Obsah (5)

§ 71§ 2§ 124§ 203§ 152

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 03.02.2023, Tartu 3-22-72 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlu

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHK 16.01.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.
3. a määrus asjas nr 3-31-18-16, p 13). 5.
4. Kaebaja ei ole olnud kaebetähtaegade järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa seetõttu lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise asjaolu, et ta ei olnud 06.01.2022 vanglas kirjade vastuvõtmise ajaks oma kaebuse koostamist veel lõpetanud. Kaebaja viitas ka sellele, et tal on pooleli palju vaidlusi ning tal pole abilist ega esindajat, kes teda aitaks. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et ta oleks üritanud 06.01.2022 kaebust vanglas kohtule edastamiseks üle anda, kuid seda ei võetud vastu. Vastustaja 19.01.
5. a seisukohast nähtub, et kirjade vastuvõtmise aja osas on vangla väga paindlik ning vanglale ei olnud teada, et 06.01.2022 oleks keeldutud kaebaja kirja vastuvõtmisest. Ühtegi sellekohast pöördumist ei ole kaebaja vanglale esitanud. Vangla kinnitusel võetakse kirju vastu pärast õhtust toidujagamist, aga ka hiljem, kui kinnipeetav teavitab, et kiri on pooleli. Kohtule edastatud kirjavahetuse kaardist nähtub, et kaebaja on 06.01.2022 kaks kirja kohtutele edastamiseks vanglale ka üle andnud. Kohtu hinnangul ei 2 saanud seega vangla töökorraldus olla takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajal on arvestatav haldus- ja kohtumenetlustes osalemise kogemus, mistõttu pidi ta mõistma tähtaegade järgimise vajadust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Ka asjaolu, et kaebajal on palju hagisid või kaebusi, millega ta peab tegelema üksinda, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal on võimalik oma tegevusi planeerida, et tagada tähtaegadest kinnipidamine. Kaebaja ei saanud olla ka ajapuuduses, sest vastustaja 19.01.
6. a seisukohast nähtub, et kaebaja
7. a jaanuaris tööhõives või õppetöös ei osalenud. Lisaks ei ole 30-päevane kaebetähtaeg liialt lühike, vaid piisav, et kaebust tähtaegselt esitada ka olukorras, kus on vajadus esitada mitmeid kaebusi või menetlusdokumente teistes kohtuasjades. Mis puudutab kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et kaebus puudutab olulist põhiõigust, siis nimetatud põhjus ei saa olla praegusel juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kuigi tähtaja ennistamise üle otsustamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka asja olulisusega isiku jaoks (RKHK 21.06.
8. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12), siis käesolevas asjas puudutab ennistamise taotlus vaid kaebaja kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku ühte päeva (06.10.2021). Ülejäänud ajavahemike osas menetlus jätkub. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. S. Grossberg väidab 31.01.
10. a määruskaebuses, et halduskohtu 27.01.
11. a määrus on kallutatud. Tema ületas tähtaega ühe päevaga, aga vangla ületab kahjunõuete menetlemisel tähtaegu kuudega. Kaebaja palub kaebuse tähtaja ennistada, kuna ka vangla rikub tähtaegade osas menetlusseadusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades ja silmas pidades määruskaebuse põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 27.01.

1. a määruse tühistamist, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetas asja menetluse osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vanglalt hüvitist 06.10.2021 ära jäänud lühiajalise kokkusaamise eest.
2. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas asja menetluse osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vanglalt hüvitist 06.10.2021 ära jäänud lühiajalise kokkusaamise eest, võttes aluseks

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjakohaseid põhjendusi seoses kaebuse hilinenult esitamisega. See, et Tartu Vangla ületab vahepeal kahjuhüvitise nõuete osas nende lahendamise tähtaega, ei ole põhjus kaebaja poolt tähtaega ületades esitatud kaebuse osas tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka asja materjalidest kaebaja puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist. Kuna halduskohus on määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.01.2023. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3