Obsah (4)

§ 116§ 137§ 123§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-17-106548 Kohtuasi X

) §-le

1. Kohus märkis, et laps elab koos emaga ja suhtleb väga tihedalt isaga. Harju Maakohtu 12.06.2018 määrusega kinnitati vanemate kompromiss lapsega suhtlemise korra kohta. Vanemad täitsid kompromissi 2021.a alguseni, kuni isa ei tagastanud last õigel ajal.
2. Ema esitas avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks, kuna isa ei tagastanud mitmel korral oma suhtlemise aja lõppemisel last emale. Mõlemad vanemad esitasid nõuded ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Isa esitas avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudena ja ema esitas ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude lepitusmenetluse algatamise nõude kaudu, paludes lapse hooldusõiguses muudatus teha.
3. Kohus leidis, et mõlemad vanemad esitasid ühise hooldusõiguse tervikuna lõpetamise avaldused ennatlikult ning aluseid ühise hooldusõiguse tervikuna lõpetamiseks ei ole. Vanemate vahel ei ole olnud suuri erimeelsusi, välja arvatud lapsega suhtlemise korra täitmisel, kui isa ei olnud nõus last emale andma. Ema väitis, et neil on isaga erimeelsused koolivaliku osas, isa esitas 13.12.2021 kinnituse, et on ema koolivalikuga nõus. Isa loobus oma nõudest ühine hooldusõigus lõpetada.
4. Menetluses ilmnes, et vanematel on raske kokkuleppeid teha. Põhjus on kohtu arvates isa heitlik suhtlusstiil ja impulsiivne käitumine. Võimalik, et olulised vaidlused tulevikus tekivad, kui käesoleval ajal neid pole. Ema on avalduses esitanud mitmeid asjaolusid, mis ei oma tähendust hooldusõiguse küsimuse lahendamisel - lapsevanema karistatus, materiaalne toimetulek, haigused sh psüühilised, mõnuainete tarbimine ja võimalikud 5 sõltuvused. Nimetatu ei oma tähtsust, kui lapsevanem tuleb lapse hooldamisega toime. Asjaolud on olulised siis, kui lapsevanem oma probleemide tõttu lapse hooldamisega toime ei tule. Sealhulgas on ilmselge, et vanem ei tohi lapse eest hoolitseda, olles alkoholi- või narkojoobes.
5. Kohus leidis, et põhjendatud on kooli ajaks tagada lapse elukorraldus selliselt, et laps läheb kooli peamiselt ühest elukohast. Nimetatu tagamiseks andis kohus emale otsustusõiguse määrata lapse elukoht. Ema poolt pakutud suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib isaga üle nädala nädalalõppudel, piirab isa ja lapse suhtlemist ebamõistlikult, arvestades, et vanem ja laps on lapse sünnist alates koos olnud ning arvestades, et vanem ja laps on seni suhelnud regulaarselt ja tihedalt. Kohus määrab kohtupraktikas tavapärase kooliskäiva lapse suhtlemise korra, millise kohaselt laps veedab kummagi vanemaga võrdselt vaheajad ja pühad. Kuna laps ja isa on pidevalt tihedalt suhelnud, siis määras kohus vastavalt isa ettepanekule, et laps viibib isaga üle nädala ka nädala sees ühe öö.
6. Samuti määras kohus sunnivahendi kohaldamise, mille kohaselt võib kohtutäitur lahendi täitmisel määrata vanemale, kes lapsega suhtlemise korda rikub, sunniraha (TMS § 179 lg 4).
7. Ema on esitanud taotluse koguda tõendeid teise vanema psüühilise seisundi kohta (ekspertiisid psüühikahäirete ja narkootikumide tarvitamise kohta). Kohus jätab nimetatud taotlused rahuldamata, kuna vanemate haigused, kui need ei takista lapse hooldamist, ei oma hooldusõiguse küsimuses tähtsust. Käesoleval juhul ei ole esitatud asjaolusid, mis laseksid arvata, et isa hoolitses lapse eest, olles narkojoobes.
8. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Määruskaebus
9. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse ema, kes palus tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti rahuldamata ema nõue lapse hooldusõiguses muudatuste tegemiseks. Lapse ema täpsustas, et ei vaidlusta määrust osas, milles kohus andis emale otsustusõiguse määrata lapse elukoht. Samuti palus lapse ema tühistada maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise punktide 5.2 – 5.5 ja 5.7 – 5.10 osas, lisaks menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palub lapse ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse hooldusõigus täies ulatuses üle emale. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palus lapse ema jätta isa kanda.
10. Määruskaebuse kohaselt tegi maakohus määruse, millega jättis ema 29.03.2021 avalduse põhiosas rahuldamata, kuid rahuldas lapse isa 13.12.2021 avalduse, mis ei ole olnud menetluse esemeks. Maakohus leidis, et just lapse isa poolt esitatud suhtluskord, mille suhtes ei ole lapse emal võimaldatud isegi seisukohta avaldada, on kõige enam lapse huvides. Maakohus ei ole põhjendatud, miks tuleb lähtuda lapse isa poolt taotletud suhtluskorrast ning miks ema poolt taotletud suhtluskord ei ole sobiv.
11. Suhtluskorraga muudetake oluliselt lapse üleandmise kellaaegu ning pühapäeviti hakkab lapse tagastamine toimuma alles õhtul kell 20.00 ehk vahetult enne lapse uneaega, võttes lapselt sellega võimaluse seada ennast esmaspäevaseks koolipäevaks valmis ning teha 6 vajadusel kooliülesandeid. Senise suhtluskorra järgi toimus pühapäevane üleandmine kell 19.
12. Puudub mistahes põhjus või vajadus seda kellaaega muuta.
13. Maakohtu lahend on täies ulatuses põhjendamata ning kohus on eiranud kõiki ema poolt kohtule esitatud arvukaid tõendeid. Kohus on hooldusõiguse vaidluse lahendanud otsustusõiguse küsimusena. Kuna määruses on põhjenduste kohaselt peetud silmas püsivat, mitte ühekordset elukoha määramise õigust, peaks see vastavalt kajastuma ka resolutsioonis.
14. Lapse isa kahjustab lapse heaolu. Lapse isa on rikkunud lapsega suhtlemise korda süstemaatiliselt. Lapse isa on agressiivne, tal on psüühikahäire ning teda on karistatud narkootikumidega seonduvalt. Ta ei maksa kompromissis sätestatud elatist. Lapse isa ei soovinud, et laps läheks eelkooli ning on jätnud korduvalt lapse lasteaeda viimata.
15. Kohtulahend ei ole üheselt mõistetav. Harju Maakohtu 12.06.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-106548 pani kohus lapse isale kohustuse maksta elatist. Lapse ema tõi juba esialgses avalduses esile, et isa elatist ei maksa ning emale laekub vaid 30 eurot kuus, mis on kohtutäituri poolt kinnipeetav summa. Maakohus ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud, mistõttu jääb määruse resolutsioonist arusaamatuks, mis on sellest kohustusest saanud. Jääb ebaselgeks, kas kohus loeb elatist suhtluskorra osaks (mida see olemuslikult ega õiguslikult ei ole) või mitte.
16. Maakohus rikkus TsMS § 563 lõikes 9 lepitusmenetlusele ettenähtud tähtaega. Maakohus jättis lahendamata lapse ema taotlused ekspertiiside korraldamiseks ja tõendite kogumiseks. Lapse ema esitas määruskaebusega järgmised taotlused: - määrata lapse isa suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles selgitada välja, kas tal esineb psüühikahäireid, milles need seisnevad ning kas ja kuidas mõjutavad need tema võimekust täita lapsevanema ülesandeid; - määrata narkoloogia ekspertiis selgitamaks välja lapse isa võimalik narkootikumide kasutus; - võtta Kohtute infosüsteemist (KIS) välja kõik lapse isa suhtes tehtud kohtuotsused kriminaal- ja väärteoasjades ning lisada need käesoleva tsiviilasja materjalide juurde; - nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt välja andmed
17. juulil
18. a ca kella 11 – 12 ajal päeval aset leidnud intsidendi kohta, sh koopia patrull-lehest. Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik
19. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu.
20. Lapse esindaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu lahend ei ole lapse huvidega vastuolus. Hooldusõiguses ei ole vajalik püsivate muudatuste tegemine.
21. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ja Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) toetasid määruskaebust maakohtu määruse punktide 5.1 ja 5.2 peale.
22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
23. Tallinna Ringkonnakohus määras 05.10.2022 määrusega kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. 7 Ringkonnakohtu põhjendused
24. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on kaevatud. Määruskaebuses on taotletud maakohtu määruse tühistamist suhtlemise korda reguleerivate punktide 5.2-5.5 ja 5.7-5.10 osas. Kuigi määruskaebuse nõudepunktis ei ole taotletud maakohtu määruse tühistamist punkti 5.1 osas, nähtub siiski määruse põhjendustest, et lapse ema vaidlustab määruse punkti 5.1 osas, milles lapse isa toob lapse pühapäeva õhtul lapse ema juurde kell 20.00 (lapse ema soovib, et see oleks kell 19.00). Lisaks nähtub määruse põhjendustest, et lapse ema taotleb ka määruse punkti 5 täpsustamist. Samuti vaidlustatakse maakohtu määrust osas, milles jäeti rahuldamata lapse ema nõue lapse hooldusõiguse temale üleandmiseks. Lisaks vaidlustatakse maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Muus osas maakohtu määrust ei ole vaidlustatud, sealhulgas on lapse ema märkinud, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles kohus andis temale otsustusõiguse määrata lapse elukoht.
25. Ringkonnakohus leiab, et täiendada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5 ning muuta määruse resolutsiooni punkte 5.1 ja 5.
26. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27. Lapse vanemad ja lapsele määratud esindaja on esitanud määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel tõendid asja materjalide juurde, välja arvatud lapse isa poolt 21.03.2023 esitatud tõendid. Ringkonnakohus teatas 01.03.2023 määruses, et teeb lahendi hiljemalt 22.03.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa poolt 21.03.2023 tõendid esitatud hilinenult, kuna teised menetlusosalised ei jõua nende osas enne lahendi tegemist seisukohta võtta.
29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
30. aasta
31. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
32. aasta
33. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne
34. aasta
35. septembrit kehtinud seadust.
36. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu määrust tühistada osas, milles maakohus jättis hooldusõiguse lapse emale üle andmata.

§ 116

lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vastavalt

§ 137

lg-le 1, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p-i 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, juhindub kohus eelkõige just lapse huvidest (

§ 123lg 1; Riigikohtu 26.06.2013.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 17). Riigikohus on märkinud, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide 8 tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust (

§ 116

, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik). Samuti on Riigikohus selgitanud, et hooldusõiguse küsimusi saab ja tuleb hinnata eri valdkondade suhtes eraldi (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 21.2). Ühise hooldusõiguse lõpetamise ning ühe vanema hooldusõiguse piiramise aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et vanemate vahelised suhted on konfliktsed. Asjas esitatud väited ja tõendid ei kinnita, et käesoleval ajal on vanemate vahel lapse hooldusõiguse küsimustes sellised eriarvamused, mille tõttu on lapse huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine. Kuigi vanemate vahel võisid olla erinevad nägemused, millisesse kooli laps 2022.a läheb, ei ole vanematel enam erimeelsusi selles, et laps käib XXX. Seonduvalt terviseküsimusega on lapse ema esitanud lapse isa 30.01.2022 e-kirja, et viimane ei ole nõus lapse vaktsineerimisega koroonaviiruse vastu. Asjast siiski ei nähtu, et vanematel oleks lapse terviseküsimuste üle otsustamisel pidevaid erimeelsusi. Ühekordset vaidlusküsimust saab lahendada ka otsustusõiguse üleandmise teel ning see ei tingi vajadust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse ema on hooldusõiguse lõpetamist põhjendanud ka väitega, et lapse isa tarvitas nende kooselu ajal narkootikume ja teeb seda tõenäoliselt ka praegu. Kolleegium märgib, et lapse isa on esitanud Wismari Haigla analüüside vastused aastatest 2021 ja 2022, millest ei nähtu narkootikumide kasutamist. Samuti on lapse ema avaldanud, et lapse isa on käitunud füüsiliselt agressiivselt – rünnanud 2018.a oma sõpra ning 2023.a märtsis lapse ema tuttavat. Lisaks käis lapse isa 2021.a juulis lapse ema juures ja keeldus sealt lahkumast (vanemate vahel oli erimeelsus küsimuses, kas laps peaks kandma nutikella). Ringkonnakohus märgib, et kuigi agressiivne käitumine lapse juuresolekul on vastuolus lapse huvidega, ei anna see antud juhul siiski alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse isa ei käitunud agressiivselt lapse suhtes ega kasutanud otsest füüsilist vägivalda lapse ema suhtes. Samuti on lapse ema väitnud, et lapse isal on psüühikahäire. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et lapse huvidega ei ole kooskõlas piirata vanema hooldusõigust ainuüksi põhjusel, et vanemal on psüühikahäire (Riigikohtu 30.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 19). Lisaks ei kinnita käesolevas asjas esitatud väited ja tõendid, et lapse isa ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimeline hooldusõigust teostama. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta rahuldamata ka määruskaebuses esitatud taotlused lapse isale kohtupsühhiaatrilise ja narkoloogia ekspertiisi määramiseks ja Kohtute Infosüsteemist ning Politsei-ja Piirivalveametilt tõendite väljanõudmiseks. Lapse ema on ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust põhjendanud ka asjaoluga, et lapse isa on rikkunud suhtlemiskorda. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa tõepoolest korduvalt rikkunud nii maakohtu 12.06.2018 määrust kui ka ringkonnakohtu 05.10.2022 esialgse õiguskaitse määrust. Lapse isa on võtnud lapse enda juurde ajal, mil ei ole olnud lapse isa suhtlemiskord. Lapse ema 15.03.2023 seisukohast nähtuvalt on kohtutäitur teinud maakohtule taotluse lapse isa trahvimiseks esialgse õiguskaitse määruse rikkumise tõttu. 9 Kolleegiumi hinnangul ei ole suhtlemiskorra rikkumine tõttu ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul siiski lapse huvides. Nii Põhja-Tallinna Valitsuse 08.09.2022 seisukohast kui ka XXX eripedagoogi 10.03.2033 seisukohast nähtuvalt on lapse ja isa vahel lähedased suhted ning laps soovib isaga koos olla. Sealhulgas järeldub asja materjalidest, et on esinenud ka olukord, kus väljaspool suhtlemiskorraga kindlaksmääratud aega on laps olnud isaga lapse enda initsiatiivil. Lisaks ei tähenda hooldusõiguse ühele vanemale üleandmine seda, et teisel vanemal ei oleks õigust lapsega suhelda, ning lapse ema ei ole ka ise määruskaebuses vaidlustanud, et lapse isa on lapsega koos igal teisel nädalavahetusel. Maakohus andis otsustusõiguse lapse elukoha määramise osas lapse emale. Lapse ema leiab, et talle tuleb üle anda ka hooldusõigus lapse elukoha määramise osas. Samas on lapse ema selgelt avaldanud, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles talle anti otsustusõigus lapse elukoha osas. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu praktika järgi on vanemale otsustusõiguse andmise nõue (

§ 119

) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (

§ 137

) alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas

§ 119või § 137 alusel.

Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga (Riigikohtu 12.02.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Ringkonnakohus märgib, et lapse emale on antud otsustusõigus lapse elukoha määramise osas põhjusel, et laps alustas
2. a sügisel kooliteed ning tal peab olema üks kodu, kus ta põhilise osa ajast elab, et tagada vajalik stabiilsus ja rutiin. Seega oli lapse emale elukoha määramise õigus antud seoses konkreetse küsimusega. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tulekski eelistada elukoha määramise osas

§ 119

alusel otsustusõiguse andmist, kui see on lapse huvides (Riigikohtu 19.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, punkt 20). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille kohaselt ei oleks emale lapse elukoha määramise osas otsustusõiguse andmine lapse huvides. Lisaks ei ole lapse ema maakohtu määrust vaidlustanud osas, milles temale anti lapse elukoha määramise suhtes otsustusõigus.

1. Seoses suhtlemiskorraga on lapse ema väitnud, et maakohus rahuldas lapse isa 13.12.2021 avalduse, mis ei olnud menetluse esemeks, ning kohus ei andnud võimalust lapse emale esitada seisukohta. Ringkonnakohus ei nõustu, et lapse isa 13.12.2021 seisukohta suhtluskorra osas saab käsitleda iseseisva avaldusena hagita menetluse algatamiseks. Tegemist on lapse isa ettepanekuga suhtluskorra muutmiseks, mis on esitatud lapse ema poolt algatatud lepitusmenetluse raames. Kuigi maakohus ei andnud lapse emale võimalust sellele vastata, ei ole see aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Lapse emal oli võimalus esitada selles osas oma seisukoht määruskaebuse menetluses.
2. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5.1 osas leidis lapse ema, et lapse üleandmine pühapäeval toimub liiga hilja (kell 20.00), s.o vahetult enne uneaega, mis võtab lapselt võimaluse ennast esmaspäevaseks koolipäevaks ette valmistada. Lapse üleandmine peaks toimuma kell 19.
3. Ka eestkosteasutused nõustusid, et lapsele oleks sobivam, kui laps läheks ema juurde kell 19.
4. Ringkonnakohus peab eeltoodud seisukohta põhjendatuks. Selleks, et laps saaks eelseisvaks koolinädalaks ettevalmistuda peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta määruse punkti 5.1 selliselt, et lapse isa viib lapse pühapäeva õhtul lapse ema juurde kell 19.
6. Samuti tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5.2, mille kohaselt viibib laps alates 01.09.2022 isa juures kolmapäevast neljapäevani alates kolmapäeval kooli või huviringi lõppemisest kuni neljapäeva hommikul kooli minekuni. Maakohus on määruse 10 põhjenduste punktis 17 leidnud, et kuna laps ja isa on pidevalt tihedalt suhelnud, siis määrab kohus, et laps viibib isaga üle nädala ka nädala sees. Seega ei ole maakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused kooskõlas. Kuna lapse isa ja lapse suhted on lähedased, siis on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult asunud seisukohale, et lapse huvides on üle nädala isaga koos olla ka nädala sees. Nii saab laps olla isaga koos igal nädalal (ühel nädalal nädala lõpul ja teisel nädalal nädala sees). Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5.2 ja määrab, et alates 01.09.2022 viibib laps isa juures kooli perioodil iga paaris nädala kolmapäevast neljapäevani alates kolmapäeval kooli või huviringi lõppemisest kuni neljapäeva hommikul kooli minekuni.
7. Ülejäänud osas ei ole alust maakohtu määratud suhtluskorda muuta. Lapse ema ei ole esitanud määruskaebuses sisulisi põhjendusi, miks peaks maakohtu määruse punktide 5.35.5 ja 5.7-5.10 osas tühistama. Lapse ema on määruskaebuses leidnud, et suhtluskord, kus lapse isa suhtleb lapsega üle nädala nädalavahetusel, on lihtne ja selge suhtluskord, kuid selline põhjendus ei saa olla aluseks lapse ja lapse isa suhtlemise aja vähendamisele. Lisaks on lapse ema esitanud ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse avalduse, mis on sisult maakohtu määrusele lähedane, millest omakorda järeldub, et maakohtu määratud suhtluskord on olulises ulatuses lapse ema hinnangul kooskõlas lapse huvidega.
8. Muus osas maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited maakohtu poolt TsMS § 563 lõikes 9 sätestatud lepitusmenetlusele ettenähtud tähtaja rikkumise kohta. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaidluse all üksnes suhtluskorra küsimus, vaid ka ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimus.
9. Maakohus määras TsMS § 563 lg 7 järgse sunnivahendina sunniraha. Lapse ema on viidanud, et rahaline sunnivahend ei pruugi mõjutada lapse isa määrust täitma, kuna tal on hulgaliselt võlgnevusi ja nendega seonduvaid täitemenetlusi. Samas ei ole lapse ema vaidlustanud maakohtu määrust sunnivahendite rakendamist puudutavas osas ega ole taotlenud lisaks sunnirahale sunnivahendina lapse isa suhtes jõu kasutamist. Seda, et lapse ema ei ole sunnivahendite osas maakohtu määrust vaidlustanud, on lapse ema kinnitanud ka maakohtule 30.09.2022 saadetud e-kirjas. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleva määruskaebuse raames hinnata, kas lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta tehtud kohtumääruses oleks olnud põhjendatud määrata sunnivahendina ka jõu kasutamise võimalust. Siiski juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kui vanem ei täida TsMS § 563 lg 7 alusel tehtud lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust võib ka kohtutäitur täitemenetlust korraldades taotleda kohtult luba kasutada kohustatud isiku vastu jõudu (TMS § 179 lg 4) (vt Riigikohtu
10. oktoobri 2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-95-14).
11. Lapse ema on määruskaebuses seisukohal, et maakohtu määrus ei ole üheselt arusaadav, kuna sellest ei selgu, mis on saanud maakohtu 12.06.2018 määruses kokkulepitud elatise kohustusest. Samas on lapse ema seisukohal, et elatise kokkulepet pole muudetud, kuna see ei ole suhtluskorra osa. Samal seisukohal on ka lapse isa määruskaebuse vastuses. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 12.06.2018 kompromissi määrusega lahendati nii elatise hagi kui ka suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. Sealhulgas järeldub lapse ema seisukohtadest, et elatise kohustuse täitmiseks on alustatud ka täitemenetlust. Lapse isa on 08.03.2023 esitanud seisukoha, mille kohaselt tema hinnangul reguleerivad elatist Harju Maakohtu 12.06.2018 määruse punktid 1.17 ja 1.
12. Lapse ema 08.03.2023 vastuse kohaselt reguleerivad elatist Harju Maakohtu 12.06.2018 määruse resolutsiooni punktid 1.15-1.
13. Ringkonnakohtu hinnangul reguleerivad ülalpidamise kokkulepet punktid 1.151.
14. Sealjuures on ka lapse isa 07.05.2018 kompromissettepanekus käsitlenud lapse 11 ülalpidamise kokkuleppena punkte, mis on 12.06.2018 määruses reguleeritud punktides 1.15-1.
15. Eelnevast tulenevalt täiendab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.12.2021 määruse resolutsiooni punkti 5 viitega maakohtu 12.06.2018 määruse resolutsiooni punktidele 1.1 – 1.14, s.t et käesolevas asjas muudetakse Harju Maakohtu 12.06.2018 määruse punktides 1.1-1.14 kehtestatud suhtlemise korda. Menetluskulude jaotus
16. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
17. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kuna vanemate kulud jäävad nende endi kanda, siis puudub alus rahuldada lapse ema taotlust lapse isalt menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 12