) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 22.06.2020 sõlmitud parkimisleping sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks aadressil Tartu mnt 10a, Tallinn, ning 29.05.2021 sõlmitud parkimisleping sama sõiduauto parkimiseks aadressil Ehitajate tee 148, Tallinn. Kostja rikkus parkimislepingute tingimusi, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõuded kokku summas 60 eurot (leppetrahvi numbrid 1412 2062 0124 6122 ja 1352 9052 1143 1113). Hagiavalduse kohaselt pole kostja leppetrahvi tasunud. Kohus proovis hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetada kostja registrikaardile kantud e-posti aadressil tarko@tarmek.ee, kuid e-kiri tagastati kättetoimetamise võimatuse tõttu. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada ka registrikaardile kantud aadressil Laki 25, Tallinn, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kuna menetlusdokumente on proovitud kätte toimetada nii juriidilise isiku registrikaardile kantud e-posti aadressil kui ka tava-aadressil, kuid see pole õnnestunud, toimetas kohus menetlusdokumendid kätte avalikult 09.02.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (01.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud hagiavalduses, mille kohaselt on hageja õigusabikulude suurus 220 eurot. Hagis märgitu kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot ning on asjas teinud 2 h tööd. Hagiavalduses esitatud taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine. Kokku on esindajal kulunud 2 h. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 euro ning riigilõivu 100 euro väljamõistmist. Kohus palus hagejal menetlusse võtmise määruses esitada täpsustus, kas esindaja tunnihind on esitatud käibemaksuga või ilma. Kohus märkis, et täpsustuse esitamata jätmisel eeldab kohus, et märgitud tunnihind sisaldab käibemaksu. Hageja esitas kohtule 18.01.2023 menetluskulude nimekirja, millesse lisas tasu 18.01.2023 menetlusdokumendi koostamise eest (täiendav ajakulu 15 minutit). Mis puudutab 18.01.2023 menetlusdokumenti, siis kohus selgitab, et ei ole hagejalt küsinud täiendavat menetluskulude nimekirja (see sisaldub piisaval kujul hagiavalduses), vaid üksnes seda, kas lepingulise esindaja tunnitasu on esitatud koos käibemaksuga või ilma. Sel põhjusel jätab kohus menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulu (0,25 h) kostjalt välja mõistmata. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu ei ole ka ülejäänud osas täiel määral põhjendatud. Tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht, samuti nõude suurus, ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 110 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
lg 10).
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 230 eurot (100 + 20 + 110). Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.