← Eesti

2-22-134616/13

Obsah (6)§ 429§ 431§ 432§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-22-134616 Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023, Pärnu Tsiviilasi Liide OÜ ha

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 431

lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9. Kui hageja on nõudest loobunud, ei saa kohus hageja nõuete menetlemist jätkata, vaid peab menetluse lõpetama.

§ 429

lg-s 6 sätestatud aluseid hagist loobumise kohtu poolt vastu võtmata jätmiseks ei ole, hageja hagist loobumine olulist avalikku huvi ei riiva. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja seadusliku esindaja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg-st 5 tulenevalt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguses asjas hageja loobub hagist seetõttu, et on kostja on nõude tasunud pärast hagi esitamist ja kostjale kättetoimetamist. Seega jäävad kulud kostja kanda. 11.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse.

§ 174

lg 1 teise lõike kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

  1. Kohus
  2. aprilli 2023 kohtunõudes palus hagejal täpsustada, kas kostja on hüvitanud hagejale ka menetluskulusid ning kui hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale menetluskulud, siis tuli hagejal koos hagist loobumise/hagi tagasivõtmise avaldusega esitada kohtule hageja menetluskulude nimekiri. Samuti kohus selgitas hagejale hagist loobumise ja menetluse lõpetamise korral riigilõivu tagastamise nõudeõigust, kohus palus hagejal hagist loobumise korral esitada kohe ka riigilõivu tagastamise taotlus.
  3. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, seega on hüvitatavaks menetluskuluks riigilõiv (eelkõige osas, milles hagejal ei ole õigust riigilõivu tagastamist taotleda). Hageja esitatud menetluse lõpetamise taotlusest ja kohtu selgitustele vaatamata menetluskulude hüvitamiseks nimekirja ja riigilõivu tagastamise taotluse esitamata jätmisest kohus järeldab, et kostja juba on hagejale hüvitanud ka hagi esitamisel tasutud riigilõivu.
  4. Seega teadaolevalt ei ole menetluses tekkinud kulusid, mille hüvitamist kostjalt veel nõuda. Seega kostja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud ning

§ 174lg 1 kohaselt kulude kindlaksmääramise vajadust ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.