← Eesti

2-22-148703/13

Obsah (8)§ 150§ 661§ 432§ 428§ 430§ 431§ 173§ 168

2-22-148703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-148703 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 17. mai 2023 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS PlusPlus Capital hagiavaldus G. V

§ 150lg 8).

Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

§ 661

lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS PlusPlus Capital esitas 16.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 978.78 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 19.01.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole ta nõus summa tasumisega, sest laen anti talle, kui ta ei olnud kaine ja saatis sõnumi, kuid kinnitust ega lepingut ei saadetud laenu kinnitamiseks. Samuti oli võlgnik laenu andmise ajal maksehäires ehk makseraskustes. Võlgnik on nõus tasuma saadud summa 1 000 eurot, tasudes igakuiselt 50 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 25.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Viru Maakohtu 27.01.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
  3. 07.02.2023 esitas AS PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagiavalduse G. V. vastu põhivõlgnevuse 1 629.57 eurot, viiviste 1 322 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, sissenõudekulude 35 ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. 2

(4)2-22-148703 POOLTE KOMPROMISS
  1. 16.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt kostja G. V. tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele xxxx Xxxx, viitenumbriga 25049651, põhivõlgnevuse 1 629.57 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised 231.72 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, pool riigilõivust 210 eurot ja lepingulise esindaja kulud 140 eurot, kõik kokku 2 276.29 eurot maksegraafiku alusel järgmiselt: perioodil 10.07.2023 kuni 10.05.2027 tasudes iga kuu
  2. kuupäevaks 47.42 eurot; viimane osamakse summas 47.55 eurot tuleb tasuda 10.06.
  3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1 629.57 euro ulatuseni.
  4. Pooled on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine 8.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 9.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 10. Pooled on loobunud

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Riigilõivu tagastamine 11. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 3

(4)2-22-148703 12. Hageja on tasunud riigilõivu 16.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 97.77 eurot ja 07.02.2023 hagiavalduse esitamisel 322.23 eurot, kokku 420 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 3 tulenevalt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Tulenevalt

§ 150lg 2 p 1 tagastab kohus Plus

Plus Capital AS-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 322.23 eurot, so 161.12 eurot. 13.

§ 150

lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Eeltoodu alusel ei ole kohtumäärus riigilõivu tagastamata jätmise osas edasikaevatav. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. 15. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.