Obsah (6)

§ 82§ 113§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse aeg ja koht 17.04.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15107 Tsiviilasi Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu avaldus E P (P) v

§ 82

lg 7), mis ajahetkest alates on võlgnik tasumisega viivituses ning seega tuleb ka viivist arvutada alates 16.02.2022 (

§ 113lg 1).

Kohus teeb viidatud arve osas korrigeeritud arvutuse ning arve alusel on õigeks viivisesummaks perioodil 16.02.2022-30.09.2022 2,19 eurot;  Arve nr 122033391 (lisa 17) maksetähtajaga 30.04.2022 summas 44,91 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2022-30.09.2022 (s.o 153 päeva) summas 1,51 eurot;  Arve nr 122063391 (lisa 18 parandatud) maksetähtajaga 31.07.2022 summas 43,33 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2022-30.09.2022 (s.o 61 päeva) summas 0,58 eurot. 5. Seisuga 07.10.2022 nõuab avaldaja puudutatud isikult korteriomandi (boksi) xxx eest põhivõlgnevust summas 672,14 eurot ja viivisvõlgnevuse summas 42,13 eurot tasumist. Võlgnevus on kujunenud järgnevalt:  Arve nr 121124271 (lisa 20) maksetähtajaga 31.01.2021 summas 44,88 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.02.2021-30.09.2022 (s.o 607 päeva) summas 5,99 eurot; 3  Arve nr 121034271 (lisa 21) maksetähtajaga 30.04.2021 summas 42,84 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2021-30.09.2022 (s.o 518 päeva) summas 4,88 eurot;  Arve nr 121064271 (lisa 22) maksetähtajaga 31.07.2021 summas 43,09 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2021-30.09.2022 (s.o 426 päeva) summas 4,04 eurot;  Arve nr 1210942271 (lisa 23) maksetähtajaga 31.10.2021 summas 115,07 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.11.2021-30.09.2022 (s.o 334 päeva) summas 8,46 eurot;  Arve nr 122124271 (lisa 24) maksetähtajaga 15.02.2022 summas 325,34 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 15.02.2022-30.09.2022 (s.o 228 päeva) summas 16,32 eurot. Viidatud arve osas märgib kohus samuti, et avaldaja on ekslikult nõudnud viivist alates 15.02.2022, s.o ka päeva eest, mil kohustus ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Arve maksetähtajaga 15.02.2022 muutus sissenõutavaks alates 16.02.2022 (

§ 82

lg 7), mis ajahetkest alates on võlgnik tasumisega viivituses ning seega tuleb ka viivist arvutada alates 16.02.2022 (

§ 113lg 1).

Kohus teeb viidatud arve osas korrigeeritud arvutuse ning arve alusel on õigeks viivisesummaks perioodil 16.02.2022-30.09.2022 16,25 eurot;  Arve nr 122034271 (lisa 25) maksetähtajaga 30.04.2022 summas 57,38 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2022-30.09.2022 (s.o 153 päeva) summas 1,93 eurot;  Arve nr 122064271 (lisa 26) maksetähtajaga 31.07.2022 summas 43,54 eurot, millelt on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2022-30.09.2022 (s.o 61 päeva) summas 0,58 eurot. 6. Avaldaja palub rahuldada Tallinn, Mxxx tn 4 korteriühistu avalduse täies ulatuses ning mõista E Plt välja korteriühistu Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus kokku summas 1285,83 eurot ning seisuga 30.09.2022 (k.a) viivis kokku summas 123,20 eurot. Samuti palub avaldaja jätta kõik menetluskulud E P kanda ning määrata kindlaks Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu menetluskulud, samuti mõista Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks E Plt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Krt

S § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 8. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt

§ 76

lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 9.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või 4 lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte 01.01.2023 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, ent puudutatud isik ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani seisukohta esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik E P xxx tn 4, Tallinn asuva kahe korteriomandi omanik.
3. Seega on puudutatud isik Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
5. Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 31.07.2019 – 31.07.2022 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 613,69 eurot (boks nr xxx) ning ajavahemikus 31.01.2021 – 31.07.2022 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 672,14 eurot (boks nr xxx). Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt dtl 7-63). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud regulaarselt, üks kord kuus, tasuma kindlaksmääratud kuupäevaks, hoone majandamise 5 ja jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestatud suuruses ja korras.
6. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

§ 108lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krt

S § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

1. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu avalduse E P vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult E Plt välja Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse summas 1285,83 eurot ning seisuga 30.09.2022 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivise summas 123,12 eurot. Kohus märgib, et hageja on vastavalt 22.03.2023 korrigeeritud nõudearvestusele palunud puudutatud isikult välja mõista viivise kogusummas 123,20 eurot, ent kuivõrd avaldaja viivisearvestus on olnud ebakorrektne, millele kohus on ka kahe probleemse arve juures viidanud, mõistab kohus puudutatud isikult välja viivisevõlgnevuse summas 123,12 eurot.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel: riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot (5 tundi x 120 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja teinud asjas järgmised toimingud: 1) avalduse koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine – 4 tundi; 2) päringute teostamine linnavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveametile ja kohtule vastuse esitamine – 1 tund.
4. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi on põhjendatud osaliselt. Kohtul pole vastuväiteid avaldaja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulule. Toimingu nr 1 väljundiks on kohtule esitatud avaldus. Kohus märgib, et tegu mahuka avaldusega, milles nõutakse kahe erineva korteriomandi võlgnevust. Samuti sisaldab avaldus märkimisväärses koguses lisasid ning avaldaja on avalduses ära toonud detailse võlgnevuse kujunemise ning viivisearvestuse. Seega on ajakulu 4 tundi põhjendatud. Küll aga ei leia kohus, et täies mahus põhjendatuks saaks pidada toimingu nr 2 ajakulu. Viidatud päringud ei ole mahukad ega õiguslikult ning neid on saadetud kahele ametiasutusele. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja toimingu nr 2 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, vähendades ajakulu seega 30 minuti võrra. Seega on avaldaja kulutused õigusabile põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. 6
5. Avaldaja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 540 eurot (käibemaksuta).
6. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 590 eurot (riigilõiv + õigusabikulud).
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 7