115. veebruari
  116. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, oleks sellel üldkoosolekul tehtud otsused heaks kiitnud.
  117. Kuna maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Puudutatud isik II ei ole määruskaebuses ka väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks põhjendamatu sõltumata sellest, et avaldus rahuldati. 7 2-21-10603 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  118. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.
  119. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 19.
  120. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetluses kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS §-i 175, mille kohaselt tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu
  121. oktoobri
  122. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11). 19.
  123. Avaldaja esitas
  124. veebruaril 2023 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on avaldaja kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile 702 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 4,5 tundi, s.o
  125. veebruaril 2022 4 tundi puudutatud isiku II määruskaebuse analüüsimiseks, vastuväidete väljatöötamiseks, kaebusele vastuse koostamiseks ja dokumendi lõplikuks redigeerimiseks ning
  126. veebruaril 2023 0,5 tundi ringkonnakohtu kohtunõudega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kolleegium leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades puudutatud isiku II määruskaebuse ja avaldaja
  127. veebruari
  128. a vastuse sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et avaldaja
  129. veebruari
  130. a menetlustoimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi. Esindaja
  131. veebruaril 2023 tehtud toimingud ajakuluga 0,5 tundi on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Seega on avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (koos käibemaksuga) on ringkonnakohtu hinnangul vaidluse sisu arvestades mõistlik ja jääb vandeadvokaadi puhul üldjuhul põhjendatuks peetava tunnitasu vahemikku. Avaldaja, kelleks on füüsiline isik, on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikult II mõista avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitis 546 eurot (3,5×156). Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 19.
  132. Puudutatud isik I (korteriühistu) esitas
  133. veebruaril 2023 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on puudutatud isik I kandnud määruskaebemenetluses kulusid õigusabile 360 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 2 tundi, mis kulus määruskaebuse ja seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus on tehtud toiminguid arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on aga ebamõistlikult suur, arvestades, et esindaja näol ei ole tegemist advokaadiga ja tegemist oli hagita menetlusega. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud tunnitasu suurus praegusel juhul 110 eurot, millele 8 2-21-10603 lisandub käibemaks. Puudutatud isik I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikult II mõista puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulude hüvitis 264 eurot (2×110×1,2). Vastavalt puudutatud isiku I taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 19.
  134. Puudutatud isik III ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Ka asja materjalide pinnalt ei tähelda kolleegium, et puudutatud isik III oleks kandnud praeguses määruskaebemenetluses kulusid. Sellest järeldab kolleegium, et puudutatud isikul III ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.
  135. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi
  136. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.