) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1).
lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9. Kui hageja on nõudest loobunud, ei saa kohus hageja nõuete menetlemist jätkata, vaid peab menetluse lõpetama.
lg-s 6 sätestatud aluseid hagist loobumise kohtu poolt vastu võtmata jätmiseks ei ole, hageja hagist loobumine olulist avalikku huvi ei riiva. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja seadusliku esindaja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus 10.
lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg-st 5 tulenevalt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguses asjas hageja loobub hagist seetõttu, et on kostja on nõude tasunud pärast hagi esitamist ja kostjale kättetoimetamist. Seega jäävad kulud kostja kanda. 11.
lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse.
lg 1 teise lõike kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.