ja
järgi üldmenetluses Süüdistatav Helvis Mäll, isikukood 38803315214; xxxx kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 15.06.2021 otsusega mõisteti
järgi karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 208 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud; kehtivaid väärteokaristusi 3; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 01.01.2022 kell 01.44- 16.37; Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada HELVIS MÄLL süüdi
Tunnistada HELVIS MÄLL süüdi
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), so 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot. 1
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2022, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ja kanda jääb 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99923400000439 ning selgitusega: „Helvis Mäll, 1-22-3677, rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TÕKEND Kohaldada Helvis Mällile tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel lugeda Helvis Mällile mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Helvis Mällilt menetluskuluna sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Helvis Mällilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 968,40 (üheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja 40 senti) v.adv. Madis Mahlapuu poolt kohtueelses menetluses ja kohtus õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõista Helvis Mällilt menetluskuluna sõiduauto teisaldamise kulu 45 (nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel välja mõista Helvis Mällilt menetluskuluna tunnistaja sõidukulu 15,35 (viisteist eurot ja 35 senti) riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Helvis Mällil tasuda menetluskulud kokku 2116,25 (kaks tuhat ükssada kuusteist eurot ja 25 senti) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel järgneval kuul vähemalt 176,35 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 176,40 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99923700006515 ning selgitusega: „Helvis Mäll, 1-22-3677, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde järgmised salvestised: - DVD politsei pardakaamera videosalvestistega; 2 - DVD fotodega juhiloast; DVD fotodega sõiduautost BMW xxxx registreerimismärgiga xxxx. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 27.02.
järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest 07.08.2020, 16.05.2021 ja 14.06.2021, juhtis vähem kui seitsme kuu möödudes viimasest rikkumisest ja kolmandat korda vähem kui kaheksa kuu pikkuse perioodi jooksul uuesti tahtlikult, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, sõiduautot BMW xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega liikus 01.01.2022 kella 01.40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Arkna teel ja Lennuki tänaval, kuni ta Lennuki 6 juures sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Helvis Mäll esitas teda kinni pidanud politseinikule juhtimisõiguse puudumise varjamiseks teise isiku nimele välja antud juhiloa, kinnitades, et see on tema juhiluba ning põhjendas auto kasutamist vajadusega minna koju, mis näitab tema suhtumist ja üksiktegude vahelist sisemist seost. Helvis Mälli poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus Helvis Mäll Liiklusseaduse § 90 lg 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ja § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Seega Helvis Mäll, olles süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja juhtides tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava 3 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning püüdes juhtimisõiguse puudumist varjata, pani toime
Veel süüdistatakse Helvis Mälli selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, esitas 01.01.2022 kella 01.40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Lennuki 6 juures juhtimisõiguseta sõiduki juhtimiselt tabatuna enda isiku ja juhtimisõiguse olemasolu kontrollimisel Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. L.le tuttava J. P. nimele välja antud juhiloa nr xxxx ehk
mõttes tähtsa isikliku dokumendi, kinnitades, et tegemist on tema juhiloaga, eesmärgiga varjata oma isikut ja omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning vabaneda seeläbi vastutusest ja mõistetavast karistusest süstemaatiliselt toimepandud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Seega Helvis Mäll, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning vabaneda karistuse kandmise kohustusest, pani toime
Helvis Mäll tunnistas ennast kohtus süüdi mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta, kuid väitis, et esitas teise isiku juhiloa kogemata. Käesolevas kriminaalasjas on seega põhiline vaidlus selle üle, kas teise isiku dokumendi esitamise puhul oli tegemist eksitusega või tahtliku tegevusega ja milline peaks olema Helvis Mällile mõistetava karistuse liik ning suurus. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja T. L., kes andis ütlusi, et töötab Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas. 01.01.2022 oli ta tööl koos paarilise R. K.. Nad olid Rakveres Arkna teel. Peale südaööd märkasid sõiduautot BMW. Kuna tegemist oli politseilise tegevusega „Kõik puhuvad“, siis nad valikuliselt võtsid sõidukeid ja kontrollisid neid. Kui sõidukile järgi sõitsid, siis kasutasid nagu ikka sinine-punane vilkur. Auto jäi seisma Lennuki tänaval kortermaja juurde, otseselt mingit eest ära sõitmist ei olnud. Läks juhiga vestlema ning kui ukse juurde jõudis, siis aken oli all ja ulatati juhiluba. R. K. oli tema selja taga. Teadis seda isikut, kes autos oli. Ta vaatas seda juhiluba ja kuna kooliajast ta seda inimest teab, siis ta teab ka tema nime ja sai aru, et see dokument ei kuulu juhile. Kelle nimel oli juhiluba, ei mäleta. Vaatas juhiluba ja sai aru, et ei ole sama inimene ja siis ütles juhile, et see ei ole tema dokument. Juht kinnitas, et on. Ta ütles uuesti, täiendavalt juba, et teab teda kooliajast. Siis andis Helvis Mäll talle isikut tõendava dokumendi, seal oli õige nimi. Helvis Mäll ei öelnud midagi ja seal kohapeal ei selgitanud, miks ta selle juhiloa andis. Auto juures ta ei teadnud, et Helvis Mällil puudub juhtimisõigus aga kui ta andmebaasi päringu tegi, siis sai teada. Ise Helvis Mäll ei öelnud sel hetkel neile seda. Ta võttis esialgu isikut tõendava dokumendi, kontrollis ära ja siis võtsid ta kaasa Rakvere politseijaoskonda. Seal kohapeal nad mingeid toiminguid ei teinud, tegid Rakvere jaoskonnas. Ei mäleta, mis toiminguid tegid ja mis autost sai. Kontrollisid Mälli joovet ka ja tulemus oli negatiivne, sest muidu oleks ju vastavad toimingud tehtud. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja J. P., kes andis ütlusi, et tunneb Helvis Mälli, on koos xxxx üles kasvanud. Sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxx on tema elukaaslase R. S. auto. Mis asjaoludel see auto sattus Helvis Mälli kätte, ta ei oska öelda aga hiljem sai teada, et tegelikult oli auto laenatud R. L.. R. L. on nende ühine peretuttav, kelle enda sõiduk läks hooldusesse. Hiljem küsides R. käest sai teada, et Helvis oli autot küsinud laenuks, sest oli naisega vist riidu läinud ja siis R. L. laenas autot talle. Tema elukaaslane ei olnud sellega kursis ja pahandas R.ga pärast selle eest. Tema teada R. teadis, et Helvis Mällil on juhtimisõigus. R. ütles, et Helvis oli eelnevalt näidanud talle juhiluba. Auto said tagasi. Kõigepealt helistati elukaaslasele politseist, et sõiduk on viidud parklasse ja selle roolist tabati 4 juhilubadeta juht. Elukaaslane ehmatas esimese hooga ära, et ei tea Helvis Mälli, et ta on R. L. oma autot laenanud. Siis paluti autole järgi tulla ja läksid autole järgi Rakvere politseijaoskonda. Käisid
lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistuse 3 aastat 11 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 16.01.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele. Viru Maakohtu 15.01.2020 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 3 kuuks koos allutamisega käitumiskontrollile, katseaeg kuni 15.05.2021. - 15.06.2021 mõistis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
järgi karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 208 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 6 kuud. - 10.08.2022 kohtumäärusega pöörati täitmisele Helvis Mällile Viru Maakohtu 15.06.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4326 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 30 päeva vangistust. Kandis karistust alates 21.11.2022 kuni 21.12.
Helvis Mällil on narkootilise aine tarvitamise eest määratud uus väärteokaristus. Narkojoove on tuvastatud samal päeval, kui isik läks karistust kandma, s. o 21.11.
Vaidlus puudub, kas Hevis Mäll pani toime
OBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSSEIS
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Isik peab olema teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust. Helvis Mäll tunnistab ennast juhtimisõiguseta auto juhtimises täielikult süüdi, kogutud tõendid kinnitavad seda, et tal puudus juhtimisõigus ja ta juhtis vaatamata sellele juba mitmendat korda mootorsõidukit. Seega, olles hinnanud kogumis süüdistatava ja tunnistaja T. L. ütlusi ning kriminaalasjas uuritud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et Helvis Mällile süüks arvatav kuritegu on täielikult tõendamist leidnud. Tõendamist leidis, et Helvis Mäll oli ilma juhtimisõiguseta ning juhtis mootorsõidukit. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Helvis Mälli poolt ning aeg ja koht nähtuvad nii tunnistaja T. L. ütlustest, süüdistatava Helvis Mälli ütlustest kui ka istungil avaldatud kirjalikest tõenditest. Teo toimepanemise aega ja mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtinud isikut tõendavad kinnipidamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, asitõendi vaatlusprotokollid ja erinevad registrite väljatrükid. Vaidlust ei ole ka selles, et Helvis Mäll on varasemalt karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Nimetatu nähtub karistusregistri teatistest ja kohtulahenditest. Helvis Mäll on isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta pole kunagi omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 8 Olles karistatud
järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest 07.08.2020, 16.05.2021 ja 14.06.2021, juhtis vähem kui seitsme kuu möödudes viimasest rikkumisest ja kolmandat korda vähem kui kaheksa kuu pikkuse perioodi jooksul uuesti tahtlikult, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, sõiduautot. Helvis Mäll esitas teda kinni pidanud politseinikule juhtimisõiguse puudumise varjamiseks teise isiku nimele välja antud juhiloa, kinnitades, et see on tema juhiluba ning põhjendas auto kasutamist vajadusega minna koju (olles juba eelnevalt autoga sõitnud), mis näitab tema suhtumist ja üksiktegude vahelist sisemist seost. Helvis Mälli poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Seega on täidetud
objektiivne teokoosseis.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost. Neist üks on teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine. Dokumendi kasutamise eesmärk on omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Tõendamist leidis, et Helvis Mäll esitas politseinikule teise isiku nimele välja antud juhiloa ja tegi seda tahtlikult, kuna ta esitas selle politseinikule enne kui politseinik üldse jõudis midagi küsida. Eluliselt ei ole usutav, et ta tegi seda kogemata või juhuslikult. Esiteks on juhiload ja ID-kaart väga erinevat värvi ja neid segi ajada on võimatu. Lisaks ei ole põhjust kahelda politseiniku T. L. ütlustes, et ka pärast seda kui ta juhtis Helvis Mälli tähelepanu sellele, et need ei ole tema juhiload, kinnitas Helvis Mäll jätkuvalt, et tegemist on tema lubadega. Seega oli Helvis Mälli eesmärk varjata oma isikut ja omandada õigust juhtida mootorsõidukit ning vabaneda seeläbi vastutusest ja mõistetavast karistusest süstemaatiliselt toimepandud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSSEIS Helvis Mällile inkrimineeritava
järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Helvis Mäll asus juhtima mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata. Ta oli teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta
järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Helvis Mäll esitas politseile teise isiku juhiloa kavatsetult, lootes pääseda sel moel vastutusest ja karistusest. Helvis Mälli tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta.
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni 9 keskmine määr. Vangistuse keskmine määr
järgi on 6 kuud vangistust,
järgi (tuginedes
lg 1 kohus võib mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära) on 250 päevamäära. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Helvis Mällile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süütegude arvu, raskust ja laadi ning kohtualuse isikut. Kohtualuse Helvis Mälli tegevuses
järgi esinevad kergendavad asjaolud, kuna ta tunnistab end nimetatud teo toimepanemises süüdi, raskendavaid asjaolud puuduvad.
järgi ta end süüdi ei tunnistanud, seega selle süüteo puhul puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud. Süüks pandud mõlemad süüteteod on toime pandud -
järgi otsese tahtlusega,
Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Helvis Mäll pani süüteod toime katseajal. Samas tuleb arvestada, et ta kandis liidetava karistuse ehk Viru Maakohtu 15.06.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4326 mõistetud karistuse selle kandmata osas, s.o 30 päeva vangistust, ära, kuna see pöörati täitmisele Viru Maakohtu 10.08.2022 kohtumäärusega. Helvis Mälli süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, jääb Helvis Mälli süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel sanktsiooni keskmisest veidi üles poole, kuna mõlemad süüteod on toime pandud katseajal, samas võtab kohus arvesse, et
järgi kvalifitseeritav süüteo pani Helvis Mäll toime esmakordselt ning seadus ei võimalda ka teistsugust karistust mõista kui rahaline karistus. Nimetatu põhjusel hindab kohus seda tegu alla sanktsiooni keskmises määras karistusega. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus
,
Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Helvis Mällile
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust ning
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), so 1500 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõistab kohus liitkaristuseks 9 kuud vangistust ja rahalise karistuse 150 päevamäära, so 1500 eurot.
lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2022, so 1 päev karistusaja hulka ja Helvis Mällil jääb kanda 8 kuud ja 29 päeva vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 eurot.
Kohtu hinnangul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega, vaid reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole Helvis Mäll motiveeritud kandma karistust vabaduses ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ta pani taas toime süüteo kriminaalhoolduse ajal. Kriminaalhooldaja ja prokuröri ettepanek oli rakendada vangistust, kuna Helvis Mäll pani uue kuriteo toime vaatamata sellele, et oli allutatud käitumiskontrollile ning temaga viidi läbi sotsiaalprogramm „Liiklusohutusprogramm“ ajavahemikul 15.10.202125.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.