lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav M P isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel – vene keel; õppekoht XXX Varasem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 3.10.2022. a otsusega
lg 2 p 3 järgi tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud
Tõkendit pole kohaldatud Seaduslik esindaja P P Kaitsja advokaat Ilya Zuev Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada M P süüdi
1 1-23-2654 2.
lg 4 ja
a otsusega nr 1-22-5224 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 8 kuud vangistust, ja mõista M P liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada M P mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud vangistust 660 tunni üldkasuliku tööga. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada M P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p-des 1-6 ja
M P on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) täitma Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt 10.04.2023 kinnitatud juhtumiplaani nr XXX järgi kavandatud tegevuskava.
lg 2 p 3 järgi kriminaalkorras karistatud, 21.02.2023 kella 12.55 paiku XXX asuvas N P G lõi alaealist M M (sünd. XXX) peaga näo piirkonda, tekitades sellise teoga kannatanule M M füüsilist valu ja kehavigastusi – ninaluude murd, hambamurd. Seega M P süüdistatakse teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
2. Kooskõlas M P , tema seadusliku esindaja P P ning kaitsja Ilya Zuevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M P süüdimõistmist
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-5224 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra ning mõista M P ärakandmata liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada M P mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 10 kuud vangistust, 660 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub M P järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 sätestatule.
lg 4 kohaselt kohustub M P täitma Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt 10.04.2023 kinnitatud juhtumiplaani nr XXX järgi kavandatud tegevuskava. Määrata M P üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui M P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi 3 1-23-2654 kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Kui M P paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada M P kannatanu M M (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu. Keelata M P läheneda kannatanule M M avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 15 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades, v.a N P G . Kannatanuga kohtumisel on M P kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 15 meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista M P , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema isalt P P , kannatanu M M kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 700 eurot, mis tuleb kanda kannatanu M M arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista M P , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema isalt P P , kannatanu M M kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 30 eurot, mis tuleb kanda kannatanu M M seadusliku esindaja N M arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. KrMS § 188 alusel mõista M P seaduslikult esindajalt P P Eesti Vabariigi kasuks välja osa sundrahast, s.o 543.75 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa sundrahast, s.o 543.75 eurot, riigi kanda. P P kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude osalise sundraha näol summas 543.75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara kriminaalmenetluses puudub. 3. 4.05.2023 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru tsiviilhagi hüvitamise kohustusest. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Süüdistatava seaduslik esindaja P P kinnitas nõustumust sõlmitud kokkuleppega. Saab aru, et menetluskulud tuleb tal tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Samuti on selge tsiviilhagiga seonduv. Prokurör ja kaitsja toetas sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et M P tuleb süüdi tunnistada
Menetluskulud summas 543,75 eurot tuleb jätta M P seadusliku esindaja P P kanda. Tsiviilhagi on süüdistatav omaks võtnud ning kohus sellega rahuldab. 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus küsitles istungil süüdistatavat ja tema seaduslikku esindajat kokkuleppe sisu osas ning veendus, et süüdistatav ja tema seaduslik esindaja on sellele ka vabatahtlikult alla kirjutanud, teades tagajärgi. Süüdistatava tegu on 4 1-23-2654 õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M P
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.