) § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ning jättis menetluskulud
Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et täitemenetluse aluseks on tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud maksekäsud. Kummaski tsiviilasjas 8. novembril 2022 tehtud maksekäsud ei ole jõustunud. Kuna maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele, on kohtutäitur algatanud täitemenetlused. Täitemenetluse aluseks on täitedokument. Vastavalt TMS §-le 45 kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Käesoleval juhul on avaldaja eesmärk ära hoida tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 kohtulahendite täitmine. Avaldaja väitel on võlgnevus tekkinud avaldaja poja kuritegeliku tegevuse tulemusena ning selle täitmine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Maakohus on seisukohal, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole antud juhul aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse aluseks on täitedokument ning täitemenetluse peatamine ei too kaasa täitedokumendi tühisust ega muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid (nende kehtivust ega õigusjõudu). Ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjades tehtud kohtulahendeid ega saa seetõttu olla aluseks täitemenetluse peatamiseks. Avaldajal on võimalik esitada maksekäsu peale määruskaebus, jälgides
lg 2 nõudeid ning määruskaebuse menetluse raames on võimalus taotleda ka esialgset õiguskaitset. 2 MÄÄRUSKAEBUS
Käesoleval juhul ei esine ühtegi
Avaldaja jättis tsiviilasjades nr 2-22-135397 ja 2-22-135398 tehtud makseettepanekutele vastuväited esitamata õigusteadmiste puudumiste tõttu. Avaldaja arvas ekslikult, et tema õiguste kaitseks piisab Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate esitamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada
lg 2 alusel ja saata asi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest enne täitemenetluse peatamise üle otsustamist tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. Avalduse menetlusse võtmise otsustab maakohus (
lg 2 järgi hagita menetlus, kus kohtul on uurimispõhimõttest tulenevalt aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalduse õiguslikku perspektiivikust avalduses välja toodud asjaoludel välistada. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on selliste erandlike asjaoludega, mis annavad aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Kohtul tuleb täitemenetluse peatamise üle otsustamisel kaaluda ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, sh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja peab esitama erandlikud asjaolud, mis kaaluvad üle sissenõudja huvi nõude rahuldamise vastu ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Kui erandlikud asjaolud puuduvad, siis on alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest. 7. Lähtuvalt eeltoodust tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui kohus leiab avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses toodud asjaolud, põhjendused või taotlused on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama nende täpsustamise vajadust (
Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel hinnata, kas avalduses esitatud asjaoludel on avalduse rahuldamine võimalik ja kas avalduses esitatud seisukohtadest nähtuvad need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud. 8. Menetluskulude jaotuse otsustab
9.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.