lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 30.03.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab S.Uraganov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 14.05.2019 ja lõpp 30.09.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Uraganov on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 2 ettenähtud tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Uraganov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad S. Uraganovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Uraganovil distsiplinaarkaristused puuduvad. S. Uraganov osaleb vangla tööhõives, õpib riigikeelt, on osalenud struktureeritud vestlustel ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. S. Uraganovi lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja täisealine poeg (kes kõik elavad Inglismaal), kuid kellega suhted on head. Kinnipeetava kinnitusel on tal ka xxxx.aastal sündinud poeg, kuid kellega suhted on katkenud. S. Uraganovil on ka tema vangistuse ajal (detsembris xxxx) sündinud tütar, kelle ema on surnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama minna MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning osaleda 6-12-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis. Vabanedes kindel töökoht puudub. 4.11.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides, struktureeritud vestlustel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives osalemine, riigikeele õppimine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, samuti soov osaleda rehabilitatsiooniprogrammis vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Erinevalt kaitsja kohtuistungist avaldatust seisukohast kohus leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult süüdimõistetu käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ( RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). 3
§-de 200 lg 2 p 4, 328 lg 1 – 25 lg 2, 263 p 1, 2, 3 ja 418 lg 3 p 1 (alates 15.03.2007 vastab
lg 2 p 1 tunnustele) järgi ning
Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega tunnistati Sergei Uraganov süüdi
p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aasta 6 kuud vangistust.
lg 6 ja
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2007 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 4 kuud 22 päeva) ja mõistis Sergei Uraganovile liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsusega (karistusregistrisse ekslikult märgitud 4.10.2011 otsus, Kohtute Infosüsteemi andmetel otsuse tegelik kuupäev 12.10.2011) tühistati maakohtu otsus osaliselt s.o
Sergei Uraganovile mõisteti
lg 1 alusel
p 1 ja
Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. S. Uraganov vabanes karistuse kandmiselt 19.12.2014. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt viie kuni kahekümne aastase vangistuse korral kustub karistus 10 aasta möödumisel vangistuse ärakandmisest. Seega on käesoleval ajal kehtivad mõlemad eespoolviidatud karistused. Kuigi karistusregister ei sisalda andmeid Sergei Uraganovi Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, annab Harju Maakohtu 19.05.2010 otsuses liitkaristuse moodustamisel tehtud viide
§-le 76 lg 6 alust järeldusele, et Sergei Uraganov oli eelmise otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Harju Maakohtu 30.03.2016 otsusega S. Uraganov tunnistati süüdi
lg 1 järgi (kuritegu toime pandud 2015 aasta novembris) ning karistati vangistusega 4 aastat. Tartu Maakohtu 27.12.2017 määrusega vabastati S. Uraganov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuid S. Uraganov pani vabaduses toime uue rahvatervisevastase kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega karistati ning pöörati täitmisele ka eelmise karistuse kandmata osa ning mõisteti liitkaristus. Eelnev osutab asjaolule, et varasemad vanglakaristused, korduvalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja kriminaalhooldusel viibimine ei ole täitnud oma eesmärke – ei ole mõjutanud S. Uraganovit kuritegude toimepanemisest hoiduma. S.Uraganov on juba aastaid olnud kuritegelikult aktiivne. Tema vabaduses oleku perioodid on olnud suhteliselt lühiajalised. Kohus on S.Uraganovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades korduvalt talle andnud võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid S.Uraganov on seda kohtu usaldust kuritarvitanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S. Uraganovil diagnoositud narkosõltuvus. Seda süüdimõistetu ka kohtuistungil ise kinnitas. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov sellega vabaduses tegeleda (osaleda rehabilitatsiooniprogrammis) iseloomustavad süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Ent selles, et süüdimõistetu vabaduses ka tegelikult suudab narkootilistest ainetest hoiduda, ei saa olla kindel. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.Uraganov ka varem pöördunud vabatahtlikult opiaadsõltuvuse ravile ( 2019. aasta aprillis). Kohus on juba eelmises vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tuvastanud, et S.Uraganov on ka varasemate vangistuste ajal osalenud sotsiaalprogrammides. Vaatamata sellele jätkas S.Uraganov vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist. Enne käesolevat vangistust viibis S. Uraganov käitumiskontrolli all ning rikkus kohustust mitte 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.