Obsah (4)

§ 51§ 511§ 2§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6347 Kohtua

§ 51¹ alusel enampakkumise läbiviimiseks rahuldamata.

1. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. 2-22-6347 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 025/2020/1748 enampakkumise läbiviimiseks, milles palub lubada kohtutäituril läbi viia enampakkumise(d) täiteasjas nr 025/2020/1748 Y (pankrotis) korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinnas, suhtes täitemenetluse seadustiku (

) § 511 lg 1 alusel ning teha

§ 511lg-s 2 sätestatud toimingud.

Samuti palus kohtutäitur lubada korteriomandi enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine, vastavalt

§ 511lg-s 2 sätestatule ning kuulutada tehtav kohtulahend viivitamatult täidetavaks.

1. Esitatud avalduse kohaselt kuulutati 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 välja Y pankrot. Y-le (pankrotis) ja X-le (puudutatud isik II) (edaspidi võlgnikud) kuulus ühisomandina korteriomand asukohaga XXX Tallinnas.
2. 28.04.2020 algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748 sissenõudja Swedbank AS (puudutatud isik III) täitmisavalduse ning sissenõudja täitedokumentide alusel hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks võlgnike ühisvaraks olnud XXX, Tallinn korteriomandi (korteriomand) suhtes. Täitemenetluses on võlgnikuks puudutatud isik II.
3. 31.07.2020 arestis kohtutäitur võlgnike ühisomandina korteriomandi.
4. 02.08.2020 esitas puudutatud isik II kaebuse kohtutäituri tegevusele ning palus tühistada 31.07.2020 kinnisasja arestimise akt ja täitemenetlus lõpetada. Tsiviilasjas nr 2-20-13355 jäeti puudutatud isiku II kaebus rahuldamata (lahend jõustus 03.05.2021).
5. 09.04.2021 kuulutas kohtutäitur välja enampakkumise võlgnike korteriomandile. Harju Maakohtu 10.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7351 (puudutatud isiku II hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) peatati hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 025/2020/
6. 13.05.2021 tegi kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse.
7. Tartu Maakohtu 05.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9434 jagati võlgnike ühisvaraks olev korteriomand kohtuliku kompromissiga nii, et see jäi Y ainuomandisse (lahend jõustus 06.05.2021).
8. 04.06.2021 esitasid võlgnikud täiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-21-12885 esitasid võlgnikud kaebuse kohtutäituri otsusele, millega täitur jättis võlgnike 2 2-22-6347 kaebuse rahuldamata. 28.09.2021 määrusega jättis maakohus võlgnike kaebused läbi vaatamata (lahend jõustus 15.10.2021).
9. 28.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7351 tühistas maakohus Harju Maakohtu 10.05.2021 määruse, millega kohus rahuldas puudutatud isiku II hagi tagamise taotluse ja peatas täiteasjas nr 025/2020/1748 täitemenetluse. Kohtutäitur uuendas 10.11.2021 otsusega käesolevas täiteasjas täitemenetluse.
10. Arvestades eeltoodut, on täitemenetluse läbiviimine olnud takistatud võlgnike kaebuste menetlemisega, lisaks puudutatud isiku II taotlusel kohaldatud hagi tagamisega kogu täitemenetluse peatamiseks käesolevas täiteasjas. Täitemenetlus ei ole veninud kohtutäituri tegevusetuse tõttu ning täitetoimikus on kokku registreeritud enam kui 130 menetlustoimingut. Kujunenud olukorras on menetlusökonoomne ka pankrotivara puhul jätkata arestitud korteriomandi suhtes läbiviidavat enampakkumist kohtutäituri poolt kuni

§-s 511 sätestatud toimingute täitmiseni. Täitemenetlus algatati 28.04.2021 võlgnike ühisvara suhtes, mis ei olnud täitemenetluse algatamise ajal pankrotivaraks, kuna see oli jäänud jagamata. Ühisvara jagati pärast täitemenetluse algatamist. Täitemenetluses on juba müügiprotsessiga alustatud (enampakkumine välja kuulutatud), müümisele suunatud toimingud tehtud ja kulutused kantud, misläbi ei ole mõistlik arestitud korteriomandi realiseerimist pooleli jätta ja samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti algusest peale läbi viia. Lisaks, kuna puudutatud isik II ei ole hetkel korteriomandi ühisomanikuks, siis sellest tulenevalt ei lõpe kohtutäituri hinnangul korteriomandile seatud hüpoteekidega tagatud võlakohustused ega pandipidaja õigus nende täitmist nõuda. 11. 28.10.2022 seisukohas leiab kohtutäitur, et käesoleva täitemenetluse teeb eripäraseks asjaolu, et täitemenetlus algatati pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvaraks olnud korteriomandi suhtes 28.04.2020, korteriomand arestiti 31.07.2020, pandi enampakkumisele 09.04.2021, ühisvara jagati täitemenetluse ja 2011. aastal algatatud pankrotimenetluse kestel lõpuks puudutatud isiku II ja pankrotihalduri kompromissiga 06.05.2021. Esinevad alused

§ 511

lg 1 kohaldamiseks, kuna kujunenud olukord on äärmiselt kattuv nimetatud normis sätestatud eeldustega – vara enampakkumisega alustamine enne korteriomandi pankrotivaraks muutumist. Kohtul on õigus tsiviilasja õigesti lahendamiseks täita ka seaduses olevad lüngad, vajadusel analoogiat kasutades (TsMS § 8 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4). Seega saaks täitemenetluses korteriomandi võõrandada ja teha

-s sätestatud toimingud. Puudutatud isikute seisukohad 12. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, kuna kehtiv seadus ei võimalda avalduse rahuldamist. Pankrotivara kuulub müümisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses vara müük on takistatud avaldajast tingitud põhjustel. Puudutatud isik I ei ole nõus, et esineb alus täitemenetluse jätkamiseks. Pankrotimenetluses on pikema perioodi vältel tegeletud vara müügiga. Vara müük oli Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-9434 kohaldatud hagi tagamise abinõude tõttu piiratud kuni ühisvara jagamise kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni. Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg 3 ja

§ 511

sätted ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna puudutatud isiku I (pankrotis) pankrotimenetlus algas enne avaldaja poolt viidatud seadusemuudatuse (s.o PankrS § 17 lg 3 ja

§ 511) jõustumist. Pankr

S § 17 lg 3 ja

§ 511

ei ole kohaldatav ka põhjusel, et kõnesolev regulatsioon nähti ette eesmärgiga luua alus enne pankrotimenetlust alanud täitemenetluse jätkumiseks ja vara müügi lõpuleviimiseks, tuginedes menetlusökonoomilistele kaalutlustele. Sissenõudja III taotles täitemenetluse alustamist pankrotivõlgniku ja tema abikaasa suhtes aastaid pärast pankroti väljakuulutamist. Lisaks on pankrotihaldurid pankrotimenetluses ajaliselt kauem tegelenud vara müügiga ja 3 2-22-6347 kandnud kulusid (vara hindamine, maamaks, kindlustus, vara müügikulud), mis on loomulik, kuna vara müügiga on tegeletud pikema perioodi vältel. Puudutatud isik III on oma käitumisega põhjustanud pankrotimenetluse lõpetamise viibimise. 13. Puudutatud isik II leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 2-21-3787 selgitanud, millisele kohtule tuleb

§ 51¹ alusel esitatav avaldus esitada.

Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise otsustamine PankrS § 17 lg 3 alusel ja täitemenetluse jätkamise otsustamine

§ 51¹ alusel väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik.

Vastavad otsustused tuleb kohtul teha pankrotimenetluses PankrS § 17 lg 3 teises lauses ja § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras. 13.1.

§ 51

¹ reguleeritud täitemenetluse jätkamine sõltumata pankroti väljakuulutamisest on mõeldud reguleerima erandlikke olukordi, kus juba välja kuulutatud enampakkumise katkestamine ei ole põhjendatud. Vaidlusaluses täiteasjas on kohtutäitur täitemenetluse alustanud kaks aastat tagasi. Kuivõrd kohtutäitur ei ole esile toonud ühtegi põhjendust ja argumenti, millest nähtuksid sellised erakordsed asjaolud, millest tulenevalt oleks vajalik

§ 51¹ kohaldamine, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata.

Pankrotimenetluses on vara arestitud ja üritatud müüa enne kohtutäituri poolt alustatud täitemenetlust ja ka hiljem. Seetõttu ei saa rääkida ka menetlusökonoomilistest või menetluskulude kokkuhoidmise kaalutlustest

§ 51¹ kohaldamiseks.

14. Puudutatud isik III leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kujunenud olukorras on menetlusökonoomne jätkata varade suhtes läbiviidavat enampakkumist kohtutäituri poolt, kuni

§-s 51¹ sätestatud toimingute tegemiseni. Täitemenetluses on juba müügiprotsessiga alustatud, toiminguid ja kulutusi tehtud, ei ole mõistlik arestitud vara realiseerimist pooleli jätta ja samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Arvestades täitemenetluses tehtud toiminguid, siis on otstarbekam vara realiseerimine täitemenetluses, milleks annab võimaluse nii

§ 51¹ kui ka Pankr

S § 17 lg

1. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 14.11.2022 määrusega rahuldati täituri 28.04.2022 avaldus enampakkumise läbiviimiseks täiteasjas nr 025/2020/
3. Maakohus lubas täituril läbi viia enampakkumise(d) täiteasjas nr 025/2020/1748 võlgniku Y (pankrotis) korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX), suhtes

§ 511

lg 1 alusel ning lubas korteriomandi enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine vastavalt

§ 511lg-s 2 sätestatule.

Maakohus jättis rahuldamata kohtutäituri taotluse kuulutada käesolev kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 16. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab käesoleval juhul kohaldada

§-i 51¹ ning antud juhul ei ole õige lähtuda

§ 51

¹ lg 1 grammatilisest tõlgendamisest (täitetoimingud enne pankroti väljakuulutamist). Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et reeglina ei ole võimalik sundtäitmist võlgniku suhtes jätkata, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Samas leidis seadusandja, et kui täitemenetlus on jõudnud teatud etappi, tuleks täitemenetluses vara müügiga jätkata sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sellest ajendatuna on kohtul alates 01.02.2021

§ 51

¹ lg 1 alusel õigus otsustada, et kohtutäitur võib enampakkumise läbi viia sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kõnealuse paragrahvi kehtestanud eelnõu seletuskirjast nähtub, et muudatusega on soovitud saavutada nii ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 4 2-22-6347 195 SE seletuskiri, lk-d 171–172) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787). 17. Vaidlusaluse vara puhul oli tegemist abikaasade ühisvaraga, millele oli seatud hüpoteek võlausaldaja kasuks, sh kohustusega igakordsel omanikul alluda sundtäitmisele. Riigikohus on leidnud, et pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (

§ 2lg 1 p 19) alusel täitemenetlust.

Võlausaldajal on see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel (Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Kui tegemist on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistuga ning ühisvara on jagamata, on täitur õigustatud hüpoteegiga koormatud kinnistu täitemenetluses enampakkumise korras müüma sõltumata sellest, et ühe abikaasa suhtes on algatatud pankrotimenetlus või välja kuulutatud pankrot (Riigikohtu 16.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2- 20-4817, p 15).

1. Kuna puudutatud isiku I pankrot kuulutati välja 27.02.2013 kohtumäärusega, kuid vara jagati alles 05.05.2021 määrusega (jõustus 06.05.2021), siis seni ei olnud tegemist pankrotivaraga ja halduril puudus vara käsutamise õigus PankrS § 36 lg 1 järgi. Seega oli võlausaldajal võimalik pöörduda täituri poole nõuete täitmiseks. Võlausaldaja avalduse alusel algatas täitur täitemenetluse 28.04.2020 ja viis läbi täitetoimingud, mida ei ole ökonoomsuse printsiibist lähtudes mõtet pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Kohtutäitur on 31.07.2020 korteriomandi arestinud ja kuulutanud 09.04.2021 välja enampakkumise algusega 10.05.2021 kell 10.
2. Asja arestimine eeldab, et kohtutäitur kirjutab asjad üles, kinnisasja puhul ka päraldised ja muud esemed, millele ulatub hüpoteek, ja keelab nende käsutamise, samuti laseb vajaduse korral registrisse kanda keelumärke ja hindab vara väärtuse (

ptk 6–8, sh § 64 lg 1, § 74 lg 1, § 142 lg 1). Arestimiseks tehtavad kulutused võivad seejuures olla küllaltki suured. Vara tuleb hinnata ja seejärel korraldada enampakkumine ja müük, millega kaasneb vara näitamine ja tutvustamine potentsiaalsetele ostjatele (korteriga käis tutvumas 5 inimest). Vara realiseerimise kulukaim osa ongi vara arestimine, mistõttu ei oleks mõistlik neid toiminguid pankrotimenetluses uuesti tegema hakata ja vara realiseerimist võiks jätkata täitemenetluses sõltumata pankroti väljakuulutamisest.

1. Seega tuleb käesoleval juhul arvestada, et täitur on läbi viinud kõik eeltoodud toimingud, kandnud kulutusi ja välja kuulutanud vara enampakkumise ajal, mil halduril puudus vara suhtes käsutusõigus ja võlausaldajal oli tulenevalt hüpoteegist õigus enda nõude realiseerimiseks. Eeltoodust tulenevalt on avalduse rahuldamine põhjendatud.
2. Avaldaja taotlus tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks jääb rahuldamata. Määruse kohene kehtivus tähendab seda, et kohtutäitur saab kohe läbi viia enampakkumise. Kohtupraktika nimetatud küsimuses puudub ning vajalik on õigusselgus. Seega on mõistlik määrata, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates jõustumisest. 5 2-22-6347 Puudutatud isiku II määruskaebus
3. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus lahend, millega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Puudutatud isik II palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
4. Kohtutäituri avaldus oleks tulnud esitada võlgniku pankrotiasjas nr 2-11-
6. Maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 2-21-3787 antud juhistega

§ 511kohaldamise kohta.

Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, et täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise otsustamine saab toimuda üksnes PankrS § 17 lg 3 alusel, mil nimetatakse ajutine pankrotihaldur, kuid võlgniku pankrot on välja kuulutatud juba 2013. aastal. Samuti rõhutas Riigikohus, et täitemenetluse jätkamise otsustamine

§ 511alusel väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik.

24. Maakohtu loogikat aluseks võttes võiks selle pinnal aktsepteerida olukorda, kus hoolimata asjaolust, et võlgniku pankrot on välja kuulutatud, kuid võlausaldaja esitab täitmisavalduse varale sissenõude pööramiseks, tuleks hoolimata juba ammu läbiviidavast pankrotimenetlusest lubada vara müümist kohtutäituri poolt, kuigi tegemist on halduri pädevusega. 25.

§ 511

lg 1 sätestab täiendava eelduse, mille kohaselt peab võlgniku vara suhtes olema välja kuulutatud enampakkumine, kuid käesolevas täiteasjas oli esimene ja viimane enampakkumine välja kuulutatud 12.04.2021, see on üle 1,5 aasta tagasi. Seetõttu ei saa ka rääkida, et täitemenetluses oleks võlgniku vara võõrandamine teostatav efektiivsemalt. 26. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tegemist ei ole enam ühisvaraga ning kinnistusraamatusse on kantud ainuomanikuna Y. Seega on kohus põhjendamatult lahendanud kohtutäituri avaldust pankrotivõlgniku vara osas, mis kuulub pankrotivarasse, mitte puudutatud isikule II, kelle suhtes ei saa isegi täitemenetlust läbi viia. Nimelt ei saa puudutatud isik II osaleda täiteasja nr 025/2020/1748 menetluses võlgnikuna, kuna puudutatud isik II ei ole kinnisasja omanik ega kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane (vt

§ 140lg 1).

Käesoleval juhul piirneb puudutatud isiku II vastutus üksnes kinnisasja omandiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 2-18-6630, p 14), aga kinnisasja omandit tal enam ei ole. Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti täituri taotlus kohtumääruse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõudes rahuldamata, ning teha asjas uus määrus, millega kuulutada maakohtu määrus viivitamatult täidetavaks. Kohtumääruse kiire täitmine on eelduslikult kõikide menetlusosaliste huvides. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik I avaldas, et ta ühineb puudutatud isiku II määruskaebusega. Puudutatud isik I märkis, et ta jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamise küsimuse kohtu otsustada.
3. Puudutatud isik II palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täidetud ei ole

§ 511

kohaldamise eeldused, sh ei ole Y-le (pankrotis) kuuluva korteriomandi suhtes välja kuulutatud enampakkumist, mida saaks jätkata. Seega ei saaks ta täita antud sätte eesmärki – vältida viivitust juhul, kui enampakkumine on välja kuulutatud enne 6 2-22-6347 pankrotimenetluse algust. Käesoleval juhul selliseid eeldusi ei esine. Kohtutäitur peaks enampakkumise väljakuulutamiseks tegema mitmeid toiminguid, mis on omakorda aeganõudvad (pea kahe aastaga on muutunud vara hind ja tuleb selgitada selle väärtust, tuleb teha toiming enampakkumise väljakuulutamiseks ning avalikkust ja menetlusosalisi sellest teavitada jm). Seega ei saa rääkida viivitamatust enampakkumise läbiviimisest. Samuti on sissenõudja (puudutatud isik III) esitanud Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-22-4446 Tartu Maakohtus tehtud kohtuliku kompromissi tagasivõitmiseks, mis omakorda võib mõjutada müüdava vara omandisuhet ja saadava tulemi jaotamist. Lisaks on puudutatud isik II tsiviilasjas nr 2-21-7351 esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 025/2020/

2. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku II ja/või puudutatud isiku I kanda. Riigikohtu lahendis nr 2-21-3787 viidatud asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Käesolevas täiteasjas ongi tegemist erandliku olukorraga, kus pankrotivara tekitati pankrotivõlgniku abikaasa ja pankrotihalduri vahelise kompromissi teel ühisvaraks olnud korteriomandile. Kuni ühisvara jagamiseni ei olnud alust käsitleda korteriomandit pankrotivarana. Seega ei ole käsitlusaluses täitemenetluses tegemist tüüpilise võlgniku pankroti väljakuulutamise olukorraga, mille algusjärgus tehtaks PankrS §-s 17 sätestatud toiminguid pankrotiasja ettevalmistamisel (lg 3) ja/või toiminguid pankroti väljakuulutamise olukorra ilmnemisel (PankrS § 31 lg 6), kuid millele on analoogia korras kohaldatavad

§511sätted.

Täitemenetlus on algatatud käesolevas täiteasjas õiguspäraselt ning täitemenetluses on korteriomandi müümise eesmärgil ära tehtud suur hulk menetlustoiminguid.

1. Sissenõudja nõustus avaldaja määruskaebusega ja palus see rahuldada.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku II määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kohtutäituri määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga II, et käesoleval juhul puuduvad

§ 511

kohaldamise eeldused, mistõttu on maakohus kohtutäituri avalduse ebaõigesti rahuldanud. 35. Alates 01.02.2021 kehtiva

§ 511

lg 1 järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Alates 01.02.2021 kehtiva PankrS § 31 lg 6 esimese lause järgi otsustab kohus täitemenetluse jätkamise

§-s 511 sätestatu kohaselt pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 195 SE eelnõu seletuskirja järgi on

§ 511kehtestamisel menetlusökonoomiline eesmärk.

Vara müük täite- ja pankrotimenetluses toimub üldjoontes samadel alustel. Kui täitemenetluses on juba müügiprotsessiga alustatud, toiminguid ja kulutusi tehtud, ei ole mõistlik pandieseme realiseerimist pooleli jätta ja samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Eelkõige võiks jätkamine olla mõistlik siis, kui kohtutäitur on välja kuulutanud vara enampakkumise. Selleks ajaks on kohtutäituril tehtud ressursimahukad toimingud, mida ei ole mõtet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti läbi viia (lk 171-172). 7 2-22-6347 36. Kõnealune säte (

§ 51

¹) jõustus 01.02.2021 ilma rakendussäteteta, st seadusandja ei kehtestanud regulatsiooni, mis näeks ette, et see säte võiks mingitel tingimustel kohalduda tagasiulatuvalt. Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 17 lg 3 järgi peatas kohus ajutise halduri nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Pankroti väljakuulutamisel kuulus täitemenetlus lõpetamisele ning võlgniku vara aresti alt vabastamisele (vt kuni 01.02.2021 kehtinud

§ 51lg 1, Pankr

S § 45). 37. Ka Riigikohus on 28.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-3787 selgitanud, et kohus saab otsustada

§ 511kohaldamise pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamisel Pankr

S § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Täitemenetluse jätkamise otsustamine

§ 511alusel väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik. Vastav otsustus tuleb kohtul teha pankrotimenetluses Pankr

S § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras (Riigikohtu 28.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787, p 14.1). Juhul, kui kohus ei ole otsustanud pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise üle

§-s 511 sätestatu kohaselt, siis saab kohus selle otsustada avalduse esitamisel täiendava määrusega TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 463 lg 2 alusel (sama lahendi p 14.2).

1. Käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgniku Y (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud juba 27.02.
2. Pankroti väljakuulutamise ajal oli vaidlusalune korteriomand pankrotivõlgniku ja puudutatud isiku II ühisvara. Puudutatud isiku II hagiavalduse alusel jagati abikaasade ühisvara 05.05.2021 kohtumäärusega (jõustunud 06.05.2021) tsiviilasjas nr 2-16-9434 selliselt, et see jäi kohtuliku kompromissiga pankrotivõlgniku ainuomandisse ning halduril tekkis seega alates määruse jõustumisest vastava vara käsutamise õigus PankrS § 36 lg 1 järgi. Täitemenetlus täiteasjas nr 025/2020/1748 algatati 28.04.2020 ning täitemenetluse raames on vaidlusalune korteriomand arestitud 31.07.2020 ning pandud enampakkumisele 09.04.
3. 10.05.2021 peatas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-7351 hagi tagamise korras kogu täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/
4. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 10.11.
5. Puudutatud isik III on esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-16-9434 kinnitatud kohtuliku kompromissi (ühisvara jagamine) tagasivõitmiseks ja see on käesoleval hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-22-4446).
6. Arvestades

§ 511lg 1 ja Pankr

S § 31 lg 6 koosmõjus sõnastust,

§ 511

lg 1 tagasiulatuva kohaldamise regulatsiooni puudumist, samuti Riigikohtu määruses nr 2-21-3787 väljendatud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole alates 01.02.2021 kehtivad PankrS § 31 lg 6 ja

§ 511kohaldatavad, kuna võlgniku pankrot on välja kuulutatud 27.02.2013.

Kuna

§-s 511 sätestatud otsustus täitemenetluse jätkamise osas tuleb kohtul teha pankrotimenetluses PankrS § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras (s.o pankroti väljakuulutamisel), ei ole seaduse mõttega kooskõlas olukord, kus kohus saaks otsustada täitemenetluse jätkumise pankrotimenetluse väliselt ning pankrotimenetluse suhtes, mis on algatatud enne kõnesoleva seadusmuudatuse jõustumist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

§ 511

on võimalik kohaldada eelkõige juhtudel, kui võlgniku pankrot on välja kuulutatud alates 01.02.2021, kuivõrd selliselt on kohtul võimalik PankrS § 31 lg-st 6 tulenevalt otsustada

§ 511kohaldamise üle pankroti väljakuulutamisel.

40. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole

§ 511

kohaldatav ning eeltoodud põhjendustest tulenevalt jääb täituri avaldus rahuldamata, siis muudele tsiviilasjas esitatud väidetele (s.o kas täitemenetluse läbiviimine on õiguspärane ning teenib käesoleval juhul menetlusökonoomia eesmärki, samuti korteriomandi omandisuhet puudutavad küsimused) ringkonnakohus hinnangut ei anna. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele, siis ei käsitle ringkonnakohus ka avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid. 8 2-22-6347 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1).
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kohtutäitur Kaire Põltsi asendaja 23.02.2023 esitatud taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 13.02.
3. Täituri asendaja põhjendab menetlusdokumendi tähtajaks esitamata jätmist ja tähtaja ennistamise taotlust suure töökoormusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse menetlustähtaja pikendamiseks või ennistamiseks (TsMS § 66).
4. Kuivõrd ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9