2-23-1996/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1996 Tsiviilasi X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kohtuistung
2. märts 2023 Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks.
4. Tuvastada, et Y (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Xst (isikukood xxxxxxxxxxx).
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Otsuse edastamime Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Saata kohtuotsus jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele põlvnemise andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
6. X (hageja) esitas 03.02.2023 (täpsustatud 13.02.2023) Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis kostja xx.xx.xxxx Pelgulinnas hageja ja C kooselust. Isakannet sünnitunnistusele ei tehtud, sest hageja polnud Cga abielus. C kinnitas hagejale korduvalt, et kostja on hageja poeg. Notari juures testamenti vormistades selgus, et ametlikult ei ole kostja hageja poeg. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja põlvneb hagejast.
7. Vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja, et hageja on tema bioloogiline isa. Kohtu seisukoht
8. Hageja esitas kostja vastu põlvnemise tuvastamise hagi. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1, mis sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 p-de 1 ja 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Seega saab kohus isaduse tuvastada, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud ning kohtule esitatud asjaolud võimaldavad eeldada, et kostja põlvneb hagejast.
9. Kostja sünniaktis puudub kanne isa kohta, samuti pole registrisse kostja isa isikut kantud (dtl 70). Hageja ning kostja ema C polnud kostja sünni ajal abielus (dtl 12-13, 71). Seega tuleb PKS § 94 lg 1 alusel isadus tuvastada kohtul.
10. Lapse põlvnemist on võimalik tuvastada asjaolude alusel, mis annavad piisavalt alust järeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eelkõige saab arvestada asjaolu, et lapse emal olid lapse oletatava eostamise ajal selle mehega intiimsuhted, aga ka kõiki muid asjaolusid, mis koosmõjus annavad alust piisavalt kindlalt järeldada, et laps põlvneb sellest mehest (Riigikohtu 06.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 15). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et tema ning C vahel olid lähedased suhted ning kooselu enne seda, kui kostja xx.xx.xxxx sündis (dtl 66-67). Seega võib eeldada, et laps eostati hageja ning C kooselu ajal. Samuti jätkati vahelduva eduga koos elamist ning pereelu peale kostja sündi. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejal ja kostjal olid sünnist saati lähedased suhted – ta hoolitses kostja eest, tehti koos ühiseid tegevus ning hageja pidas kostjat üleval (dtl 1-7, 6064). Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja pidas kuni notari juurde pöördumiseni kostjat oma pojaks. Hageja pole kordagi kahelnud enda isaduses ning ka kostja pole esitanud kahtlusi, et ta pole hageja bioloogiline laps. Vastupidi, kostja tunnistab hageja isadust (dtl 16). Hageja on toimunud kohtuistungi isaduse isiklikult omaks võtnud (PKS § 87 lg 2). Kostja ema ei saa isaduse omaksvõtuks enda nõusolekut anda, sest ta on surnud (dtl 70, PKS § 89 lg 1). 2 Eeltoodud asjaoludele ning tõenditele tuginedes leiab kohus, et on tõendatud, et kostja põlvneb hagejast. Seega tuleb tuvastada kostja põlvnemine hagejast ning esitatud hagi tuleb rahuldada.
11. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3