KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtuasja number 1-22-997 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Anton Savini (isikukood 38304143715) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli 2023 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Anton Savin ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Natalja Firsova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata Osaühingule K.Kooga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Anton Savinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Anton Savinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- veebruari 2022 otsusega tunnistati Anton Savin süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Savini kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmisele asus A. Savin
- märtsil 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
- märtsil
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid A. Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur A. Savini vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- aprilli 2023 määrusega A. Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. On positiivne, et A. Savinil ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on töötanud vanglas majandustöödel, on läbinud keeleõppe, viibib avavanglas, töötab väljaspool vanglat, teda on lubatud lühiajalistele väljasõitudele, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tal on vabaduses olemas kindel töökoht, elukoht ja lähedaste toetus. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et elukoht ja lähedaste toetus oli A. Savinil olemas ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, kuid see tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Samuti oli A. Savin juba varem läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas sellest hoolimata alkoholi tarvitamist ja süütegude toimepanemist. Kuigi A. Savinit on korduvalt karistatud, ei ole ta varem oma käitumises muutusi teinud. Suureks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. Ta on kuritegusid sooritanud alkoholijoobes. Ta on end varem korduvalt alkoholi tarvitamise vastu ka kodeerinud, kuid ikkagi alkoholi tarvitamist jätkanud. Tagasilanguse kogemisel võib A. Savin panna alkoholi mõjul toime uued kuriteod. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Savini käitumine impulsiivne. Kuritegelikku käitumist jätkas A. Savin ka kohtuotsusega määratud katseajal. Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. A. Savin on juba varem lubanud parandada oma käitumist, kuid on sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist. Ainuüksi viimase katseaja edukas läbimine (millele järgnes uue kuriteo toimepanemine) ei ole A. Savini vabastamiseks piisav. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A. Savin ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga.
- A. Savini määruskaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Ta palub arvestada, et hetkel on ta paigutatud avavangla osakonda, mis tähendab, et ta on läbinud vanglas kõik programmid ning tema käitumine on olnud väga hea. Ta on hinnanud oma elu ümber ja mõistab, et ei saa vanaviisi jätkata. Ta on parandanud oma suhteid lähedastega, sh tütrega. Tal on olemas töökoht ning eesmärk – olla hea isa oma tütrele ja parandada tehtud vead. Ta on juba 40-aastane.
- Kaitsja märgib oma kaebuses, et maakohus lähtus vastupidiselt kohtupraktikale A. Savinit vabastamata jättes esmajoones tema varasemast elukäigust. Kuigi kohus tuvastas mitmed positiivsed asjaolud, ei püüdnud ta isegi kõrvutada ja omavahel võrrelda vabastamist õigustavaid ning seda vastustavaid asjaolusid. A. Savin on oma käitumisega vangistuses ja elutingimustega vabaduses näidanud, et tema ennetähtaegne vabastamise on põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus 2
(4)A. Savinit vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Savinit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
- Alusetu on kaitsja etteheide, et maakohus lähtus esmajoones A. Savini varasemast elukäigust ning ei püüdnudki kõrvutada tema vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid. Tõepoolest arvestas maakohus A. Savini varasemat elukäiku, mis iseloomustab teda negatiivselt, kuid KarS § 76 lg 4 kohaselt pidigi maakohus seda tegema. Samas viitas kohus ka A. Savini jaoks positiivsetele asjaoludele. Nii märkis maakohus näiteks ära selle, et vabaduses on A. Savinil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi. Pannes need asjaolud aga konteksti A. Savini varasema elukäiguga, leidis maakohus õigustatult, et need asjaolud A. Savini edasist kuritegevusvaba elu ei kindlusta.
- Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Savinit kriminaalkorras karistatud suisa 16 korda ja vangistuses on ta juba
- korda. Seetõttu ei saa eeldada, et A. Savini viimane karistus iseenesest või praegune vangistus oleks suunanud A. Savini õiguskuulekale teele. A. Savini väited muutumise kohta on paljasõnalised. A. Savini vabastamist ei tingi ka see, et praeguses vangistuses on ta käitunud hästi ning on täitnud individuaalset täitmiskava. Samamoodi käitus A. Savin ka eelmises vangistuses, kuid pani vabadusse saades siiski toime uue kuriteo. Ka avavanglas viibimine ei tingi A. Savini vabadusse laskmist. Kuigi avavanglas on kinnipeetavale antud rohkem vabadust kui kinnises vanglas, on tal võrreldes ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusega siiski tunduvalt vähem vabadust ja ahvatlusi. Näiteks võib alkoholiprobleemiga inimene vaatamata probleemivabale käitumisele avavanglas kriminaalhooldusele allutatuna siiski libastuda, jätkata alkoholi tarvitamist ning panna selle mõjul toime uued kuriteod. A. Savini senine kuritegelik käitumine ongi olnud suuresti seotud just alkoholi tarvitamisega.
- Tõsi, vanglas on A. Savin läbinud sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi, kuid maakohus viitas asjakohaselt sellele, et sama programmi on A. Savin läbinud ka varem, aga siis see soovitud tulemust ei andnud. Ka n-ö kodeerimised pole seni vilja kandnud. Alkoholiga seoses on alarmeeriv ka A. Savini avaldus, et ta ise alkoholitarvitamises probleemi ei näe ja et ta on seadnud eesmärgiks vaid kontrollitud alkoholitarvitamise. Alkoholi tarvitamise keelamine ei pruugi olla mõjus: A. Savin võib seda keeldu rikkuda.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- aprilli 2023 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja väitel kulus tal maakohtu määrusega tutvumisele 20 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse advokaaditasu ühe minuti täpsusega. Tasu ühe minuti eest on korra § 6 jj. kohaselt 1,2 eurot (poole tunni tasu on 36 eurot ehk ühe minuti tasu on 1,2 eurot (36:30=1,2)). Niisiis ei saa 20 minuti pikkust maakohtu määrusega tutvumist tasustada mitte 36 euroga, nagu soovib kaitsja, vaid 24 euroga (20x1,2=24). Sellele summale lisandub 20% käibemaks ehk lõppsumma on 28,80 eurot (24x1,2=28,80). Määruskaebuse koostamisele kulus kaitsjal tasutaotluse kohaselt 60 minutit. Sellist ajakulu ei pea ringkonnakohus kaitsja kaebuse mahu ja sisu arvestades põhjendatuks. Kaitsja kaebus mahub ilma rekvisiitideta ligikaudu poolele A4 lehele. Sellest ligikaudu poole ulatuses on toodud ülevaade maakohtu seisukohtadest ja kohtupraktikast ning kaitsja enda argumendid on üsnagi napid. Et 3
(4)kaitsja argumentide esitamine ei saanud eeldada ka keerukat õiguslikku analüüsi ega põhjendada seeläbi kaebuse koostamise suuremat ajakulu, peab ringkonnakohus eeltoodud asjaoludel määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Sellele vastav tasu on 43,20 eurot, sealhulgas käibemaks 7,20 eurot (30x1,2=36; 36x1,2=43,20). Niisiis kokku on kaitsja põhjendatud tasu 72 eurot (28,80+43,20), sealhulgas käibemaks 12 eurot. Selles ulatuses ringkonnakohus kaitsja taotluse ka rahuldab ning mõistab KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt selle riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Savinilt riigi kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)