KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4421 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Proku

76 lg 4,5 alusel määrata T.O-le katseaeg kestusega kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. § 76 lg 5 alusel allutada T.O käitumiskontrollile kestusega kuus

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. § 75 lg 2 p 4, 7 alusel määrata T.O-le katseajaks järgmised lisakohustused:  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata
2. T.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus
3. T.O suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
4. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada
5. süüdimõistetu T.O karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
6. Välja mõista T.O-lt menetluskuluna riigituludesse 184,08 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Toomas Metsma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.  Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4421 n o T.O süüdi tunnistatud

§ 215

lg 2 p 1,2 ja

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 kuu vangistuse võrra, ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati T.O antud kriminaalasjas eelvangistuses 06.-07.10.2016.a ja 05.11.2016.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 1 aastat 1 kuud 27 päeva vangistust T.O-le kriminaalasjas nr 1-15-4918 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.07.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa - 1 kuu 7 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks koh tuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 3 kuud 4 päeva vangistust. 22.02.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.O isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik vangidele (risk vanglas). Ohustatud on avalikkus ja vanglas kaaskinnipeetavad. Oht seisneb avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, süütamises, kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav satub konfliktolukorda ning lahendab probleeme vägivalda kasutades või teisi isikuid kättemaksuks ohtu seades. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 58%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tulenevalt kõrgest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu T.O selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses varguse eest ja

1. või
2. kord. XXX soovib elama asuda, sest seal on sotsiaaltöötajad ja võlanõustajad, kes aitavad nõuga hagisid ära maksta ja suhelda kohtutäituritega. Käis programmis Õige Hetk ja seal räägiti sellest. Suhtleb lähedastest õe, ema ja vendadega. Ema oli natuke pahane, et tema poole murega ei pöördunud ja ei tahtnud suhelda, aga nüüd vaikselt juba suhtlevad omavahel. Otsib tulevikus elukoha kaugemale XXX, kus tuttavaid ei ole. Andis neile ka karistuse saades teada, et ei taha nendega suhelda. Puhastusteenindaja erialal lõppeb novembris. Tugiisikuga arutas, et vabanemise korral lõpetab väljas. Hetkel töökohta ei ole, aga loodab saada XXX osaajaga töö ja õppida samal ajal. Kunagi oli probleemiks alkohol. Ei ole enam pikka aega probleem olnud, viimati olid suuremad probleemid 17-18 aastaselt. Programmis Õige Hetk käsitleti alkoholi ja kõiki temale probleemseid kohti. Tehti kuritegude kavand, miks o n sellisele teel läinud ja kuidas muuta seda. Oli väga vajalik programm ja on sellest kasu saanud, sest ise ei ole mõelnud selliste asjade peale, kuidas ja miks kuritegu toimus. Koolitus sai läbi, aga oli nõus, et enne vabanemist töötab paar tundi vanad materjalid läbi ja kuidas puudulike oskustega vahepeal läinud on. On arendanud mõjutatavuse probleemi ja katsetanud ja seni on hästi välja tulnud see, mida õpetatud on. Kutsehariduskeskuse kaudu saab jätkata eriala lõpetamist, aga peab Töötukassast uurima. Nagunii peab esimese asjana võtma töötuna arvele ja seal kohe mainib, et sooviks lõpetada kutsehariduse. Vanglas on osalenud majandusabitöödel koristajana. Kui helistab õele ja keegi on kõrval, siis räägib vendadega ka kuidas neil koolis läheb . 2 venda on täisealised , aga elavad vanemate juures. On ka sõbranna, kes toetab ja vend on ka nõus toetama rahaliselt. Vanemate kohta ei oska öelda. Sõbranna elab XXX . XXX esialgu ei tule, elab oma kodus, aga siis kui üürikorteri saab, kolitakse kokku. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.O (Sild) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega T.O (T.O) vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et on seisukohal, et T.O-le võiks anda võimaluse ennetähtaega vabaneda. Isik avaldas, et läheks elama XXX ja põhjusel, et keskuse kaudu on võimalik saada tugiteenuseid, mis aitaksid lõimuda ühiskonda ja oma elu rööbastesse saada. Positiivne on, et isik soovib jätkata kutsehariduse omandamist, mille omandamisel on suurem võimalus leida töökoht. Ta võtab ennast Töötukassa kaudu arvele ja teeb kõik selleks, et kutseharidust jätkata. Positiivne on ka see, et lähedastega hakkab suhtlemine taastuma, nagu ta on maininud, et suhtlus emaga hakkab arenema. Isik on läbinud vanglas ka programmi Õige Hetk ja on toimunud ka individuaalne nõustamine, mis on positiivne olnud, isik on aru saanud, miks ta on sellisesse olukorda sattunud, kus ta paneb toime süütegusid. Kaitsjasuu b, et T.O on teinud sellest järelmid ja suudab edaspidi järgida ühiskonna reegleid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. T.O kannab k äesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.O temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Tegemist on XXX . Keskuses on võimalik ajutiselt tähtajalise lepingu alusel elada kokku 12 vanglast vabanenul isikul. Igale kliendile eraldatakse omaette tuba. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole olnud ohtliku üleastumisega ning sellest on möödas peaaegu 9 kuud. Kinnipeetav on osalenud tööhõives majandusabitöölisena ning alates 08.01.2018 õpib puhastusteenindaja eriala. Samuti on T.O läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning iseloomustus programmis osaluse kohta on positiivne ja peegeldab isiku soovi edaspidi elus teha muudatusi seadusekuulekuse suunas. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul temas toimunud positiivseid arenguid ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka toetav suhtlusvõrgustik. Istungil selgitas kinnipeetav, et suhtleb lähedastest õe, ema ja vendadega. Ema oli natuke pahane, et tema poole murega ei pöördunud ja ei tahtnud alguses suhelda, kuid läbisaamine on paranenud. Kriminaalse taustaga isikutega T.O enda kinnitusel edaspidi suhelda ei kavatse ning antud elukohta XXX soovibki vabaneda, kuna seal on tugiisikud ning võlanõustajad, kes aitavad seadusekuulekal rajal püsida. Samuti on kinnipeetaval tüdruksõber, kellega soovib tulevikus koos elama hakata. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Samuti on positiivne ning näitab initsiatiivikust asjaolu, et isik pöördus ise XXX poole pärast sotsiaalprogrammis osalust, eesmärgiga saada vabanemise korral eemale varasematest tuttavatest ning tugiisiku ja võlanõustaja abi. Sellest nähtub kohtu hinnangul, et isik tunneb huvi edasise elu seadusekuulekalt elamise vastu ning on samuti valmis ka ise selleks samme astuma, et tema tulevik tõepoolest saaks olema õiguspärane. Kuigi kindlat töökohta isikul ei ole, on kohtu hinnangul usutav, et Töötukassa abiga on tal võimalik see leida. Kinnipeetav on omandamas puhastusteenindaja eriala, mille soovib vabanemisel lõpetada. Samuti on isik osalenud majandusabitöödel vanglas. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. T.O on selgitanud, et on vabatahtlikult nõustunud ka peale programmi läbimist ning enne vangist vabanemist kordama programmis õpitut. Samuti selgitas ta, et on ise katsetanud õpitu rakendamist ning senimaani on õnnestunud mõjutatavust edukalt vältida. Seega on põhjendatud anda T.O-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Süüdlasel on karistust kanda jäänud vähem kui 6 kuud, mis tähendab seda, et tähtaegsel vabanemisel puudub tema kõrval reaalne tugi, milline aitaks resotsialiseerida. See aga tähendab seda, et eksisteerib suur tõenäosus, et ilma kõrvalise juhendamiseta võib T.O sattuda taas tuttavale kuritegelikule teele. Praegu on aga XXX teenistujate kaasabil reaalne võimalus, et M.T.O kriminaalhooldaja, sotsiaaltöötajate, võlanõustajate koostöös siiski suudab jääda isikuks, kes peab lugu kehtestatud normidest ning nii enda kui ka teiste õigustest ja kohustustest. Tõsi, süüdlase minevik on noore inimese kohta selline, mis pigem viitab nihilistlikule suhtumisele õigusesse ning ei peaks kaasa tooma ennetähtaegset vabastamist. Kuid kohus jääb kõike ülaltoodut arvesse võttes selle juurde, et T.O vajab paremaks lõimumiseks ühiskonda tuge, mida XXX meeskond ja kriminaalhooldus suudavad pakkuda. Just T.O minevik viitab sellele, et vabanedes kodukohta siirdumine toob kaasa järjekordsed õigusrikkumised.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 25 .04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Toomas Metsma . Kaitsja esitas 25 .04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.O-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik