TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-22-2538 25. aprill 2023 Karin Jõ

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja on esitanud põhiseaduse sätete ja / või nende puudumisega ehk õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude (RVastS § 14 lg 1). Kuid kaebajale ei saa vahetult põhiseaduse alusel kahju tekkida. Põhiseaduse kohtukorraldust ja kohtumenetlust reguleerivad normid ei loo kaebajale otsekohalduvaid subjektiivseid õigusi, mille rikkumise tõttu saaks kaebaja nõuda kahju hüvitamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2020.a määrus asjas 319-2159 p 13). Kohtukorraldus ja -menetlus on reguleeritud eriseadustega ning kaebajal on võimalus tugineda kohtumenetluses sellele, kui mõni nendes seadustes sisalduv norm või selle puudumine on vastuolus põhiseadusega. S.h tagab põhiseaduse § 9 selles seaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kaebajale saavad reaalselt kahju tekitada konkreetsed kohtumenetluses tehtud otsustused. Kaebajal puudub õigus taotleda kahju hüvitamist tuginedes põhiseadusele.

1. Kohus märgib, et tugeva kahtluse all on ka kaebuse tähtaegsus. Kui kaebaja esitas sama nõude samal alusel 01.04.2018.a kaebuses kohtuasjas 3-18-684, siis ei saa praegu enam kesta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestatud kolmeaastane kaebetähtaeg alates sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.
2. Kohus ei anna kaebajale võimalust täpsustada oma nõuet ja selle alust. Kaebaja on kaebuse esitanud ilmselgelt pahatahtlikult. Kohus viitas eespool sarnastele kaebustele, mille kaebaja on varem esitanud. Kohus selgitas kaebajale kohtuasjas 3-18-684, kuidas esitada kahju hüvitamise nõuet. Põhjalikke selgitusi on kaebajale andnud ka Tartu Maakohus kohtuasjas 1-22-131, kus kaebaja esitas avalduse käesoleva kohtuasjaga sarnaste asjaoludel. 6.

§ 44

lg 2 kohaselt võib isik esitada kaebuse teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas kaebajale ühegi õigusnormiga sellist õigust antud ei ole, seega ei ole kaebajal kaebeõigust teiste isikute või avaliku huvi nimel.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada riigilõivu küsimust.
2. Kohus on varem tõlkinud kaebajale kohtulahendeid vene keelde. Kohus märkas käesoleva kohtuasja lahendamisel kohtuasja 1-22-131 koosseisus kaebaja 10.01.2022.a avaldust, mis on esitatud eesti keeles ja ilmselgelt kirjutatud kaebaja enda käega. Ka kohus vastas selles kohtuasjas kaebajale eesti keeles. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ning ei korralda omal algatusel määruse tõlkimist kaebajale vene keelde.
3. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks