lg.2 sätestab: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Küsimus sellest, kus lapsed elavad ja millisest ajast alates omab tähtsust otsustamisel, kas hagejate seaduslikul esindajal, kes on elatisenõude laste nimel esitanud, on õigus elatist nõuda teiselt vanemalt ja millisest ajast alates.
järgi on tagasiulatuva ülalpidamise nõudmise õigus kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud laste elukoha kohta kinnitavad, et hagejatel Lxxxx ja Kxxxxxx on õigus elatist saada vanemalt, kellega nad koos ei ela ehk Mxxxx Pxxxxxxxxxx alates sellest ajast, mis hagis on märgitud (01.10.2022) ja hageja Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist ehk alates 11.10.2021.a. Kuna vanem, kelle juures lapsed igapäevaselt elavad, on muutunud (varem oli selleks Mxxxx Pxxxxxxxx, kuid nüüdseks Kxxx Kxxxxxxxxx), tuleb elatise nõudmine Tartu Maakohtu 15.12.2014.a määruse alusel ( tsiviilasi nr. 2-14-59621) lõpetada. 7.Elatisesumma. Hagejad nõuavad elatist järgmiselt: Sxxxxxxe 100 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja selgituste kohaselt summa on arvutatud lähtudes lapse vajadustest (320 eurot kuus), millest kostja peaks katma poole ehk 160 eurot. Sellest maha arvutatud riiklik lastetoetus 60 eurot kuus. Jääb elatisenõue 100 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja põhjendab, et ta ei taha kostjale elatisenõudega liiga teha, kuid ka teisel vanemal on kohustus laste ülalpidamises osaleda. Viimati, kui lapsed ema juures käisid, oli ema Lxxxxxx ja Kxxxxxxxxx uued joped ostnud. Lxxxxxx elatisenõue on sama arvutuse kohaselt 95 eurot. Lxxxx vajadused kuus on 310 eurot, millest kostja peaks kandma poole ehk 155 eurot. Sellest maha arvata lastetoetus ehk 60 eurot. Jääb elatis 95 eurot. Sama arvutuskäik ka Kxxxxxxx elatise puhul: lapse vajadused kuus 300 eurot, millest pool ehk 150 eurot on kostja kanda. Arvates maha lastetoetuse 60 eurot, jääb elatisenõue 90 eurot. 4 Kohus selgitas hagejate seaduslikule esindajale kohtuistungil, et nõue on väiksem kui seadus võimaldab nõuda, samuti toimub seadusekohaselt teisiti riikliku lastetoetuse mahaarvamine. Hageja jäi selle juurde, et ta ei soovi nõuda elatist summas, mis seadus võimaldab nõuda. Ka ei soovi elatisesumma ümberarvutamist igal aastal. Hagejate esindaja kinnitusel makstakse tema kätte ka riiklik lapsetoetus lastele ja lasterikka pere toetus.
lg.1 sätestab: Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
MS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
lg.3 sätestab: Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus on seisukohal, et ehkki hagejate esitatud elatisenõude arvutus ei järgi
lg.3lg.7 ettenähtud arvutusmetoodikat, ei ole kohtul alust keelduda elatise väljamõistmisest hagejate nõutud summades. Nõue järgib
Hageja esitatud andmed laste viibimise kohta ema juures ei anna alust rakendada
Ka ei ole alust rakendada
lg.7 ettenähtut, kuna elatise üldine arvutuskäik ei vasta
§ -s 101 kirjeldatule ja nõutav summa jääb alla
Nõutava elatisesumma suuruse üle ei ole asjas vaidlust tõstatatud. Elatisenõude esitamine vanema vastu, kelle juures lapsed igapäevaselt ei ela, on põhjendatud.
lg.1 sätestab: Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Väited selle kohta, et Sxxxxx elab poisi juures, ei oma elatisenõude lahendamisel tähtsust.
p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel (
Laps Sxxxxx elab oma isa elukohas xxxxx talus xxxxxxxxx xxxxxxxxx vallas. 8.Kxxx Kxxxxxxxxxx poolt tehtud elatisemaksed. Puutuvalt kostja väidetesse, et laste isa ei ole varasema kohtulahendi alusel elatist maksnud, mistõttu ei ole kostja nõus elatist maksma, märgib kohus, et väljavõte Kxxx Kxxxxxxxxxx pangakontodest alates 20.12.2014 tõendab, et Kxxx Kxxxxxxxxx on elatisemakseid teinud alates 20.12.2014 kuni 22.12.2018 igakuuliselt. Aastal 2019 on tehtud üks makse, aastal 2020 on tehtud kaks makset ja aastal 2021 on tehtud kolm makset. 9.Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kohus on eespool teinud kindlaks, et Sxxxxx on elanud isa juures vähemalt 2019.aasta sügisest.
järgi on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest. Kohus, kaaludes Sxxxxxxx elatise väljamõistmise põhjendatust tagasiulatuvalt, võtab arvesse asjaolu, et möödaläinud perioodil alates 2019.aastast on hagejate esindaja juures elanud üksnes Sxxxxx ja kaks last on elanud kostja juures kuni 22.09.2022, mil tulid elama oma esindaja Kxxx Kxxxxxxxxxx juurde. Sellel perioodil on elatisemakseid tehtud kuuel korral. Sellise olukorra tasakaalustamiseks jätab kohus elatise Sxxxxxxx tagasiulatuvalt ühe 5 aasta eest kostjalt välja mõistmata ja mõistab elatise välja alates hagiavalduse esitamisest 11.11.2022.a. Hagejate Lxxxx ja Kxxxxxx Kxxxxxxxxx ülalpidamiseks mõistab kohus elatise välja alates hagis märgitud ajast, s.o. umbes üks kuu enne hagiavalduse esitamist. Igakuine elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (
Elatise nõudmine Tartu Maakohtu 15.12.2014.a määruse alusel ( tsiviilasi nr. 2-14-59621) tuleb lõpetada. Kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes nõude rahuldamata Sxxxxx puhul tagasiulatuvas osas. Asja saab lahendada sisuliselt TsMS § 410 alusel, kuna kostja on oma seisukohad esitanud kirjalikult. Menetluskulude jaotus 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.