Obsah (9)

§187§ 489§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124430 Tsiviilasi HOOVI Rental

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 1. HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 07.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühing xxx ja R L (võlgnik, kostja) vastu 3 434,44 euro saamiseks. Kohus tegi 11.07.2022 võlgnikele makseettepaneku. Solidaarvõlgniku osaühing xxx suhtes koostas kohus 16.11.2022 eraldi määrusena maksekäsu

§ 489lg 1 alusel.

Solidaarvõlgnikule R L´le makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ei õnnestunud. 16.11.2022 kohtumäärusega anti R L vastu esitatud nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 29.11.

1. Hagi aluseks on hageja ja osaühing xxx (registrikood xxx, edaspidi põhivõlgnik) vahel 29.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx ning hageja ja kostja vahel 29.10.2021 sõlmitud käenduslepingust (krediidilepingust nr xxx tulenevate põhivõlgniku kohustuste tagamiseks) tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2974,67 eurot, intress summas 244,62 eurot, hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 047,10 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse summalt 2974,67 eurolt viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 09.12.2022 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 09.02.2023 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi 2 tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse 2 974,67 eurot, intressi 244,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2 047,10 eurot ning viivise alates 30.11.2022 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 733,61 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse summalt (2 974,67 eurolt) viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 733,61 eurot ületavas osas. 2.

1. Hageja nõuab kostjalt mh edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuse summalt (2974,67 eurolt) viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi aluseks on hageja ja osaühing xxx vahel 29.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 29.10.2021 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.2 alusel kostja vastutab käendatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on kostja vastutuse maksimumsummaks 6 000 eurot. Hagist nähtuvalt rikkus põhivõlgnik lepingut, ta teostas laenu tagasimakseid ebaregulaarselt ning pärast 06.05.2022 ei ole teinud ühtegi maksegraafikujärgset makset. Krediidilepingu rikkumise tõttu ütles hageja lepingu üles 19.06.
3. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku poolt tasumata jäänud summad, st laenu, intressi ja viivise. Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja vastutuse maksimumsumma 6000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse summalt (2974,67 eurot) määraga 0,4% päevas alates 30.11.2022 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-d 1 ja 3 ning § 145 lg-d 1 ja 2 kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Riigikohus on selgitanud, et eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest ning käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist nähtuvalt ei ole käesoleval juhul hageja tuginenud kostja kui käendaja kohustuse täitmise viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste põhivõlgniku poolsetele rikkumistele, mille eest kostja vastutab käendajana. Seega leiab kohus, et 3 kostja vastutus hageja ees praeguses vaidluses on piiratud käenduslepingu p 1.3 järgi 6000 euroga, mis hõlmab kostja kui käendaja vastutust põhivõlgniku poolt täitmata jäetud kohustuste eest. Viidatud summa piirab kostja vastutust põhivõlgniku poolt tagastamata jäänud laenusumma ja täitmata kõrvalkohustuste (tasumata intress ja viivis) eest. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt edasiulatuvalt välja mõistatavat viivist tuleb piirata 733,61 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 6 000 eurot – põhivõlgnevus 2974,67 eurot – intress 244,62 eurot – 29.11.2022 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 2 047,10 eurot). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse summalt (2974,67 eurolt) viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 733,61 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 14.12.2022. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 9609,41 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 10 000 eurot tasuda riigilõiv summas 770 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 770 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 140 eurot/tunnis (käibemaksuta, s.o 168 eurot/tunnis koos käibemaksuga) 6,75 h ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot ilma käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16, 3-2-1-11514). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 1008 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 10-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Lisaks eeltoodule arvestab kohus, et lepingulisel esindajal on kulunud aega menetluskulude nimekirja koostamisele ja suhtluseks kliendiga. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 6 tundi. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude 4 väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 778 eurot (riigilõiv 770 eurot + õigusabikulud 1008 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 5.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5