Obsah (6)

§ 14§ 2§ 45§ 68§ 4§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-19139 Tsiviilasi Fred Too

) §-le

1. Avalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 15.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-23453 välja avaldaja pankroti. Pärnu Maakohtu 23.05.2012 määrusega pankrotimenetlus lõpetati ja algatati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus, usaldusisikuks nimetati Sulev Pikker. Pärnu Maakohtu 22.12.2016 määrusega rahuldati võlausaldaja Swedbank AS taotlus, lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ning keelduti avaldajat kohustustest vabastamast. Avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on TsÜS § 142 lg 1 ja § 157 lg 3 alusel aegunud, kuna pankrotimenetluse lõpetamisest on möödunud üle 10 aasta. Avaldaja ei ole jätnud tahtlikult pankrotimenetluses usaldusisikule andmata teavet oma käekäigu kohta, ei ole rikkunud oma kohustusi tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaldaja on alates
2. aastast olnud alkoholi- ja uimastisõltuvuses ning sügavas depressioonis, teda on üleval pidanud lähedased. Avaldajat on vaja ravida ja anda talle võimalus heastada 10 aasta tagused vead. Lootusetult suurtes võlgades oleva isiku võlakohustustest vabastamine on kasulik kogu ühiskonnale. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus keeldus
4. veebruari 2023 määrusega F. Toode avaldust võlgniku kohustustest vabastamiseks menetlusse võtmast ja luges avalduse selle esitajale tagastatuks. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Määruse kohaselt taotletakse 22.12.2022 esitatud avalduses samade võlausaldajate ees olevatest samadest kohustustest vabastamist, mille kohta oli võlgnik esitanud Pärnu Maakohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-10-
5. Seda kinnitavad avalduse p-de 3.1 ja 3.2 viited pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest. Tsiviilasjas nr 2-10-23453 tunnustati pankrotivõlausaldajate Swedbank AS, Swedbank Liising AS, Aktsiaselts DNB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaali, aktsiaseltsi Lemeks Põlva, osaühingu Forest Stock, Eesti Vabariigi (maksu- ja tolliameti ning riigi tugiteenuste keskuse kaudu), osaühingu Meritiim ja Meeksi Maja OÜ nõuded. Pärnu Maakohus on 22.12.2016 määrusega keeldunud avaldajat vabastamast kohustustest nende võlausaldajate ees, määrus jõustus 08.02.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus sellesisulist avaldust veelkord menetlusse. 2 Pärnu Maakohtu 22.12.2016 määrus on sisuline määrus, milles on põhjalikult käsitletud tähtsust omavaid asjaolusid ning puudub alus ja vajadus neid asjaolusid veelkord hinnata. Sõltuvushäired ei kujuta omaette alust võlgniku kohustustest vabastamiseks. Pärnu Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud detsembris 2016 ning otsustus hõlmab kõiki kehtinud pankrotiseadusest tulenevaid aluseid kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Lisaks esineb menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 14

lg 1 p-s 2 nimetatud alus – võlgniku pankrot on välja kuulutatud.

§ 2

lg-st 2 tuleneb, et esitatud maksejõuetusavalduse alusel ei ole võimalik üksnes kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik üksnes koos pankroti väljakuulutamisega. Avalduses avaldaja pankroti väljakuulutamist taotletud ei ole. Kui avaldaja esitaks avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks, tuleks ka sellise avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 14lg 1 p 2 alusel, kuna avaldaja pankrot on juba välja kuulutatud. Kohus märkis, et Ts

ÜS § 142 lg 1 teine lause nimetab aegumise tagajärjena võimaliku käitumisviisi (pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest). Selleks ei ole vajalik kohtu eelnev otsustus. TsÜS §-st 143 tulenevalt otsustuse tegemine aegumise arvesse võtmise kohta toimub konkreetse vaidluse lahendamise käigus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kohustuste kogumis kustutamiseks või aegunuks tunnistamiseks. Seda on võimalik taotleda iga konkreetse kohustuse puhul eraldi, kui lahendamisel on vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel. Kui võlgniku suhtes toimub täitemenetlus pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmiseks ning on möödunud TsÜS § 157 lg-s 3 nimetatud tähtaeg, on võlgnikul õigus täitemenetluse seadustiku § 2231 alusel taotleda täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. F. Toode esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta tema avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse sama asja korduva menetlemise keeldu üksnes juhul, kui asi on eelnevalt lahendatud pooltele siduval viisil. TsMS § 371 lg 1 p 4 ei anna alust hagi menetlusse võtmata jätmiseks, kui varasem kohtulahend on tehtud teiste menetlusosaliste suhtes ega laiene uue hagi hagejale ja kostjale ka muul alusel. Siduv toime puudub ka nendel kohtu otsustel, millele lahendi õigusjõud TsMS § 457 järgi ei ulatu. Näiteks kui samade poolte vahel tehtud varasema kohtuotsuse põhjendavas osas on tuvastatud õigussuhe, mille kohta resolutsioonis seisukohta ei võetud, võib see olla uue menetluse esemeks, sest tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on otsus pooltele siduv üksnes resolutsioonis lahendatud nõuete osas. Pärnu Maakohtu 22.12.2016 määruse resolutsioonist ei nähtu, milliste võlausaldajate ees olevatest kohustustest vabastamise on Pärnu Maakohus otsustanud lõpetada ja keeldunud avaldajat kohustustest vabastamast. Samuti ei nähtu resolutsioonist, milliste kohustuste osas on kohus otsuse teinud. Võlausaldajad ja nende nõuded on toodud üksnes määruse põhjendavas osas. Seetõttu ei ole asi eelnevalt Pärnu Maakohtu poolt lahendatud avaldajale siduval viisil, mis võimaldaks kohtul keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kohtu viide

§ 14lg 1 p-le 2 ei ole asjakohane.

Säte kohaldub maksejõuetusavaldusele, mitte võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele ja selle avaldusele. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ennekõike juhtudel, mis on sätestatud

§ 45lg-s 3.

Avaldaja ei ole täitnud ühtegi nimetatud sätte koosseisu. 3 VASTUSTAJATE SEISUKOHAD 4. Võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS leiavad, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, nõustudes maakohtu põhjendustega.

§ 2

lg-st 2 tuleneb, et maksejõuetusavalduse alusel ei ole võimalik üksnes kohustustest vabastamise menetluse algatamine, vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik koos võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Avalduses võlgniku pankroti väljakuulutamist taotletud ei ole.

1. Võlausaldaja Luminor Bank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud võlgniku kanda. Asjaolu, et määruse resolutsioonis ei ole välja toodud võlausaldajate nimesid, ei tähenda, et kohus ei ole 22.12.2016 määruses märgitud võlausaldajate kõikide nõuete osas resolutsioonis seisukohta võtnud. Puudub õiguslik põhjendus selleks, et kohus peaks teistkordselt lahendama 22.12.2016 määrusega lahendatud avaldust. Sellisel juhul tekiks olukord, kus kohtulahend ei ole pooltele kohustuslik, milline käsitlus on vastuolus TsMS § 457 lg-ga
3. Eesti Vabariik teatas, et Maksu- ja Tolliametil ning Riigi Tugiteenuste Keskusel puuduvad nõuded avaldaja vastu. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuded on aegumise tõttu kustutatud, muid nõudeid lisandunud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja F. Toode avaldus tuleb saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. 01.07.2022 jõustus

ning kuna F. Toode avaldus saabus maakohtule 22.12.2022, siis

§ 68

lg 1 järgi kohaldatakse avalduse läbivaatamisele

-i sätteid. 9. Maakohus on olulises osas jätnud

-i sätted kohaldamata ning sellest tulenevalt põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.

-i § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (

§ 4lg 1).

Kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millele on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 9

lg-le 1 kehtestab maksejõuetusavalduse vormid valdkonna eest vastutav minister määrusega ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on nimetatud vormide kasutamine kohustuslik.

-i §-st 2 tuleneb, et kui võlgnik on esitanud kohtule maksejõuetusavalduse, siis võib selle alusel algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse. Milline menetlus algatada, 4 selgitatakse välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal ning siinjuures on kohtul kohustus järgida

§ 4lg-s 2 ja § 9 lg-s 2 sätestatut.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulutati Pärnu Maakohtu 15.09.2010 määrusega välja võlgniku pankrot ning seega esineb

§ 14

lg 1 p-s 2 ettenähtud alus (s.o välja on kuulutatud võlgniku pankrot) avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et Pärnu Maakohtu 23.05.2012 määrusega lõpetati võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja algatati kohustustest vabastamise menetlus. Seetõttu ei ole

§ 14lg 1 p-s 2 ettenähtud alus praegusel juhul kohaldatav.

Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud veel sellega, et Pärnu Maakohtu 22.12.2016 määrusega keelduti võlgnikku kohustustest vabastamast.

§ 45

lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Eelviidatud maakohtu 22.12.2016 määrusest võlgniku kohustustest vabastamist ei ole otsustatud.

1. Käesoleva määruse p-des 9 ja 10 märgitud asjaolud kinnitavad, et maakohus on põhjendamatult keeldunud võlgniku avalduse menetluse võtmisest.
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja