) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxx, mille alusel on kostja kasutanud laenulimiiti 500 euro ulatuses. Kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvestuse alusel 60 kuu jooksul. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid pole tagasimaksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva maksega, ütles krediidiandja pärast täiendava tähtaja andmist lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Kohus proovis kostjale toimetada hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte rahvastikuregistrisse märgitud lisa-aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati märkega, et neid polnud võimalik kätte toimetada. Eelnevalt läbiviidud maksekäsu kiirmenetluses on samuti proovitud dokumente nimetatud aadressil kätte toimetada, kuid ebaõnnestunult. Lisaks on maksekäsu kiirmenetluses tuvastatud, et võlgnik ei ela aadressil xxx. E-postile xxx saadetud dokumendid tagastati. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 04.01.2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.01.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 125 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.