) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 03.09.2019 sõlmitud parkimisleping sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXX parkimiseks aadressil Madara 33, Tallinn. Kostja rikkus parkimislepingute tingimusi, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõuded summas 30 eurot (leppetrahvi number 1480 3091 9105 0522). Hagiavalduse kohaselt pole kostja leppetrahvi tasunud. Kohus proovis hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetada e-posti aadressidel xxx ja xxx, kuid e-kirjad tagastati. Maksekäsu kiirmenetluses on proovitud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid sealse korteri omanik kinnitas, et kostja seal ei ela. Rohkem kehtivaid aadresse kostja kohta rahvastikuregistris pole. Kostja ema on kinnitanud 15.08.2022, et kostja elab välismaal (riiki ei tea) ning ta ei plaani Eestisse tagasi tulla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja elukoht on teadmata. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (10.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud hagiavalduses, mille kohaselt on hageja õigusabikulude suurus 220 eurot. Hagis märgitu kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot ning on asjas teinud 2 h tööd. Hagiavalduses esitatud taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine. Kokku on esindajal kulunud 2 h. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 euro ning riigilõivu 100 euro väljamõistmist. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu ei ole ka ülejäänud osas täiel määral põhjendatud. Tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht, samuti nõude suurus, ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 110 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 230 eurot (100 + 20 + 110). Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.