← Eesti

2-22-146535/5

Obsah (6)§ 3141§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-146535 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 13.12.2019 sõlmitud parkimisleping (sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks aadressil Kivila 16, Tallinn), mille tingimusi kostja rikkus, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 35 eurot (leppetrahvi number 45490012835, sissenõutavaks muutunud 28.12.2019). Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 02.03.2023, kuid hagiavaldust pole kostja portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 02.03.2023 hagiavalduse kostjale e-posti aadressil xxx, mille kostja oli eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses oma kontaktina esitanud. Kohus selgitas e-kirjas, et loeb hagi

§ 3141

lg 3 p 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul e-kirja saatmisest arvates. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (22.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Nähtuvalt hagiavaldusest on hagejale tekkinud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, so 35+65. Seega peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.