← Eesti

1-18-8287/29

Obsah (8)§ 121§ 118§ 68§ 73§ 78§ 16§ 56§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2019. a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8287 (16230105017) Kohtunik Aulike Salo Rahvakohtunikud Sir

§ 121

lg 1 järgi ning Vladimir Kirillov süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Natalia Lebed Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav R.R – isikukood XXX; kodakondsus: VF; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; elukoht: xxx; töökoht: xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus Vladimir Kirillov – isikukood 38407030261; kodakondsus: VF; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; elukoht: xxx; töökoht: xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.03.2018.a süüdistatavate kaitsja Ljudmila Tšeussova RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi R.R

§ 121

lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 30.10.2016.a, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jääb 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui R.R ei pane 1- (ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

Tunnistada süüdi Vladimir Kirillov

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 30.10.2016.a, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jääb 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Vladimir Kirillov ei pane 5- (viie) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, jätta Vladimir Kirillovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tsiviilhagi Rahuldada R. G.i tsiviilhagi R.R-i vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista R.R-ilt R. G.i kasuks välja 500 eurot. Hagi tuleb tasuda R. G.i arveldusarvele XXX. Rahuldada L. S.i tsiviilhagi Vladimir Kirillovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Vladimir Kirillovilt L. S.i kasuks välja 10 981.18 eurot. Hagi tuleb tasuda L. S.i arveldusarvele xxx. Menetluskulud R.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse  sundraha 810 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 67,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Vladimir Kirillov ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; ; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse    sundraha 1350 eurot kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 1554 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 129,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Vladimir Kirillovilt kannatanu L. S.i kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud summas 550 eurot. Asitõendid CD-plaat (asub kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.06.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 1. Esitatud süüdistus: 1.1 R.R-i süüdistatakse selles, et tema, 30.10.2016 kella 01.10 paiku aadressil xxx asuva xxx lähedal lõi rusikaga näo piirkonda R. G.ile, mille tagajärjel viimane kukkus. Edasi lõi R.R kannatanule mitu korda jalaga keha piirkonda ja rusikaga korduvalt näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi - lõua ja alahuule paistetus, haav alahuule siseküljel, lõual naha pindmised vigastused. Seega pani R.R oma tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1.2 Vladimir Kirillovit süüdistatakse selles, et tema, 30.10.2016 kella 01.10 paiku aadressil xxx asuva xxx lähedal peksis käte ja jalgadega kannatanut L. S.i, tekitades talle tervisekahjustused - aju koldeline vigastus otsmiku piirkonnas, koljupõhimiku murrud ja näokoljuluude hulgimurrud, mis on vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 18E-PõI0008 eluohtlikud vigastused ning nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud. Seega pani Vladimir Kirillov toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.R avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Ka süüdistatav Vladimir Kirillov avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista.

  1. Kohtu seisukoht 2.1 Kohus, tutvunud kõigi kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, jõudis järgmistele järeldustele. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes:
  2. R.R ja Vladimir Kirillov ning R. G. ja L. S. viibisid samaaegselt 30.10.2016 aadressil xxx asuvas xxx ja selle vahetus läheduses (õues).
  3. R.R-i ja Vladimir Kirillovi ning R. G.i ja L. S.i vahel tekkis 30.10.2016 aadressil xxx asuvas xxx sõnavahetus.
  4. R. G.it rünnati 30.10.2016 aadressil xxx asuva xxx ees ning rünnaku käigus tundis ta füüsilist valu ja ründe tagajärjel sai ta kehavigastusi - lõua ja alahuule paistetuse, haava alahuule siseküljele, lõuale naha pindmised vigastused.
  5. L. S.i rünnati 30.10.2016 aadressil xxx asuva Xxx baari ees ning rünnaku käigus tekitati talle tervisekahjustused - aju koldeline vigastus otsmiku piirkonnas, koljupõhimiku murrud ja näokoljuluude hulgimurrud, mis on vastavalt isiku ekspertiisiaktile eluohtlikud vigastused ning nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud.
  6. R. G.it ja L. S.i rünnati samaaegselt aadressil xxx asuva Xxx baari ees. Kaitsja märkuse kohta, mis puudutab süüdistusaktis märgitud ebaõiget kuriteo toimepanemise aega, märgib kohus järgnevat: süüdistusakti kohaselt on süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod toime pandud 30.10.2016 kella 01.10 paiku. Kriminaalmenetluse seadustiku § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks muu hulgas kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist, on L. S. teinud kõne Häirekeskusele 30.10.2016 kella 00.51 ajal ning teavitanud tema suhtes toime pandud rünnakust, mis toimus 5 minutit tagasi (tlk 65). Kuna rünnak mõlema kannatanu suhtes toimus samaaegselt, siis lähtuvalt L. S.i poolt häirekeskuse töötajale edastatud infost, sai rünnak toimuda umbes kella 00.45 ajal. Kuigi süüdistusakti kohaselt pandi kuriteod toime kella 01.10 paiku, mis ei ole päris täpne kuriteo toimepanemise aeg, kuna sündmused leidsid aset varem, siis kohtu hinnangul toimepanemise aja määratlemine süüdistuses näidatud viisil, s.o “kella 01.10 paiku“ hõlmab ka ajaperioodi enne ja pärast seda kellaaega. 4 Riigikohus on lahendi 3-1-1-76-11 p-s 9.2 leidnud, Antud juhul ei tekkinud kummalgi süüdistataval küsimust kuriteo sündmuses, nad said täielikult aru, millist konkreetset tegu neile ette heidetakse ja seetõttu said ka ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Kuna kuriteo toimepanemise ajana süüdistuses märgitud kellaajaline ebatäpsus ei muutnud süüdistusest aru saamist, siis ei ole alust rääkida ka R.R-i ja Vladimir Kirillovi kaitseõiguse rikkumisest. 2.2 R.R-ile esitatud süüdistus. R.R-i süüdistatakse

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 121

lg 1 n äeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. KäesoL.as menetluses ei vaielda selle üle, et tagajärg, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, on olemas e. R. G. tundis 30.10.2016 aadressil xxx asuva Xxx baari ees rünnaku käigus füüsilist valu ja ründe tagajärjel sai ta kehavigastusi - lõua ja alahuule paistetuse, haava alahuule siseküljele, lõuale naha pindmised vigastused. See on tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega (tlk 28 pöördel, 31 pöördel) kui ka tunnistaja J. H.i ütlustega (tlk 47 pöördel) ning kannatanu läbivaatuse protokolli ning selle lisaks oL.a fototabeliga (tlk 73-75) ja PERH-i teatise ning EMO kaardiga (tlk 98-100). Süüdistatav R.R ja tema kaitsja seavad kahtluse alla süüdistatava süülise käitumise. Vaidlus on asjaolu üle, kas R. G.il tuvastatud vigastused on tekitanud R.R . Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatavate ning teiselt poolt kannatanute ütlustes. Kannatanu R. G.i ütluste kohaselt lõi süüdistatav R.R teda pea piirkonda, löögi tagajärjel ta kukkus ning R.R jätkas löömist pärast kukkumist. R. G. ei jõudnud R.R-i vastu lüüa (tlk 28 pöördel). Süüdistatav R.R väidab, et R. G. tõukas teda ning enese kaitseks lükkas ta R. G.i endast tugevasti eemale ning R. G. lõi hoopis süüdistatavat 2 korda (tlk 51 pöördel, 53 pöördel, 54). Kannatanu L. S. ei näinud, kes lõi R. G.it (tlk 32 pööördel). Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude ja tõenditega. Kohus peab kannatanu R. G.i poolt antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavaid ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, R.R-i ja Vladimir Kirillovit süüstavaid valeütlusi. Naeruväärne on süüdistava R.R-i arvamus, et kannatanu esitas valesüüdistuse raha teenimise eesmärgil, kuna ükski tõend seda ei kinnita ja vaevalt, et keegi tahab lasta ennast peksta ja seejärel valesüüdistuse esitada, selleks et oleks võimalik raha teenida (tlk 54 pöördel). R. G. oskas kirjeldada seltskonda, kuhu kuulus lisaks 2 süüdistatavale ka kolmas isik - F.. R. G. on mõlemad süüdistatavad fotodelt ära tundnud (tlk 89-94) ning ka vahetult pärast rünnakut sündmuskohale saabunud politseinikule mõlemad ründajad ka ette näidanud (tlk 31). Kuigi 5 baaris oli peale süüdistatavate veel inimesi, siis kannatanu osutas just R.R-ile ja Vladimir Kirillovile, kui neid rünnanud isikutele. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et nendega haakuvad sündmuskohal käinud politseiametniku J. H.i ütlused. Tunnistaja J. H. küll sündmust ise pealt ei näinud ja üldjuhul tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, kuid käesoL.al juhul on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 2 sätestatud olukorraga - tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Tunnistaja J. H. kinnitas kohtus, et sündmuskohal olnud väga verine meesterahvas viidi kiirabiga ära, kuid teine meesterahvas näitas talle baaris ette ründajad. Sel momendil, kui ta baaris viibinud isikud kinni pidas, oli ta täiesti veendunud, et kannatanu osutas just neile kahele isikule (tlk 45 pöördel, 46, tlk 47 pöördel). Kannatanu R. G.i ja tunnistaja J. H.i ütlused haakuvad omavahel ka osas, et ajal, kui politseipatrull sündmuskohale saabus, olid süüdistatavad baaris. R.R ja Vladimir Kirillov väidavad, et nemad olid baari ees, väljas, kui politseinikud baari juurde tulid (tlk 52, 53 pöördel, 56 pöördel). R.R püüab kohut veenda, et vigastused, mis tekkisid R. G.il 30.10.2016 Xxx baari juures, on tekkinud ajal, mil tema viibis baaris ning temal puudub teave nende tekitamise asjaolude kohta (tlk 52, 54). Kuna R.R kinnitas, et tal oli konflikt R. G.iga ning ta kinnitas ka kannatanu lükkamist, siis kohus on veendunud, et R. G.il esinenud vigastused tekkisid just R.R-i tegevuse tagajärjel. Mitte ükski tõend ei kinnita, et R. G.i vigastused tekitas keegi kolmas, menetluse käigus välja selgitamata isik. R.R annab ennastõigustavaid ütlusi eesmärgiga vähendada oma süüd. Pole usutav, et esilagu oli füüsiline konflikt R.R-i ja R. G.i vahel, mis päädis vaid väikeste tõukamistega ning pärast ilmusid veel kusagilt inimesed, kes tekitasid kannatanule kehavigastused - lõua ja alahuule paistetuse, haava alahuule siseküljele, lõuale naha pindmised vigastused. Kuna ei kannatanud ega ka tunnistajast politseiametnik ei viita teisele võimalikule konfliktis osaL.ale isikule/seltskonnale, siis on tegemist vaid süüdistatava paljasõnalise ütlusega, mille abil ta soovib vastutusest vabaneda. Süüdistatava ütlused on ennast kaitsvad, kusjuures süüdistatava kinnipidamisel oli tema parem käsi paistes ja verine, mis on kohtu hinnangul tekkinud kannatanu löömisest, sest ei ole usutav, et inimene, kellel on vere hüübimisega probleeme, tekitab vigastusi ise vabatahtlikult, lüües oma kätt politseiautos vastu ust või trelle (tlk 52 pöördel, 69-72). Tunnistaja R. M.i ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks. Kuna tegemist on süüdistatava Vladimir Kirillovi sõbraga, siis on mõistetav, et tema ütlused on antud soovist sõbra aitamiseks. Tunnistaja R. M.i poolt kohtus antud selgitus, et ajal, kui baari ees toimus kaklus, viibisid R.R ja Vladimir Kirillov baaris sees, ei ole kohtu hinnangul usutav ning tunnistajal oL. info pärineb süüdistatavatelt. Kui liskas konfliktile süüdistatavate ja kannatananute vahel oleks toimunud veel mõni intsident, siis oleks sellest kindlasti ka politseid teavitatud, arxxxdes, et jutt käib kaklusest. Ka ei vasta tõele tunnistaja poolt antud ütlused R.R-i ja Vladimir Kirillovi käitumise kohta ajal, kui patrullekipaaž kohale saabus. Tunnistaja R. M.i ütlused selle kohta, et kui politseipatrull kohapeale saabus, läksid R.R ja Vladimir Kirillov ise politseiametnike juurde, on ümber lükatud kannatanu R. G.i ütlustega, samuti ka politseiametniku J. H.i ütlustega, kes kinnitas kohtus, et kohapeale saabudes viibisid mõlemad süüdistatavad baaris sees, siseruumis ning kannatanu R. G. juhatas ta peksjate juurde. Kohus seab kahtluse alla tunnistaja R. M.i viibimise üldse sündmuskohal baari ees toimuva intsidendi ajal, mis leidis aset süüdistatavate ja kannatanute 6 vahel, kuna tunnistaja on ka ise väitnud, et käis vahepeal ära ning ei tea sündmustest, mis võisid aset leida ajal, kui ta ära käis (tlk 150). Puutuvalt R.R-i väiteid selle kohta, et R. G. lõi teda mitu korda kehasse ja ta sai vigastusi ning pidi seetõttu pöörduma kontrolliks arsti poole (tlk 54), siis kohtu hinnangul ei ole ka need ütlused tõsiseltvõetavad, kuna kohtus kinnitas süüdistatav, et kõnealused vigastused ei olnud märkimisväärsed (tlk 53 pöördel, 54), kuid nähtuvalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist, tuvastati R.R 02.11.2016 kehapiirkonna pindmised vigastused (tlk 138, 139). Arusaamatuks jääb süüdistatava käitumine, et kui 30.10.2016 märkimisväärseid vigastusi tal ei olnud, siis miks pidanuks ta paari päeva möödudes neid meditsiinitöötajale näitama. Kummaliseks teeb situatsiooni ka tõik , et isik, kellel on vere hüübimisega probleeme, läheb arsti juurde alles mitu päeva hiljem (tlk 52 pöördel). Kuna ITK epikriisi kohaselt tungiti R.R-ile kallale 29.10.16 Koplis xxx maja juures (tlk 138), kuid konflikt kannatanuga toimus 30.10.2016 xxx juures, siis on küsitav, kas meditsiiniasutuse poole pöördumine on üldse seotud Xxx baari juures toimunuga.

§ 121

objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. On ilmselge, et löök, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, pidi olema väga tugev ja sellise tugevusega löök põhjustab igal juhul valu. Ka tekkinud vigastused viitavad üheselt, et nende tekitamisega kaasneb valu. Seda, et R. G. tervis sai Xxx baari juures kahjustada on kannatanu ka ise kohtuistungil kinnitanud ning kehavigastusi tõendavad kannatanu läbivaatuse protokoll ning selle lisaks oL.a fototabel ja PERH-i teatis ning EMO kaart. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.R-i süü antud kuriteos on tõendatud ning

§ 121lg 1 objektiivne koosseis on täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Lüües kannatanut rusikaga näo piirkonda ja jalaga keha piirkonda, sai süüdistatav aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks, millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.R-i poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning R.R tuleb süüdi mõista

§ 121lg 1 järgi.

2.3 Vladimir Kirillovile esitatud süüdistus. 7 Vladimir Kirillovit süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1 ettenähtud teo toimepanemises.

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette karistuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule.

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 18E-PõI0008 p 1 kohaselt diagnoositi L. S.il 30.10.2016 aju koldeline vigastus otsmiku piirkonnas, koljupõhimiku murrud ja näokoljuluude hulgimurrud: ninaluude, ninavaheseina ja mõlemapoolselt ülalõualuude murrud ning põrutushaavad ninaseljal ja ülahuulel, mis on vastavalt isiku ekspertiisiakti p-dele 3 ja 4 eluohtlikud vigastused ning nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud (tlk 85-88). Eelnevaga on leidnud tuvastamist, et kannatanul on tekkinud raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule

§ 118lg 1 p 1 mõttes.

Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p -s 2 on eluohtliku tervisekahjustusena märgitud koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu lahtine murd ning ka eksperdiarvamusest nähtuvalt oli lahtiste koljuluude murdude tõttu tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. KäesoL.as menetluses ei vaielda selle üle, et tagajärg, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, on olemas e. vaidlust ei ole, et L. S. sai raske tervisekahjustuse 30.10.2016 Tallinnas asuva Xxx baari juures. Süüdistatav Vladimir Kirillov ja tema kaitsja seavad kahtluse alla süüdistatava süülise käitumise. Vaidlus on asjaolu üle, kas Vladimir Kirillov oli isikuks, kes oma tegevusega põhjustas L. S.ile raske tervisekahjustuse. Kannatanu L. S. on kinnitas kohtus, et teda lõid 2 isikut – nendeks on Kirillov ja F.. Ta tundis ka saalis viibijate seast ära Kirillovi, s.o isiku, kes teda lõi. Ta ei tea, millega Kirillov lõi, kuid löök oli väga raske ja jäik. Kui ta oli löögi tagajärjel maha kukkunud, siis sekundiks nagu kadus teadvus ja ta tundis, et keegi lööb teda jalaga näkku, mistõttu hakkas ta oma kätega nägu katma ja ta nägi läbi käte, et teda peksid 2 inimest. Ta ei saanud vastupanu osutada, kuna lamas maas ja kattis kätega nägu (tlk 32 pöördel, 33). L. S. on süüdistatava Vladimir Kirillovi fotolt ära tundnud ning märkinud äratundmiseks esitamise protokolli p 9, et on kindel, et just Kirillov lõi teda tänaval rusikaga näkku ja pärast ka maas jalgadega (tlk 95-97). Isiku läbivaatuse protokollis ja kohtule esitatud meditsiini dokumentides on kajastatud L. S.i vigastused, ning kuna vigastused on just näo piirkonnas, siis need haakuvad ka kannatanu ütlustega, et teda löödi näkku (tlk 76-84). Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist ei teadnud L. S. Häirekeskusele 30.10.2016 kella 00.51 ajal helistades mitu isikut teda peksid, kuid ta teatab häirekeskuse töötajale, et teda peksti läbi ning ta palub saata kiirabi (tlk 65, 65 pöördel). Kuna mõlemad kannatanud kinnitavad, et seltskonda, kes baari ees neid ootas, kuulus 3 isikut, s.o R.R, Vladimir Kirillov ja F. ning nagu juba kohus eelnevalt tuvastas oli R.R isikuks, kes ründas R. G. it, ja L. S.i sõnul ründas teda kaks meest, siis on tema ütlused täiesti usutavad, et teda ründasid Vladimir Kirillov ja F.. Kannatanu R. G.i sõnul tungisid L. S.ile kallale kaks teist meest, kes teda ei rünnanud (tlk 28 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda omavahel riimuvate kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Samuti oli kannatanul R. G.il teada, et süüdistatav Vladimir Kirillov oli baari tulnud tumedat värvi maasturiga, ta oli kirja pannud ka selle numbrimärgi, mille ta hiljem uurijale süüdistatava äratundmiseks esitatud fotode vaatamisel ka ütles ning kirja pani (tlk 28-32, 92-94). Kui 8 Vladimir Kirillov ei oleks olnud seotud peksmisega, siis ei oleks olnud R. G.il mingisugust vajadust süüdistatava auto registreerimisnumbri jäädvustamiseks. Tavapäraselt ei kirjuta inimesed üles võõraste sõidukite numbrimärke. Ka kohtusaalis osundas kannatanu R. G. Vladimir Kirillovile, kui isikule, kes käis maasturi juures (tlk 31 pöördel). Süüdistatava Vladimir Kirillovi ütlused aga ei riimu teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav selgitas kohtus, et kannatanu L. oL.at üritanud teda näkku lüüa. Süüdistatav ei eita, et ta tõukas L. S.i, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel süüdistatav läks tagasi baari, kuna kartis suurt konflikti ja ehmus, arvates, et süüdistataval võib olla taskus nuga. Vigastused võisid kannatanul tekkida ajal, mil tema viibis juba baaris (tlk 56-58 ). Süüdistatava väide, et L. S. lõi teda näkku natuke (tlk 57) ei haaku aga tema kinnipidamise protokollis fikseerituga, kuna p 9 järgi, kus on tervisekahjustuste kirjeldus, ei ole ühtegi viidet näo vigastusele (tlk 68). Nagu kohus juba ka eelnevalt R.R-i süüdistuse tõendite analüüsis märkis, on ebaloogiline ka süüdistatava Vladimir Kirillovi versioon selle kohta, et kannatanu vigastused tekitas keegi teine, keda ei ole välja selgitatud menetluse käigus. Kohus jääb oma arvamuse juurde, märkides lisaks veel, et süüdistatava Vladimir Kirillovi ütlused on ennast kaitsvad, kusjuures süüdistatava kinnipidamisel olid tema vasakul käel vigastused, mis võivad olla kohtu hinnangul tekkinud kannatanu löömisest (tlk 67-69). Arxxx des kõiki kohtule esitatud tõendeid, ei ole usutav süüdistatava väide ka selle kohta, et kannatanu esitas valesüüdistuse tema vastu põhjusel, et süüdistatav ajas kannatanu oma laua juurest ära ja kannatanu jättis selle meelde (tlk 58). Seega leiab kohus, et kannatanute ütlustega ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist, et Vladimir Kirillov on isikuks, kes tekitas L. S.ile eluohtliku tervisekahjustuse. Järgmisena hindab kohus Vladimir Kirillovi tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul erinevad tervisekahjustused, s.h lahtised koljuluude murrud, mis olid ohtlikud elule. Isiku ekspertiisiakti kohaselt (tlk 86 pöördel) võisid L. S.i vigastused olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, sh rusikaga, kängitsetud jalaga. Arxxxdes kannatanu ütlusi, et maas lamades peksti teda jalaga näkku, s.t peapiirkonda, siis kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et jalaga kannatanut pähe lüües saab viimane tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et jalaga pähe lüües võib vigastada ka elutähtsaid organeid, mille kahjustamine võib kaasa tuua ohu elule. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine pärast löömist, s.t ta ei tundnud tekitatud kahjustuste vastu mingit huvi ning naases baari kuni politseipatrulli saabumiseni. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Seega esinevad süüdistatava Vladimir Kirillovi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Vladimir Kirillovile süüks arvatud teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava Vladimir Kirillovi poolt toime pandud tegu vastab

§ 118

lg 1 p 1 tunnustele, on õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdi mõista.

9 3. Karistus 3.1 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arxxxtakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.

§ 118

lg1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik karistusena ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. 3.2 R.R-ile karistuse mõistmisel arxxxb kohus järgmist: Kuna

§ 121

lg 1 puhul tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujun dab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Tutvudes R.R-i isikuandmetega, siis süüdistatava ankeetandmete kohaselt on tal töökoht xxx OÜ-s. Kohtistungil ta kinnitas, et töötab autojuhina ning tema igakuine sissetulek on umbes 500 eurot, millest 300 eurot moodustab palk ning 200 eurot riigitoetus ravimite ostmiseks. Naise sissetulek on 700 eurot, kuid samas on tasuda eluasemelaen summas 500 eurot kuus (tlk 54 pöördel). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et vaatamata sissetuleku olemasolule, mida süüdistatav kohtus kinnitas, on kohtu arvates süüdistatavale igapäevaseks toimetulekuks kätte jäävate vahendite hulk napp, mistõttu ei ole süüdistataval ka piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et tasuda nii rahalist karistust, menetluskulusid ja hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Seega ei oleks

§ 121

alusel rahalise karistuse mõistmine kohtu hinnangul täidetav, samuti ei vastaks see tema süü suurusele. Kohus ei leidnud süüdistatava R.R-i käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ega ka

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arxxx ma ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile ar xxxb kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. R.R-i vägivaldne käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning kaaskodanikesse. Kohtu hinnangul on tsiviliseeritud ühiskonnas võimalik erimeelsused isikute vahel rahumeelselt lahendada. Süüdistatava käitumisest võib järeldada lugupidamatut suhtumist kaaskodanikesse ning see on ühiskonnas väljakujunenud sotsiaalseid norme eirav. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kannatanu vigastused olid sellised, mis tingisid vajaduse PERH EMO-sse pöördumiseks. Võttes arvesse ka süüdistatava eitavat suhtumist toimepandusse ning õiguskorra kaitsmise huvisid, mõistab kohus R.R-ile 1 aastase vangistuse. Kuna aga süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on tuvastatud tervisekahjustus (tlk 134), siis vaatamata asjaolule, et ta on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuid mitte isikuvastaste süütegude toimepanemise eest, on kohtu hinnangul R.R-i suhtes võimalik kohaldada

§ 73sätteid.

R.R-i käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Arxxxdes R.R-i isikut, on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane

§ 73lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalses määras.

Kohus arxxxb vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on töökoht ning käesoL.ast kriminaalasjast tulenevad tal nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. 10 3.3 Vladimir Kirillovile karistuse mõistmisel arxxxb kohus järgmist: Kuivõrd

118 lg 1 p 1 näeb ainsa võimaliku karistusliigina ette vangistuse, tuleb Vladimir Kirillovile nimetatud sätete alusel mõista karistuseks vangistus. Hinnates Vladimir Kirillovi süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi käte ja jalaga kannatanut peapiirkonda, tekitades lahtiste koljuluude murrud, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arxxxdes süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes, on süüdistatava süü keskmine. Süüdistatav ei tunnista teo toimepanemist, mis tähendab, et antud juhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ka vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristus

§ 424järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest.

Seega ei ole isikut varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid isikuandmed näitavad, et ta on ka varasemalt õigusvastaselt käitunud. Seetõttu arvesse võttes karistuse eesmärke, Vladimir Kirillovi süü suurust ning tema isikut, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 5 aastat.

Karistus jätta

§ 73

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et eelnimetatud karistus täidab kõiki

§ 56nimetatud ja karistuse mõistmisel arvesse võetavaid komponente.

Vladimir Kirillovi poolt toime pandud teo ebaõigussisu on oluliselt kergem kui tegu, mille sooritamise tahtlus oleks olnud suunatud nii elu võtmisele kui ka muu

§ 118

lg 1 sätestatud raske tagajärje saavutamisele, mistõttu on põhjendatud jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kuigi süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ka põhjusel, et pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna süüdistataval on alaealised lapsed ning invaliidist abikaasa (tlk 58 pöördel), siis leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmine distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest talle on antud mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks jätta vangistus tema suhtes kohaldamata tingimusel, et ta maksimaalse tähtajaga katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Tsiviilhagi 4.1 R. G.i tsiviilhagi R.R-i vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kohtulikul tõendite uurimisel on R.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 121lg 1 järgi tõendamist leidnud.

Süüdistatav esitatud tsiviilhagi kohtus ei tunnistanud, kuivõrd süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kannatanu R. G. on esitanud hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule 11 maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arxxxtakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. R. G. põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et löögi tagajärjel sai vigastusi peapiirkond, pärast kukkumist löödi teda jalaga, ning ka neerud või maks said vigastada. Ta tundis valu ning pärast juhtunut oli ta kodusel ravil, tööle naases nädala-pooleteise pärast ning täielik tervenemine võttis aega 2-3 nädalat (tlk 31 pöördel, 32). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 30.10.2016.a vahejuhtumi käigus tekitas R.R R. G.ile tervisekahjustusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoL.a kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg -s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Otsuses nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. 12 Kohus märgib, et igasugune isiku suhtes toimepandud vägivallategu tekitab nii füüsilisi kui ka psüühilisi kannatusi, on ka usutav, et pärast intsidenti pidi kannatanu mõneks ajaks oma tööharjumusi ning elukorraldust muutma. Arxxxdes R. G.ile tekitatud tervisekahjustuste iseloomu (ei ole püsiva iseloomuga, kuid tervenemine võttis 2-3 nädalat aega) ja nendega tekitatud eeldatava valu suurust, R.R-i süü suurust, rikkumise laadi ja raskust ning poolte majanduslikku olukorda, leiab kohus, et põhjendatud on R.R-ilt välja mõista R. G.ile mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Selline hüvitise suurus vastab ka ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning on võrreldav sarnastel asjaoludel Eesti kohtute poolt välja mõistetud rahaliste kompensatsioonidega. 4.2 L. S.i tsiviilhagi Vladimir Kirillovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes. L. S.i esitas tsiviilhagi Vladimir Kirillovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 10 981,18 eurot. KäesoL.as kriminaalasjas on tsiviilhagile lisatud tõendid, mis seonduvad varalise kahjuga (ravidokumendid, töövõimetuslehed, tsiviilhagi esitamisega seotud kuludokumendid). Kohtulikul tõendite uurimisel on Vladimir Kirillovi süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 118lg 1 p 1 järgi tõendamist leidnud.

Süüdistatav esitatud tsiviilhagi kohtus ei tunnistanud, kuivõrd süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks oL.aid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tuL.ikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tuL.ikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu on tsiviilhagist nähtuvalt seoses 30.10.2016.a tema suhtes toimepandud kuriteoga kandnud kulutusi summas 10 981.18 eurot, mis hõlmavad arstide konsultatsioone ja ravikulusid ning saamatajäänud töötasu ning tsiviilhagi esitamisega seotud kulu. 4.2.1 Tsiviilhagi esitamisega seotud kulu. Riigikohus on oma 03.04.2013.a lahendi nr 3-2-1-19-13 p-s 11 välja toonud, et: „ 13 “ Kohus leiab, et kannatanu poolt tsiviilhagi esitamisega seotud kulu summas 164 eurot (tlk 159) on põhjendatud. OÜ R. 09.03.2018.a väljastatud arvest nr 1041 nähtuvalt koosneb nimetatud summa õigusabi osutamisest kriminaalasjas nr 16230105017 (kliendi nõustamine) ning hagiavalduse koostamisest. Kannatanu poolt kantud kulutused professionaalsele õigusabile olid tingitud kannatanu suhtes toimepandud süüteoga, milline on kohtus leidnud tõendamist ning kohtu hinnangul professionaalse õigusabi kasutamine juriidiliste eriteadmisteta kannatanu poolt on vajalik tema õiguste tõhusamaks kaitseks. Samuti on kohus seisukohal, et kannatanu poolt kantud kulutused õigusabiteenusele on mõistliku suurusega. 4.2.2 Ravikulud VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Lähtuvalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel on Vladimir Kirillov kohustatud hüvitama L. S.ile tervise kahjustamisega tekitatud kahju. Ravikulude kohta märgib kohus järgmist. Käeso L.as kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisi käigus tuvastati L. S.il aju koldeline vigastus otsmiku piirkonnas, koljupõhimiku murrud, näokaljuluude hulgimurrud: ninaluude, ninavaheseina ja mõlemapoolselt ülalõualuude murrud ning põrutushaavad ninaseljal ja ülahuulel. Tsiviilhagi juurde esitatud erakliiniku F. poolt soovitatud ravi maksumus kokku on 3405 eurot (2820+585 eurot) ning H. OÜ raviplaani kohaselt maksaks kahjustatud H.ste taastamine kokku 5742 eurot (tlk 110, 113-114). Kuna L. S.i poolt esitatud kalkulatsioonid seonduvad terviseseisundi taastamiseks vajalike meditsiiniliste protseduuride tegemisega, siis peab kahju põhjustaja ehk Vladimir Kirillov ka nende protseduuride maksumuse kannatanule täies ulatuses hüvitama. 4.2.3 Saamata jäänud töötasu 14 L. S. põhjendab oma saamata jäänud töötasu nõuet sellega, et kallaletungi tõttu pidi ta olema haiguslehel ajavahemikul 30.10.2016-03.01.2017 kokku 66 päeva. Hagi kohaselt maksis Haigekassa kompensatsiooni 66 päeva eest 938.02 eurot neto. Kui L. S. poleks viibinud haiguslehel, siis netopalga juures suuruses 794 eurot (või 37.80 eurot netos päevas) oleks ta saanud palka 66 päeva eest ×37.80 eurot =2494.80 eurot ja kuna 3 vahetust langes L. S.il graafiku järgi riigipühale (24.12.2016, 26.12.2016 ja 01.01.2017) jäi tal saamata veel 113.40 eurot (neto, riigipühal maksab tööandja topelttasu 37.80 eurot neto × 3 päeva=113.40 eurot neto). Kokku oleks L. S. teeninud palka 2494.80+113.40=2608.20 eurot neto, arxxxdes maha haigekassa poolt saadud kompensatsiooni suuruses 938.02 eurot jäi L. S.il viibides haiguslehel saamata 66 päeva palk suuruses 1670,18 eurot. Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral. Eesti Haigekassa töövõimetuslehtede kohaselt oli L. S.i põhipalk 2016.a novembri ja detsembrikuus 794.92 eurot ning 2017.a jaanuaris 827 eurot. Töövõimetuslehtede kohaselt maksis Eesti Haigekassa L. S.ie välja 938.02 eurot (tlk 101-104). Kuna hagi kohaselt langes 3 vahetust riigipühale, mil tööandja maksis tehtud töö eest topelt töötasu, siis kohus peab eeltoodule tuginedes põhjendatuks kannatanu L. S.i tsiviilhagi varalise kahju nõudes seoses töölt puudutud aja tõttu saamata jäänud töötasuga summas 1670,18 eurot ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt Vladimir Kirillovilt välja mõistmisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu L. S.i tsiviilhagi süüdistatava vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 10 981,18 eurot (õigusabikulud 164 eurot, ravikulud 9147 eurot, saamata jäänud töötasu 1670,18 eurot) on põhejndatud ja tekitatud varaline kahju nimetatud summas kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

  1. Kohtukulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.1 R.R-i menetluskulud KäesoL.a kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. KäesoL.as süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. KäesoL.as kriminaalasjas on süüdistatava R.R-i menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Seega tuleb R.R-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse välja mõista sundraha summas 810 eurot. 15 Arxxxdes R.R-ile määratud kohustust tsiviilhagi tasumiseks ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohustatud isiku seadmine raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi. Kuivõrd R.R on osalise töövõimega isik, siis võib väljamõistetavate menetluskulude tasumine ühe korraga kaasa tuua tema elukvaliteedi olulise languse. Seega tuleb R.R tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul, mis tähendab, et ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 67,50 eurot. 5.2 Vladimir Kirillovi menetluskulud KäesoL.as kriminaalasjas on süüdistatava Vladimir Kirillovi menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning kohtuarstliku ekspertiisi kulu. Süüdistatava kaitsja kohtueelses menetluses on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kogusummas 120 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb Vladimir Kirillovilt välja mõista. Seadusest tulenevalt menetluskulude suuruse vähendamine ja osaline riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kuna Vladimir Kirillov il on olemas töökoht, siis kohtul puudub alus eeldada, et süüdistatav on varatu, kuna kohtule ei ole ta selle kohta esitanud tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Seega tuleb Vladimir Kirillovilt KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse välja mõista sundraha summas 1350 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot. Kuigi Vladimir Kirillov käesoL.al ajal töötab, on ilmne, et menetluskulude kohene täies mahus hüvitamine Vladimir Kirillovi poolt käib talle üle jõu, võttes arvesse töötasu suurust 700-1000 eurot ning kohustust pere ülalpidamisel (tlk 58 pöördel). Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, mis teeb ühes kuus 129,50 eurot. Samuti tuleb Vladimir Kirillov ilt välja mõista kannatanu L. S.i kasuks tema poolt valitud esindajale, OÜ R. jurist O. V., kannatanu esindamise eest makstud tasu. Kannatanu on palunud välja mõista õigusabikulud summas 550 eurot ilma käibemaksuta (tlk 160). Õigusabikulud hõlmavad kannatanu esindamist kohtuistungitel. Õigusabi osutamiseks kulutatud summa on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg jälgitav kriminaalasjas sisalduvate dokumentide kaudu. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks, arxxxdes kuriteo laadi, tagajärge ja menetluse ajalist kestvust, tasu maksmist summas 550 eurot. Kuigi L. S. on märkinud teiseks kostjaks ka R.R-i, siis KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus kannatanu esindaja tasu välja vaid Vladimir Kirillov ilt, kuna R.R-i poolt toime pandud kuritegu ei puuduta L. S.i ning kannatanu esindamine käesoL.as kriminaalasjs on seotud üksnes Vladimir Kirillovi poolt toime pandud süüteoga.
  2. Asitõendid Asitõendiks tunnistatud CD plaadt helisalvestisega, milline asub kinnises ümbrikus 16 kohtutoimikus, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo Kohtunik Sirje Juhkam Rahvakohtunik 17 pärast kohtuotsuse jõustumist Silver Teesalu Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.