4-23-1232/5

4-23-1232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1232 (2302,22,014908) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi R Si kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli 22.11.2022 otsusele nr 2302,22,014908 R Si karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: R S, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
5. Jätta R Si kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli 22.11.2022 otsusele nr 2302,22,014908 R Si karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebuses on märgitud ka kaebuse esitaja elektronposti aadress, jätta kaebus VTMS § 118 lg 2 sätestatud korras paberkandjal tagastamata. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema kaebuses märgitud elektronposti aadressile ja kohtuvälisele menetlejale. Vaidlustatud otsusega määratud põhikaristused, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline ja 8 kuuline tähtaeg algasid kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest, s.o alates 10.12.2022 ja lõpevad vastavalt määratud tähtaja pikkusele määratud tähtaja saabumisel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on VTMS § 189, 190 alusel ja VTMS § 192 ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui määrus tehti 1 kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: 18.04.2023 laekus Harju Maakohtule R Si kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja pöördub Harju Maakohtu poole palvega lühendada määratud karistusaega liiklusrikkumise eest 19.09.2022 a., mille Tallinna Kesklinna liiklusjärelevalvekeskuse esindus kvalifitseeris väärteoasjaks nr 2302,22,
6. Lahtiseletatult – inimesele otsasõitja sündmuskohalt põgenemine. Selline on menetleja väärteokirjeldus. Isiklikult sai kõike seda teadma üle kuu aja hiljem, kui kutsuti Tallinnas liikluspolitseisse Rahumäe tee 6/1 ja näidati videosalvestist õueplatsilt xxx Sellel salvestusel seisab ta oma autoga keset platsi ja vestleb naisterahvaga. Peale liikuma hakkamist süüdistati teda inimesele otsasõidus + põgenemises. Ei nõustunud. Palus menetlejalt võimalust salvestust näidata ka kahele sugulasele, keda endale arvamuse saamiseks kohale kutsus. Jah, tema sõiduki parem külg on ilmselt naisterahva ümber lükanud. On näha, et naine tõuseb püsti. Kui liikumist alustas, oli plats auto ees vaba. Kuidas ja millal ta kukkus, kahjuks ta sellest midagi ei tea. Võibolla oli oma osa ka meeltesegadusel ja leinal, sest paar päeva enne mattis abikaasa. Õieti oligi nimet. õuealal matusejärgseid toiminguid lõpetamas. Kõneallolev videosalvestus asub Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 ja hoiul LJVK võrgukettal. Käesoleva kaebusega ei vaidlusta otsust nr 2302,22,014908 22.11.2022 ja ei soovi uut kohtuvälist menetlust või juriidilist protseduuri ja isiklikku osalemist. Pöördub Harju Maakohtu poole taotlusega kaaluda tema karistusaja lühendamise võimalust. Põhjendus: On üksik. Seni elas endast xxx a. noorema abikaasa toel. Tervislik olukord liikumise osas on raskendatud. Puudeastme raskuste leevendamiseks igapäevaelu planeerimisel on auto vajalik. Lisaks hakkas 16.01.2022 külge xxx, mis omakorda nõuab kahe erineva raviasutuse külastamist. Karistusaja lühendamine 6 kuuliseks võimaldab juhiloa tagasi saamise lihtviisiliselt. Otsus väärteoasjas nr 2302,22,014908 (8 kuud) käsitleb tagastamist liikluseksami sooritamisega. See on ka põhjus. Eriti oluline kõrge ea puhul. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kuivõrd kohtule esitati kaebus ja kaebuse lisad, kuid kohtul ei ole väärteotoimikut, et tuvastada väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemise asjaolusid, tegi kohus kohtuvälisele menetlejale järelepärimise väärteotoimiku väljastamiseks maakohtule. Kohtuväline menetleja väljastas Harju Maakohtule väärteotoimiku, edastades üheaegselt ka kohtuvälise menetleja seisukoha kohtule esitatud kaebuse läbivaatamise võimalikkusest. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et R Si kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 22.11.2022 koostatud üldmenetluse otsusest nähtub, et kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks on märgitud 09.12.
7. R S on Harju Maakohtule kaebuse esitanud aga alles 17.04.2023 so. mitu kuud peale kaebetähtaja möödumist. Väärteoprotokoll on koostatud 25.10.
8. Väärteoprotokollile on märgitud, et hiljemalt 24.11.2022 on lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Isikule on selgitatud, et just sellest kuupäevast hakkavad kulgema ka edasikaebamise tähtajad. Otsus on saadetud e-kirjaga 2 menetlusaluse isiku enda valitud aadressile ning on laetud üles e-toimikusse, kus sellega on võimalik igal pool ja ajal elektroonselt tutvuda. Seega on kohtuväline menetleja teinud kõik endast oleneva võimaldamaks menetlusalusel isikul otsusega tähtaegselt tutvuda. Riigikohus on lahendis 3-1-1-84-13 asunud seisukohale, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Lahendis 3-1-1-83-08 selgitab Riigikohus täiendavalt, et kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli so. seda, et menetlusalune isik tunneks ise huvi milline on kohtuvälise menetleja lahend, kui ta ei ole seda soovitud viisil tähtajaks kätte saanud. Kui menetlusalune isik seda ei tee, siis kannab ta riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. VTMS S 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohus kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist. Tulenevalt kõigest eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus läbi vaatamata, kuna R S ei ole pidanud kinni seaduses sätestatud kaebetähtaegadest ja kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud ilma mõjuva põhjuseta. Kohtu seisukoht Kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 25.10.2022 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.11.
9. Seejuures on märgitud, et menetlusalune isik soovib lahendit saada e-postiga. Isiku andmete osas on menetlusaluse isiku elektronposti aadressiks märgitud xxx. Väärteoprotokollist näha ka seda, et menetlusalune isik keeldub väärteoprotokollile alla kirjutamast, kuid ei nähtu seda, et menetlusalune isik keelduks väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest. Kuivõrd menetlusalune isik avaldas menetlejale oma elektronposti aadressi ja soovis saada lahendit elektronposti aadressile, siis ilmselgelt kohtuväline menetleja lahendi menetlusalusele isikule ka saatis. Seega kuivõrd väärteoprotokolli menetlusalusele isikule tutvustati ja ta oli teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja talle ka see lahend saadeti, oli menetlusalune isik teadlik lahendile esitatava kaebuse tähtaegadest. Seejuures on kaebuse esitaja lisanud oma kaebusele ka vaidlustatud otsuse, mille teisel lehel on sõnaselgelt märgitud edasikaebamise kord ja tähtaeg, s.t menetlusalusele isikule saadetud otsuses on üheselt arusaadavalt märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.12.
10. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid ja õigust esitada vastulause, võib teha järelduse, et menetlusalune isik sai väärteoprotokolli koopia kätte, kuivõrd ta esitas väärteoprotokollis märgitud tähtaja jooksul ka vastulause. Seega ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuivõrd kaebusele on lisatud ka vaidlustatud otsus, on menetlusalune isik kätte saanud ka kohtuvälise menetleja lahendi, milles on märgitud kaebuse esitamise viimane tähtaeg 09.12.
11. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et 3 menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Juhul, kui menetlusalune isik aga soovib lahendit elektronposti aadressile ja ise avaldab kohtuvälisele menetlejale elektronposti aadressi, millelt ta teateid vastu võtab, siis on menetlejal õigus eeldada, et menetlusalune isik teated ka kätte saab ning menetlusalune isik peab ise kontrollima temale saadetud teateid. Käesoleval juhul on väärteoprotokolli märgitud, et menetlusalune isik soovib lahendit saada elektronposti aadressile, mille ta kohtuvälisele menetlejale avaldas. Seega sai kohtuväline menetleja eeldada, et menetlusalune isik sai õigel kuupäeval lahendi ka kätte. Kuivõrd kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 24.11.2022 ja kohtuvälise menetleja otsus edastati menetlusalusele isikule samal päeval, siis oli kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks aega 15 päeva, s.t kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 09.12.2022, milline tähtaeg oli ka vaidlustatud otsuses sõnaselgelt märgitud. Kohtule esitati kaebus aga 18.04.2023, s.o 4 kuud ja 25 päeva pärast otsuse kättesaadavaks tegemist kohtuvälise menetleja juures ja otsuse saamist ning 4 kuud ja 9 päeva pärast otsuse jõustumist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja ka kaebuses märkinud, et ta on kaebetähtaja mööda lasknud ja tähtaja mööda laskmine toimus mõjuvatel põhjustel ning kaebuse esitaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 4 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebuse esitamise tähtaja ennistamist üldse taotletud, mistõttu ei saa kohus ka selles osas mingit seisukohta võtta ning kohus peab lähtuma VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestatud põhimõttest. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest 4 kuu ja 9 päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia. Kuivõrd kaebuses on märgitud ka kaebuse esitaja elektronposti aadress, puudub vajadus kaebuse paberkandjal tagastamiseks ja kohus saadab kaebuse esitajale vaid määruse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5