← Eesti

2-22-18706/8

Obsah (10)§ 168§ 4891§ 489§ 667§ 11§ 475§ 3401§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 16. märts 2023 Tsiviilasja number Anu Tsiviilasi Piiskoppeli ava

) § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ning jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et täitemenetluse aluseks on tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud maksekäsud. Kummaski tsiviilasjas 8. novembril 2022 tehtud maksekäsud ei ole jõustunud. Kuna maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele, on kohtutäitur algatanud täitemenetlused. Täitemenetluse aluseks on täitedokument. Vastavalt TMS §-le 45 kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Käesoleval juhul on avaldaja eesmärk ära hoida tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 kohtulahendite täitmine. Avaldaja väitel on võlgnevus tekkinud avaldaja poja kuritegeliku tegevuse tulemusena ning selle täitmine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Maakohus on seisukohal, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole antud juhul aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse aluseks on täitedokument ning täitemenetluse peatamine ei too kaasa täitedokumendi tühisust ega muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid (nende kehtivust ega õigusjõudu). Ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid ega saa seetõttu olla aluseks täitemenetluse peatamiseks. Avaldajal on võimalik esitada maksekäsu peale määruskaebus, jälgides

§ 4891

lg 2 nõudeid ning määruskaebuse menetluse raames on võimalus taotleda ka esialgset õiguskaitset. 2 MÄÄRUSKAEBUS

  1. Avaldaja esitas
  2. jaanuaril 2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub peatada
  3. novembril 2022 Viru tööpiirkonna (Narva) kohtutäitur Tatjana Afanasieva algatatud täitemenetlused nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230, kuivõrd täitemenetlused on avaldaja suhtes ebaõiglased. Maakohtu määrus paneb avaldaja olukorda, milles avaldaja kui kannatanu peab faktiliselt vastutama enda suhtes toime pandud kuriteo tagajärgede eest. Avaldaja õiguste kaitseks on vajalik täitemenetlused peatada sõltumata sellest, et kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas tehtud lahendeid. Avaldaja kui kannatanu faktiline vastutus enda suhtes toime pandud kuriteo tagajärgede eest ei saa tekkida üksnes õigussüsteemi formaalsusest (st tsiviil- ja kriminaalõiguslike vaidluste eristamisest kohtumenetluses). Vastasel juhul tekib olukord, milles kannatanu kannab kuriteo toimepanijatega kaasvastutust tagajärgede kõrvaldamiseks. Täitemenetluse peatamata jätmine toob avaldajale kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje, kuna ta ei ole suuteline tasuma avaldaja nimele võetud laenukohustusi. Täitemenetluse jätkamine toob kaasa avaldaja faktilise maksejõuetuse. Avaldaja ei pea reaalseks võimaluseks enda poja S.K.i vastu tsiviilõiguslike nõuete esitamist, sest avaldajale teadaolevalt on S.K. faktiliselt maksejõuetu. Avaldajat otseselt ähvardav raske võimalik tagajärg peab üles kaaluma võlausaldajate huvid täitemenetluses ning avaldajale tuleb anda reaalne võimalus saada õigussüsteemilt kaitset. Täitemenetluste peatamine on hetkel ainus võimalus tagada avaldaja õiguste kaitse. Tuginedes TMS §-le 45 palub avaldaja täitemenetlused peatada vähemalt kuni käimasoleva kriminaalmenetluse lõpuni.
  4. Avaldaja on ammendanud võimaluse maksekäsu kiirmenetluse raames enda õigusi efektiivselt kaitsta. Maksekäsule esitatud määruskaebust saab rahuldada üksnes juhul, kui esineb üks

§ 489¹ lg-s 2 nimetatud asjaolu.

Käesoleval juhul ei esine ühtegi

§ 489¹ lg-s 2 nimetatud asjaolu.

Avaldaja jättis tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud makseettepanekutele vastuväited esitamata õigusteadmiste puudumiste tõttu. Avaldaja arvas ekslikult, et tema õiguste kaitseks piisab Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate esitamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel ja saata asi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest enne täitemenetluse peatamise üle otsustamist tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. Avalduse menetlusse võtmise otsustab maakohus (

§ 11lg 1, § 9 lg 3).

  1. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 197/2022/2229 ja 197/2022/2230 TMS § 45 alusel. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi algatatud kriminaalmenetlus ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks, kuid võivad esineda muud asjaolud, mis õigustaksid TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamise. 3 Riigikohus on
  2. juuni 2012 määruse 3-2-1-79-12 p-s 11 selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, kas täitemenetlus saab avaldaja kirjeldatud asjaoludel olla tema suhtes ebaõiglane ja kas esinevad erandlikud asjaolud. TMS § 45 järgne menetlus on

§ 475

lg 2 järgi hagita menetlus, kus kohtul on uurimispõhimõttest tulenevalt aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalduse õiguslikku perspektiivikust avalduses välja toodud asjaoludel välistada. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on selliste erandlike asjaoludega, mis annavad aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Kohtul tuleb täitemenetluse peatamise üle otsustamisel kaaluda ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, sh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja peab esitama erandlikud asjaolud, mis kaaluvad üle sissenõudja huvi nõude rahuldamise vastu ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Kui erandlikud asjaolud puuduvad, siis on alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest. 7. Lähtuvalt eeltoodust tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui kohus leiab avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses toodud asjaolud, põhjendused või taotlused on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama nende täpsustamise vajadust (

§ 3401ja § 392).

Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel hinnata, kas avalduses esitatud asjaoludel on avalduse rahuldamine võimalik ja kas avalduses esitatud seisukohtadest nähtuvad need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud. 8. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

9.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.