KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-21-8345 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2023 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri PARAMONOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Juri PARAMONOV sünd. 09.09.1989, isikukood 38909096516, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 26.01.2022 ja lõpp 26.03.2024 Jätta Juri PARAMONOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Juri Paramonovi Juri Paramonov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.01.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.8, 9, §209 lg.2 p.1, 5 järgi ja karistatud KarS §65 lg.1, 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 29 päeva alates 26.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriteks on kehv probleemide lahendamise oskus ja ükskõikne suhtumine ühiskonda. Kinnipeetav kannab alates 25.10.2022 karistust avavanglas, on töötanud vanglas majandustöödel, Vanglatööstuses, sise- ja välikoristajana ning alates 06.12.2022 väljaspool vanglat ettevõttes XXX OÜ tähtajatu töölepinguga. Kinnipeetav läbis vangistuses riigikeeleõppe B2 taseme täienduskoolituse ja sooritas edukalt ka vajaliku eksami, läbis sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine, osales struktureeritud vestlustes alkoholi ja narkootikumide teemal, käis 2-l korral 1 lühiajalisel väljasõidul ning omandab alates 24.01.2023 väljaspool vanglat Bkategooria juhtimisõigust. Kinnipeetava elamisloakaart kehtis kuni 16.02.2023, kuid ta käis 02.01.2023 taotlemas uut isikut tõendavat dokumenti. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda üürikorterisse aadressile xxx, kus elab kinnipeetava õde. Korteriomanik ja kinnipeetava õde on nõus tema elama asumisega korterisse. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 33 852,33 €, vabanemisfondis on 921,49 €. Kuigi kinnipeetav töötab käesoleval hetkel väljaspool vanglat tähtajatu töölepinguga ettevõttes XXX OÜ, ei saanud kriminaalhooldusametnik ettevõtte juhatuse liikmelt kinnitust, et nad oleks nõus kinnipeetava ka edaspidi enda juurde tööle võtma. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vend, õde ja kasuisa, kes on kõik kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav suhtleb vangistuses õe ja oma lapse emaga, kellega on head suhted. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalhooldaja märkis, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav on ohtlik lastele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 26.03.2024, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Paramonov selgitas maakohtu istungil, et tema suhtes on käimas pankrotimenetlus ning rohkem midagi lisada ei soovinud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei 2 toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda kriminaalkorras karistatud, tal on 3 kehtivat karistust ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et tegemist on katseajal toime pandud kuriteoga – pärast 26.11.2019 otsust jätkas Juri Paramonov varavastaste kuritegudega ka 2020 märtsis, aprillis ja juulis. Eeltoodu valguses järeldab kohus, et tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning kes ei suuda vabaduses kuidagi seadusekuulekat elu elada ja paneb järjepidevalt uusi kuritegusid toime. Eeltoodust hoolimata on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-0914104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta rikkus lühiajalisel väljasõidul teavitamiskohustust. Asja materjalides asuvast distsiplinaarkäskkirjast nähtub, et hilines vanglasse teatamisega 6 minutit, sest tal ei olnud võimalik õigeaegselt telefoni kasutada. Maakohus leiab, et iseenesest ei ole tegemist raske rikkumisega. Samas näitab kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, et kinnipeetava käitumine ei ole ikkagi eeskujulik. Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et kinnipeetav kannab alates 25.10.2022 karistust avavanglas, ta on töötanud vanglas majandustöödel, Vanglatööstuses, sise- ja välikoristajana ning töötab alates 06.12.2022 väljaspool vanglat ettevõttes XXX OÜ tähtajatu töölepinguga. Kinnipeetav läbis vangistuses riigikeeleõppe B2 taseme täienduskoolituse ja sooritas edukalt ka vajaliku eksami, läbis sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine, osales struktureeritud vestlustes alkoholi ja narkootikumide teemal, käis 2-l korral lühiajalisel väljasõidul ning omandab alates 24.01.2023 väljaspool vanglat B-kategooria juhtimisõigust. Kõik eelnimetatud on tunnustamist väärt ja iseloomustab kinnipeetavat positiivselt. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda üürikorterisse aadressile xxx, kus elab kinnipeetava õde. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vend, õde ja kasuisa ning ta suhtleb vangistuses õe ja oma lapse emaga, kellega on head suhted. Maakohus tunnustab kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja teatav lähedaste toetus. Samas võtab maakohus arvesse, et tema suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid (s.h. tema lähikondlased). 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et kuigi kinnipeetav töötab käesoleval hetkel väljaspool vanglat tähtajatu töölepinguga ettevõttes XXX OÜ, ei saanud kriminaalhooldusametnik ettevõtte juhatuse liikmelt kinnitust, et nad oleks nõus kinnipeetava peale vabanemist enda juurde tööle võtma. Võttes lisaks arvesse kinnipeetava varavastaseid kuritegusid ja tasumata rahalisi kohustusi ca 33 tuhande ulatuses, võib kehv materiaalne kindlustatus ta uute kuritegudeni viia. Seda veendumust ei väära ka vabanemisfondis asuvad ca tuhat eurot. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik lastele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 78% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Olgugi, et kinnipeetav on vangistuse jooksul teinud tublisid pingutusi ja osalenud nii tööhõives kui ka erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, ei teki maakohtul veendumust, et ta suudab edaspidise elu siiski seadusekuulekalt elada. Sellisele seisukohale annavad kaalu eelkõige nii korduvad kriminaalkaristused, kui ka garanteeritud töökoha puudumine, arvukad tasumata võlanõudeid ning kriminaalne suhtlusringkond. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4