Obsah (8)

§ 53§ 74§ 217§ 153§ 55§ 60§ 61§ 149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16308 Tsiviilas

§ 53lg-s 1 sätestatu.

1. oktoobril 2022 kaebuse arutelu ei toimunud.
2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Täitmisteated kahes täiteasjas on võlgnikule kätte toimetatud tähitud kirjaga
3. juunil
4. Vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus
5. juulil
6. Kinnistu hinna vaidlustamise osas on võlgniku
7. oktoobri 2022 kaebus esitatud pärast vaidlustamistähtaja möödumist. Võlgniku vara arestimisel ei viibinud võlgnikku ega sissenõudjat. Seetõttu määras kohtutäitur kinnisasjale hinna. Võlgnik on arestimisakti kätte saanud. Hinna vaidlustamise tähtaeg möödus hiljemalt
8. oktoobril
9. Kohtutäitur märkis, et täitemenetluses ei ole talle teadaolevalt sõlmitud võla ositi tasumise kokkulepet. Kinnisasja enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja enampakkumine nurjus pärast osalejate registreerimistähtaja möödumist
10. oktoobril
11. Täitemenetluses on jätkuvalt vajalik võõrandada võlgniku vara, sest täitemenetlus on kestnud üle kahe aasta ja võlgnik ei ole võlga tasunud. Võlgniku kaebused on esitatud täitetoimingu edasi lükkamiseks ja täitemenetluse 2 venitamiseks. Sissenõudja andis kohtutäiturile
12. oktoobril 2022 teada, et võlg on tasutud. Vara on endiselt arestitud, sest täitekulud on tasumata. Üks kinnisasi on arestitud ja kõikidel sõidukitel on keelumärked. Sõidukid on arestitud teiste täiturite poolt. Võlgniku töösuhe on lõppenud. Kohtutäitur kavatseb jätkata enampakkumisega. Sissenõudja on täitmisavaldustes esitanud taotluse pöörata sissenõude võlgniku kinnisasjale, vallasvarale või nõudeõigusele.
13. jaanuaril 2021 saatis kohtutäitur ühinemisavalduse kohtutäitur Oksana Kutšmeile, võlgniku kinnisasjadele sissenõude pööramise sooviga. Oksana Kutšmei teatas, et on täitemenetluse, millega ühineti, lõpetanud. Kohtutäitur Hille Kudu teatas, et tema menetluses oleva nõude jääk on väga väike ning seetõttu ei soovi ta keelumärget kinnisasjale seada. Samas soovis kohtutäitur Hille Kudu sundtäitmisega ühineda. Seetõttu arestis kohtutäitur
14. septembril 2022 võlgnikule kuuluva XXXXXXXX kinnistu ning seadis sellele kinnisasja käsutamise keelumärke. Võlgnik teatas, et võtab II samba pensionifondi raha välja ja siis maksab võlad. Võlgnik ei ole seda teinud. Võlgniku Harjumaal asuvatelt kinnistutelt ja sõidukitelt kustutati täiteasjades 047/2020/358, 047/2020/359 keelumärked. Võlgniku nimel olevad sõidukid on siiani arestitud varasemas, teise kohtutäituri täiteasjas. XXXXXXXX kinnistul ei olnud võlgnikule kuuluvaid sõidukeid näha. Sõidukite asukohta ei ole võlgnik avaldanud.
15. Sissenõudja teatas, et avaldaja on sissenõudjale
16. oktoobril 2022 tasunud kõik võlad ning sissenõudjal puuduvad avaldaja vastu nõuded. MAAKOHTU SEISUKOHT
17. Maakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri
18. oktoobri 2022 otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Võlgnik taotleb kohtutäituri
19. oktoobri 2022 otsuse tühistamist, enampakkumise korraldamise ebaseaduslikuks tunnistamist, st
20. septembri 2022 enampakkumise korraldamise otsuse tühistamist ning XXXXXXXX kinnistu osas arestimisakti tühistamist. Võlgnik vaidlustab ka kinnistu müügi alghinda. Maakohus leidis, et võlgnik ei saa enam vaidlustada kinnisasjale määratud hinda. Võlgnik on hinna vaidlustamise tähtaja mööda lasknud (

§ 74lg 7 ja §-s 217).

Kinnisasja hinna määras kohtutäitur kinnisasja arestimisaktis. Võlgnik ei ole arestimisakti kättesaamisele vastu vaielnud. Seega ei saa võlgnik kinnisasja hinda enam vaidlustada. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri

1. oktoobri 2022 otsus ning arestimisakt ei ole tühised ega õigusvastased ühelgi võlgniku toodud põhjendusel. Võlgnik heitis ette, et kohtutäitur ei teavitanud teda
2. oktoobri 2022 kaebuse läbivaatamisest kohtutäituri büroost. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur saatis võlgnikule ja sissenõudjale e-kirja, milles teatas kaebuse läbivaatamisest (tl 9) ning palus eelnevalt teada anda, kas menetlusosalisel on soov kaebuse läbivaatamisel osaleda. Seega on võlgnikku teavitatud kaebuse läbivaatamisest. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei saanud kõiki väiteid esitada kaebuses kirjalikult. Ka kohtumenetluses ei ole võlgnik uusi väiteid esitanud. Kohtutäitur järgis kaebuse lahendamise korda (

§ 217lg 3).

Võlgnik leidis, et arestimisakt kuulub tühistamisele seetõttu, et kohtutäitur arestis rohkem vara, kui oli nõuete suurus (

§ 53lg 1 ).

Vaidlusalused täiteasjad algatati

1. juunil 2020 ning võlgnik tasus sissenõudjale võla alles
2. oktoobril
3. Samuti on tuvastatud, et võlgniku sissetulekust polnud võimalik teha kinnipidamisi, sest võlgnik oli töötu või oli tema sissetulek liiga madal. Võlgnikule kuuluvate sõidukite asukoht pole teada ning neid ei saa müüa. Seega ei täitnud võlgnik nõuet kahe aasta jooksul vabatahtlikult ning polnud ega pole muid võimalikke viise, mille arvelt nõudeid täita ning võlgniku vara arestimine oli põhjendatud. 3 Kohtutäituril on õigus enda tasunõuet ja täitemenetluse kulusid täita võlgniku vara arvelt, st pöörata enda nõude täitmiseks sissenõue võlgniku varale. Täituri tasunõue ja täitekulud täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. See tähendab, et kohtutäitur ei pea võlgniku vara arestist vabastama, kui võlgnik on sissenõudjale võlgnevuse tasunud, kuid tasumata on täitemenetluse kulude. Täitemenetlus jätkub täituri nõudes võlgniku vastu. Vara vabastatakse arestist siis, kui võlgnik on tasunud nõuded ka kohtutäiturile endale. Maakohus märkis, et võlgniku suhtes on täiteregistri andmetel 8 aktiivset täitemenetlust, millest osades on samuti võlgnik täitnud sissenõudja nõude, kuid ei ole tasunud täitekulusid. Maakohus ei pidanud mõistlikuks võlgniku pakutud lahendust, kus kohtutäiturid vabastavad osa varast aresti alt, et võlgnik saaks need ise ära müüa, et maksta kohtutäituritele nende tasud ja kulud. Sellisel juhul ei ole kohtutäiturite nõuded tagatud. Põhjendatud on kinnisasja müümine olenemata sellest, et nõuded võlgniku vastu on väiksemad kui kinnistu väärtus. Muud moodi nõuded täidetud ei saaks. Võlgniku vara on arestitud erinevates täiteasjades erinevate kohtutäiturite poolt. Maakohus leidis, et ei esine

§-s 55 sätestatud aluseid arestimisakti tühistamiseks. Sissenõudja

1. septembri 2022 e-kirjast (tl 8) nähtub, et sissenõudja saatis kompromissiettepaneku vaid võlgnikule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtutäiturit oleks kompromissi läbirääkimistest teavitatud. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit võla tasumisest alles
2. oktoobril
3. Seega pole tõendatud, et kohtutäitur teadis enne
4. septembrit 2022, et võlgnik ja sissenõudja peavad võlgnevuse täitmise osas läbirääkimisi. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole ka enampakkumise olulisi tingimusi rikkunud (

§ 153, § 137, § 81, § 871, § 99).

Oksjon nurjus, sest puudusid osalejad. MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega osas, milles leiti, et põhjendatud on kinnisasja müümine, olenemata sellest, et nõuded võlgniku vastu on väiksemad kui kinnistu väärtus. Maakohus lähtus oma seisukohtades eelkõige kohtutäituri väitest, et vara arestimise akti ja hinna vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Avaldaja ei vaidlusta arestimisaktis määratud hinda võla tagatisena, vaid vaidlustas kinnistu müüki panemist antud hinnaga. Arvestamata on jäetud nõuete suuruste ja varade väärtuste proportsionaalsusega. Ka Riigikohus on märkinud, et on alusetu arestida ja võõrandada vara suuremas väärtuses, kui on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
2. Kohtutäitur palub jätta maakohtu määruse muutmata ja võlgniku määruskaebuse rahuldamata.
3. veebruari 2023 seisuga on võlgnikul täiteasjas nr 047/2020/358 tasumata täitemenetluse kulud 445,98 eurot ja täiteasjas nr 047/2020/359 174 eurot. Ka kohtumenetluse jooksul ei ole võlgnik võlga tasunud, ei ole asunud ametlikult tööle ega leidnud muid lahendusi võla tasumiseks. Võlgniku suhtes on hetkel käimas kaheksa täitemenetlust. Nõuet on võimalik hetkel rahuldada üksnes XXXXXXXX kinnisasja müümisel enampakkumise teel. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab võlgniku kaebuse kohtutäituri
5. oktoobri 2022 otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja 047/2020/359 osaliselt, tühistab kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku
6. oktoobri 2022 kaebuse vara ülearestimist puudutavas osas ja kohustab kohtutäiturit kaebuse uueks läbivaatamiseks selles osas (TsMS § 667 lg 2).
7. Ringkonnakohtu hinnangul puudub asjas vaidlus järgmiste asjaolude üle.
8. septembril 2022 arestis kohtutäitur täiteasjas nr 047/2020/358 võlgnikule kuuluva XXXXXXXX kinnistu. Arestimisaktis määrati kinnisasja hinnaks 30 000 eurot. Kohtutäitur toimetas
9. septembri 2022 enampakkumise teate täiteasjas nr 047/2020/358 võlgnikule kätte. Teate järgi on enampakkumise alghind 30 000 eurot. Täiteasjas nr 047/2020/358 oli täitmisel nõue suurusega 1416,54 eurot (sh põhinõue 1019,46 ja täitekulud 397,08 eurot). Arestimisega ühinesid täiteasjad nr 047/2020/359 (nõue 475,34 eurot) ja nr 035/2020/819 (nõue 865,05 eurot). Kohtutäitur määras võlgniku
10. oktoobri 2022 kaebuse arutamise ajaks
11. oktoober
12. Võlgnik ilmus kohtutäituri juurde kaebuse arutamiseks, sissenõudja jättis ilmumata.
13. oktoobri 2022 otsusega lahendas kohtutäitur võlgniku kaebuse, jättis võlgniku kaebuse hinna määramise osas läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata.
14. oktoobril 2022 nurjus enampakkumine pärast osalejate registreerimistähtaja möödumist, sest enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat.
15. oktoobril 2022 teavitas sissenõudja kohtutäiturit, et võlg on tasutud.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et arestimisakt ei ole tühine

§ 55

sätestatud alustel ning kinnisasja arestimisel kohtutäituri määratud hinna vaidlustamise tähtaeg on möödunud (

§ 74lg 7 ja § 217).

Võlgnik määruskaebuses nimetatud asjaoludele ka enam ei tugine, kuid vaidlustab jätkuvalt arestimise proportsionaalsuse võrreldes võla suurusega

§ 53lg 1 alusel (nn ülearestimine).

Asjas puudub vaidlus, et maakohtu menetluse ajal tasus võlgnik väljaspool täitemenetlust põhinõude ning ta võlgneb vaidlusalustes täiteasjades üksnes menetluskulud kokku 619, 98 eurot. Selle nõude sundtäitmiseks on kohtutäitur arestinud kinnistu, mille turuväärtuseks määras täitur 30 000 eurot ja võlgnik ise hindab kinnistu väärtuseks 75 000 eurot. Asja materjalide kohaselt on tegemist võlgniku elukohaga. Võla suurus on kaebuse lahendamise ajal vähenenud. Kohtutäituri selgituste kohaselt on võlgniku suhtes algatatud kaheksa täitemenetlust, kuid teised kohtutäiturid ei ole täitemenetlusega ühinenud. 10.

§ 53

lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik saab

§ 217

lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale kaevates tugineda

§ 53lg-s 1 sätestatule ka pärast arestimisakti vaidlustamistähtaja möödumist.

11.

§ 53lg 1 kaitseb võlgniku huvisid ülemäärase arestimise eest.

Maakohus on iseenesest õigesti viidanud, et üksnes põhivõla tasumine ei lõpeta täitemenetlust ning kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ilma kohtutäituri otsese tegevuseta. Riigikohtu praktika kohaselt see, kui võlgnik tasub täitemenetluse kestel osa võlast, ei õigusta täiturit kinnistut arestist vabastama, kui ülejäänud nõude rahuldamiseks muud vara ei ole või see on tõenäoliselt ebapiisav. Riigikohus ei ole muu vara 5 puudumisel välistanud ka menetluskulude sissenõudmist arestitud kinnisasja müügist saadud tulemi arvel (vt Riigikohtu 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). Samas peab kohtutäitur arvestama sellises olukorras vara arestimisel ka

§ 53lg-st 1 tuleneva põhimõttega.

Kohtutäitur ei ole

1. oktoobri 2022 otsuses võlgniku ülearestimist käsitlevatele väidetele vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on täitemenetluses arestinud oluliselt rohkem vara, kui on nõude suurus. See on lubatav üksnes juhul, kui kohtutäitur põhjendab, et menetluskulude sissenõudmine võlgnikult ei ole muul viisil võimalik. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur ei ole vaidlusalustes täitemenetlustes piisavalt kontrollinud, kas täitemenetluse kulusid on võimalik võlgnikult sissenõuda muu vara, kui arestitud XXXXXXXX kinnisasja müümisel saadu arvel. Kohtutäitur on menetluses nimetanud üksnes võlgniku registreeritud vara (st kinnisasjad ja sõidukid, tl 52-59). Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule lisaks XXXXXXXX kinnistule veel kaks kinnisasja: XXXXXXXX ja XXXXXXXX, X linn, Harjumaa. Kinnistule asukohaga XXXXXXXX on seatud kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel
2. septembril 2022 käsutamise keelumärge Osaühing Aktiva Finants kasuks. Maakohus heitis võlgnikule ette, et võlgnik pole täitureid teavitanud talle kuuluvate sõidukite asukohast.

§ 60

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sh kohustuste nimekirja. Asja materjalidest ei nähtu, kas kohtutäitur on võlgnikult tema vara kohta teavet nõudnud. Kohtutäituri (kes on praeguseks ajaks ka ainuke sissenõudja) taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 61lg 1).

Sellist taotlust ei ole kohtutäitur asja materjalide kohaselt kohtule esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks tuvastanud, kas võlgnikul on peale sõidukite veel vallasvara, mille suhtes ei kehti

§-s 66 sätestatud arestimise piirang ja mida saaks täitekulude katteks realiseerida. Seega on asjas kogutud andmed võlgniku vara osas ebapiisavad. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel täiteasjas nr 084/2021/8704 on seatud XXXXXXXX kinnistule käsutamise keelumärge. Kohtutäitur peab põhjendama, miks ei ole võimalik täitemenetluse kulude sissenõudmiseks ühineda teiste sundtäitmistega (

§ 149

). Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei ole proportsionaalne ning kahjustab liigselt võlgniku huve olukord, kui kohtutäiturid pärast põhikohustuste täitmist arestivad erinevates täitemenetlustes võlgnikule kuuluvad erinevad kinnisasjad üksnes täitemenetluse kulude sissenõudmise eesmärgil. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht selles, et kohtutäituri menetluskulude nõuet 619, 98 eurot ei ole võimalik rahuldada muul viisil kui XXXXXXXX kinnistu müümisel enampakkumisel, ei ole kooskõlas asja materjalidega ning maakohtu määrus ei ole selles osas põhjendatud. 12. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur järgis kaebuse lahendamise korda ja võlgniku õigusi ei ole kaebuse läbivaatamisel rikutud.

§ 217

lg 3 kohaselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul. Asjas ei ole vaidlust, et võlgnik ilmus kaebuse läbivaatamiseks kohtutäituri juurde, kuid võlgniku väitel kaebuse suulist läbivaatamist kohtutäituri juures ei toimunud, võlgnikul võimaldati üksnes tutvuda täitetoimikuga. Kohtutäitur ei ole sellele võlgniku väitele vastuväiteid ega tõendeid (näiteks protokoll) kaebuse suulise läbivaatamise kohta esitanud, samuti ei ole suulise arutamise käiku kajastatud kohtutäituri 17. oktoobri 2022 otsuses. Kaebuse läbivaatamise korraldamine ja dokumenteerimine on kohtutäituri kohustus ning kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta on kaebuse suulise läbivaatamise võlgniku osavõtul läbi viinud. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on rikkunud kaebuse läbivaatamise korda

§ 217lg 3 mõttes ja see võis kaasa tuua ka kaebuse ebaõige lahendamise.

1. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäiturit tuleb kohustada võlgniku
2. oktoobri 2022 kaebust uuesti läbi vaatama osas, milles võlgnik vaidlustab vara ülearestimise

§ 53lg 1 alusel, arvestades 6 ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

Kohtutäituril tuleb kaebus läbi vaadata suuliselt võlgniku osavõtul (

§ 217lg 3).

Kui kohtutäitur kaebuse uuel läbivaatamisel leiab, et XXXXXXXX kinnistu arestimine on jätkuvalt kohustuse täitmiseks vajalik, peab kohtutäitur põhjendama, mis ei saa täitekulusid sisse nõuda võlgniku muu vara arvelt, sh ühineda sel eesmärgil mõne teise võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetlusega. Võlgnik avaldas maakohtu istungil, et ta on valmis kohtutäituri tasu ja muid täitekulusid tasuma, kuid võlgnik ei ole seda menetluse jooksul teinud. Olukorras, kus kohtutäitur ise on täitemenetlustes sissenõudjaks, võivad kohtutäitur ja võlgnik sõlmida ka maksegraafiku täitekulude tasumiseks. Võlgnik peab ise aktiivselt täitemenetluses osalema ning tegema pingutusi menetluskulude tasumiseks, et vältida oma vara müüki või pakkuma välja alternatiivseid võimalusi muu vara müümiseks. Kui võlgnik seda ei tee, võib XXXXXXXX kinnistu arestimine olla kooskõlas

§ 53lg-ga 1.

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab võlgniku kaebuse ja määruskaebuse osaliselt ning saadab kaebuse osaliselt uueks läbivaatamiseks kohtutäiturile, on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 7